Sotsiaalpedagoogika Kristel Tamm Probleemse lapse abistamine Mida me

Sotsiaalpedagoogika Kristel Tamm

Probleemse lapse abistamine

Mida me mõistame probleemi all? n Reaalselt raske olukord, mille lahendamiseks ei ole lastega töötavad inimesed alati ette valmistatud. n Seda, mis toimub kodus, on lastega tegelevatel inimestel raske mõjutada, kuid kodune olukord mõjutab lapse käitumist ka väljaspool kodu. n Me ei saa kõrvaldada põhjust, me peame toime tulema tagajärgedega.

Sotsiaalsete probleemidega laps: mida see tähendab? n Laps, kelle vanematel pole oma lapse jaoks aega, võimalusi: töötud, alkohoolikud, tööga ülekoormatud. n Laps, kellel ei ole täielikku perekonda: lahutatud, üksikema, kasuvanemad. n Alaväärsuskompleks, hirmud, agressiivsus; n Puudumine koolist, sagedased terviseprobleemid; n Süütunne, rollikäitumise häired, häirituse tunne; n Hulkumine, valetamine, varastamine

Asjaolude arvestamine: N: n Laps on must ja haisev n Laps käitub kummaliselt, mitte talle omaselt Uurige tausta, mis on juhtunud enne kui hakkate moraali lugema või karistama.

Suhtumiste muutmine: n Suhe on alati vastastikune; n Alusta enda suhtumise muutmisest; n Kujunda teiste laste suhtumist; n Tekita olukordi, kus laps tunnetab teiste poolehoidu.

Olukordade hindamine: n Põhimõte - laps ei pea jääma olukorra ohvriks! n Mida on võimalik muuta, mida mitte? n Kui ei ole võimalik muuta, siis kas on võimalik leppida sellega? n Kelle poole pöörduda? n Keda kaasata endale ja lapsele appi? n Ärge võtke kõike enda peale!

Väärtuste kujundamine: n Ei saa muuta ühiskonna väärtusi! n Saame muuta seda, mida me enda ümber väärtustame! n Teie väärtused ei pea saama laste väärtusteks! n Väärtusta ka lapse väärtus!

Käitumise ennetamine, suunamine, muutmine: n Käitumine on tegelikult harjunud reaktsioon millelegi - oluline on põhjus! n Karistamine on väheefektiivne - kiida, tunnusta seda, mis lapses on hea! n Loo võimalusi alternatiivseks käitumiseks. n Ole kannatlik, suhtu huumoriga!

n NB! Meie ülesanne on muuta keskkond turvaliseks, et lapsel oleks kellega rääkida ja oma muret jagada n Laste üksindusest tuleneb: n Depressiivsus n Madal enesehinnang n NB! DEPRESIOON n Poiss – elab välja n Poistega ei piisa rääkimisest nendega tuleb tegeleda, nad ei usu sõnu n Tüdruk – tõmbub eemale

SUHTLEMISE 4 TSOONI AVALIK SOTSIAALNE PERSONAALNE INTIIMNE AVALIK TSOON 360 – 610 CM SOTSIAALNE TSOON PERSONAALNE 120 – TSOON INTIIMNE TSOON 360 45 – 120 0 – 45 CM CM CM

Suhtlemise neli tasandit 1. Avalik tasand (eksponeerimise tasand) Pindmine, mitte millekski kohustav 2. Sotsiaalne tasand tegu infovahetus sõbrad töösuhted koolitus sotsiaalsel tasandil pole tundeid ja emotsioone (ei pea kuuluma siis), vahetatakse infot

3. Isiklik tasand (tunded) kuuluvad lähisuhetesse “luksuskaup” seda naljalt ei jagata. Palju tundlikkust, vastutust – mida minu ütlemine või tegu võib teisele teha 4. Intiimne tasand (seksuaalne seotus) NB! Endal on võimalik valida suhtlustasand. Kui teine pakub tasandit, siis sina valid kas võtad selle vastu. Abiotsija otsib isiklikul tasandil. Kui lähed kaasa määrab tema asjade käigu. Kui arvestad endaga sama palju kui “temaga” on probleem lahendatav. Kui arvestad endaga vähem, siis pole sul varsti midagi anda

Mida ette võtta kui märkad, et lapsel on probleemid … n Tee lapsele selgeks, et ta võib sulle rääkida. n Teadvusta ja tegele lapse hirmuga elada kodus, kus võib vallanduda n n vägivald. Otsi abi, kui arvad, et peres võib olla probleeme – alkoholism on haigus, perevägivald on sotsiaalne probleem. Jälgi lapse käitumist kui ta teistega suhtleb. Kuula hoolikalt mida laps räägib. Õpeta last “EI” ütlema, kui ta ei taha. Kui tundub, et alaealist ahistatakse pöördu kriisiabikeskusesse, politseisse, psühholoogi või sotsiaaltöötajate poole. Koos on kergem lahendusi leida.

VÕRGUSTIKUTÖÖ Koostöö on kahe või enama organisatsiooni koos töötamine kindlaks määratud sarnaste eesmärkide, huvide paremaks saavutamiseks, ühendades erinevaid ressursse (aeg, raha, teadmised jm). Sotsiaalvõrgustik (primaarne võrgustik) on inimest argielus ümbritsevad sotsiaalsed suhted, mis on vajalikud inimese eksisteerimiseks ühiskonnas. Primaarse võrgustiku moodustavad indiviidi perekond, sugulased, sõbrad, naabrid, töökaaslased. Regulaarne ja organiseeritud tegevus mida mõistetakse võrgustikutöö all Ametnikevõrgustik (sekundaarne võrgustik) on eri ametiasutusi esindavad ametnikud, professionaalid, kes omavad informatsiooni ja ressursse ning teevad koostööd kliendi probleemide lahendamiseks või püstitatud eesmärkide saavutamiseks Võrgustikutöö on koostöö eri ametkondadega kliendi argielu probleemide lahendamiseks. Võrgustikutöö puhul saame rääkida omakorda ametnikevõrgustikust ja sotsiaalvõrgustikust. Üldjuhul peaks koolis klassijuhataja olema õpilasega seonduva võrgustikutöö algataja, juhtkond soodustaja ja sotsiaalpedagoog koordineerija

Võrgustike tüübid asutuse, organisatsiooni sisene (nt. koolisisene spetsialistide võrgustik) omavalitsuse sisene (kaasatud omavalitsuse erinevad spetsialistid, asutuste, organisatsioonide esindajad, kes arutavad konkreetse omavalitsusega seotud probleeme) maakondlik (kogu maakonda kattev võrgustik) üleriigiline (riigi tasandil toimiv võrgustik - nt. hõlmab noorsootööspetsialiste kogu vabariigis) piirkondlik (hõlmab mitmeid omavalitsusi, kuid probleem on sarnane) globaalne või rahvusvaheline (mitmed riigid)

Võrgustikutöö rollid · · · informatiivne võrgustik - vahendab mingit infot kellegi vahel, kellelegi probleeme(i) lahendav võrgustik - lahendatakse paljusid probleeme ning probleemid võivad olla üldisemad (nt. lastega seotud probleemid) juhtumitöö võrgustik - võrgustik lahendab konkreetseid juhtumeid (nt. konkreetne lastekaitse juhtum ja selle lahendamine) preventiivne võrgustik - püütakse ennetada riskigrupis oleva elanikkonna sattumist riskiolukorda (nt. sõltuvusprobleemid) muudatusi taotlev võrgustik ehk lobby tegev võrgustik - erinevad spetsialistid, kodanikud jne saavad teha lobby mingi probleemi teadvustamiseks ühiskonnas või taotletakse mingite konkreetsete muudatuste tegemist õigusaktidesse arendustegevuslik võrgustik - alustatud võrgustik vajab arendamist ning läbi võrgustikutöö toimub mingi eluvaldkonna arendamine vastavalt oma võrgustiku tüübile

Võrgustikukaart on inimese igapäevasuhteid võrgustikus kokkulepitud tingmärkidega kirjeldav skeem, mille abil on võimalik hinnata abivajaja sotsiaalvõrgustikku ning tema hetkesituatsiooni. Võrgustikukaardile võib märkida ka ametkondi või ametiasutusi puudutavaid suhteid, mis võimaldab võrgustikukaardil analüüsida nii sotsiaalvõrgustikku kui ka ametnikevõrgustikku. Võrgustikukaardi loomine on aluseks hea võrgustiku loomisele. PERE SUGULASED SÕBRAD/ MUUD KOOL/ LASTEASUTUS

Laps teda ümbritsevates võrgustikes (Korp 2004) AMETNIKEVÕRGUSTIK SOTSIAALVÕRGUSTIK LAPS PEREKOND JA KODU SUGULASED, SÕBRAD, TUTTAVAD SOTSIAAL- JA TERVISHOIUTEENUSED; HOOLEKANDEASUTUSED; HARIDUSASUTUSED; TÖÖHÕIVE; POLITSEI; SPORDI- JA NOORSOOTEENUSED SOTSIAALMAJANDUSLIKUD TEGURID; KULTUUR; POLIITIKA; SEADUSED; RELIGIOON

Uri Bronfenbrenner (1917 -2005)– Kasvu- ja arenguteooria

Võrgustikutöö võtmeisik peab oskama … n toetuda eksisteerivatele võrgustikele; n käivitada olemasolevaid, kuid seni töösse rakendamata süsteeme, st tajuma seoseid; n luua uusi võrgustikke ja toetada nende arengut, st olema innovaatiline. Võrgustikutööd on raske üles ehitada ja seetõttu tuleks mõista, hoida ja toetada oma koostööpartnereid. Mida parem on võrgustikutöö, seda paremat abi ja tuge saab ka abivajaja.

Kõik lapsed ei ole ühesugused, osa on erinevad Mida ette võtta kui märkad, et lapsel on probleemid … Tee lapsele selgeks, et ta võib sulle rääkida. Teadvusta ja tegele lapse hirmuga elada kodus, kus võib vallanduda vägivald. Otsi abi, kui arvad, et peres võib olla probleeme – alkoholism on haigus, perevägivald on sotsiaalne probleem. Jälgi lapse käitumist kui ta teistega suhtleb. Kuula hoolikalt mida laps räägib. Õpeta last “EI” ütlema, kui ta ei taha. … kui tundub, et alaealist ahistatakse. . Pöördu kriisiabikeskusesse, politseisse, psühholoogi või sotsiaaltöötajate poole. Koos on kergem lahendusi leida.

Psühholoogid soovitavad … Suheldes lapsega püüa vältida: Mineviku kritiseerimist Negatiivse käitumise üldistamist Oma isiklike probleemide jagamist Pidevat õpetamist Katkestamist Hinnangute andmist Perekonna ja sõprade kritiseerimist Paljude " PEAB" kasutamist Erinevuste mittetunnustamist Karistamist aususe eest Ebarealistlike ootuste püstitamist

Kontakti takistavad tegurid: n n n n Teine on liiga pealetükkiv Liigne passiivsus, aktiivsus Huvipuudus Eelnevad halvad kogemused Sobimatu õhkkond Väsimus Ajapuudus Erinevad, liigsed ootused Üldine vastastikune sobimatus Liiga erinevad inimesed Erinevad huvid Eelarvamused Liigne otsekohesus Halb kuulamisoskus Ajalimiit Vale koht Kontakti takistav mittesõnaline käitumine: n n n n n Suur või väike distants Mööbel barjäärina suhtlejate vahel Sobimatu hetk, muu on tähtsam Lodev poos, kaldega eemalduvas suunas või liiga kramplik, jäik hoiak Žestid liiga aktiivsed või puuduvad, vastuolus räägituga Pilkkontakt puudub või on vähene või liiga ärev, pealetükkiv Hääle tugevus liiga vali, vaikne Kõne katkendlik, monotoonne, liiga kiire või aeglane Loid, uimane, liiga energiline

Kontakti soodustavad tegurid: n n n n n Avatud kehakeel Miimika ( naeratus, sõbralik) Silmside Kannatlikkus Huvitatus Kuulamisoskus Sobiv suhtlusstiil Taktitunne Sobiv keskkond Valmisolek, tahe suhtlemiseks Teema, mis huvitab mõlemaid pooli Empaatiavõime Vastastikune sümpaatia Eelarvamustevaba suhtumine Hääl Kohanemisvõime Sõbralikkus Optimistlik meelestatus n n Avatus Olukorda arvestav käitumine Üksteisega arvestamine Võrdne suhtlemine ( mitte üleolev ega haletsemine) Kontakti soodustav mittesõnaline käitumine: n n n n n Umbes käsivarre pikkuse võrra eemal Mugav, suhtlejaid toetav miljöö Sobiv hetk, mõlemad valmis kontaktiks Žestid kooskõlas räägitavaga, illustreerivad ja toetavad Kerge kaldega poos partneri suunas Pilkkontakt regulaarne, rahulik Hääl selgelt kuuldav Kõne sujuv, sobiva intonatsiooniga, keskmine, veidi aeglasem Tähelepanelikkus, sobiv reageerimine

Rühmatöö n Probleemipuu ÜLEVAL, LADVAS: n MIS LAPSEST VÕIB SAADA n JUURTES, ALL: n MIKS SEE VÕIS JUHTUDA

Rühmatöö n KIRJUTAGE VÕRGUSTIK, KELLEGA HAKKAKSITE LAHENDAMA ANTUD PROBLEEMI

Kasutatud allikad n Leena Arras-e loengumaterjalid n Helen Tomp-i loengumaterjalid n Hämäläinen, J. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse n Sotsiaalpedagoogika: http: //www. infed. org/biblio/b-socped. htm

Tänan!