Saaremaa hisgmnaasium KODUNE JTMEKITLUS Inge Vahter Raili Tamm

Saaremaa Ühisgümnaasium KODUNE JÄÄTMEKÄITLUS Inge Vahter Raili Tamm Kuressaare, 2008

Arheoloogiast Arheoloogid näevad tänapäeval palju vaeva, et leida mingeid viiteid mineviku eluolu kohta ja nad on õnnelikud kui leiavad. . .

. . . imepisikesi pea täielikult kõdunenud asjakesi

Kujutle end nüüd ette tuleviku arheoloogina. .

. . . Kas oleksid õnnelik, kui leiaksid lademetes vanu akusid või autokumme?

Ilmselt ei vaimustaks sind sellised vaatepildid. . .

Statistika Kogu Eestis tekib kokku ca 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. See teeb ühe elaniku kohta ~425 kg olmejäätmeid aastas. Selliste numbritega oleme me EL-is II-III kohal. Saaremaal tekib ühe elaniku kohta ~303 kg ja Kuressaares ~182 kg olmejäätmeid aastas (va. see osa, mis otse prügilasse viiakse).

Kui kaua jäätmed prügilas lagunevad? Ø Ø Ø Paber 2, 5 kuud Apelsinikoor 6 kuud Piimapakk (kartong) 5 aastat Sigaretikoni 10– 12 aastat Plastikaatkott 10– 20 aastat Ø Ø Ø Plastpudel 50– 80 aastat Ühekordne mähe 75 aastat Konservikarp 100 aastat Õllepurk 200– 500 aastat Isolatsioonimaterjal Styrofoam ilmselt mitte kunagi

Jäätmekäitlustoimingute hierarhia Eestis: 1. jäätmete tekke vältimine 2. korduskasutus 3. materjalina taasringlusesse võtmine (jäätmematerjalist uus toode) 4. jäätmete kasutus energiaallikana (põletamine energia saamise eesmärgil) 5. ladestamine keskkonnakaitsenõuetele vastavalt (kasutatakse siis, kui kõik teised võimalused on ammendunud)

Ø 1. jaanuariga 2008 jõustunud seadus ei luba prügilatel enam ladustada sorteerimata jäätmeid. ØSee tähendab, et jäätmed tuleb sorteerida nende tekke kohas ehk MEIE KODUS.

Milleks see kõik? ! Ø vähendada prügilas ladestavate jäätmete hulka Ø üha enam on võimalik pakendite taaskasutamine Ø hoida kokku ressursse Ø hoida loodust

Nii see käibki http: //www. taaratark. ee/

Ø Ø Ø Fakte Ühte paberit saab kuni kaheksa korda ümber töödelda. Ühe tonni vanapaberi ümbertöötlemine aitab säästa 17 puud. Kokkupressitud tetrapakkidest tehakse joonlaudu, koolimööblit, prügikaste, diplomaadikohvreid jne. Kuuest plastpudelist saab ühe T-särgi jagu materjali, plastpudelitest tehakse ka fliisi. Plastpakendist toodetakse sukkpükse, mööblipolstrit, naiste aluspesu. Ühe alumiiniumist plekkpurgi ümbertöötlemisel säästetakse energia, mis võrdub kahe tunni teleka vaatamisel ja kolme tunni arvuti töötamisel kulutatud elektrienergiaga.

Keskkonnaministri määrusega nr. 4. kohustatakse Eestis koguma eraldi liigiti üheksat erinevat jäätmeliiki. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. paber ja kartong pakendid (kuuluvad erinevad pakendid) ohtlikud jäätmed biolagunevad aia- ja haljastujäätmed biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud põlevjäätmed, sealhulgas puit, plastid suurjäätmed metallid

Sorteerimine kodus Ø paberi- ja papikonteinerisse Ø segapakendi konteinerisse (rikkumata pandimärgiga taara kokkuostupunktidesse) Ø segaolmejäätmete konteinerisse (ainuke kohustuslik konteiner) Ø ohtlikud jäätmed (nende jaoks ei ole konteinereid) Ø kompostitavad jäätmed

Paberi- ja papikonteinerisse SOBIVAD Cajalehed, ajakirjad kataloogid ja reklaammaterjalid Ctöövihikud, paberist ja papist kaustikud Ctrükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber Cümbrikud Cilma kaaneta raamatud Cpappkastid ja –karbid (kokkusurutult) Cjõupaber ja paberkotid jm. puhtad paberpakendid

Abistav märk Kõik paberi ja papikonteinerisse pandavad pakendid peavad olema puhtad ja kuivad!!!!

Paberi- ja papikonteinerisse EI SOBI Dmärg ja määrdunud paber Dkiletatud ja vahatatud paber Dvana tapeet Dkommi- ja jäätisepaberid Dfoolium- ja kopeerpaber Dpaberist salv- ja taskurätikud Dmähkmed ja hügieenisidemed Dkleepsud Dkasutatud pappnõud ja joogitopsid Dkartongist joogipakendid jm segaolmejäätmed.

Segapakendi konteinerisse SOBIVAD CPlastpakend: Jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid. CMetallpakend: Toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja –korgid konservkarbid ja –purgid. CJoogikartong jm kihilisest papist pakend: Kartongist piima- ja mahlapakendid, papptaldrikud ja joogitopsid, kartongist kondiitritoodete karbid jm. puhtad kartongpakendid.

Abistav märk Kõik pakendikonteinerisse pandavad pakendid peavad olema mõistlikul määral puhtad!!!!

Segaolmejäätmete konteinerisse üToidu- ja muud biojäätmed üVanad riided ja jalanõud üAknaklaas, keraamilised ja klaasnõud ning lambipirnid üTühjendamata ja määrdunud pakendid Tootega täidetud aerosooli pudelid ja kemikaalide pakendid

Ohtlikud jäätmed akud ja patareid Ø laetavad elektrihambaharjad, akuga pardlid, puurmasinad, tolmuimejad, taskulambid – aku eemaldada Ø vanad õlid Ø elavhõbedaga seadmed ja mõõteriistad Ø energiasäästlikud pirnid Ø külmikud, telerid Ø kemikaalid - vanad ravimid, taimekaitsevahendid, värvid, lakid, liimid, puhastusained, lahustid ja nende pakendid jne Ø

Kompostitavad jäätmed SOBIVAD ü ü ü puuviljade, juurikate, munade koored kohvi- ja teepuru majapidamispaber ja paberlinikud, taskurätikud lillemuld ja taimejäätmed keemiliselt töötlemata puidu jäätmed aiajäätmed EI SOBI o o o plastmass, metall ja klaas tuhk ja tolmuimejast tulev tolm suitsukonid suured paberikogused ohtlikud jäätmed

Mida võib põletada? Ø Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Ø Lubatud polüetüleenkile ja polüpropüleeni (näiteks leivakottide) põletamine väikestes kogustes pliidi all. NB! Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada PET pudeleid jt plastjäätmeid (eriti PVC). Plasti põletamine on ohtlik keskkonnale, kuna põletuse käigus tekkivad gaasid saastavad õhku Sinu lähiümbruses. Samuti võib rikkuda pidev plastipõletus kodustes tingimustes Sinu küttekolde

Plastide põletamise tagajärjed Ø Ummistavad küttekolde. Võib välja viia korstna välja vahetamiseni. Ø Tekivad keskkonnale ja inimesele ohtlikud ühendid (dioksiinid): Ø kuhjuvad toiduahelates Ø kantserogeenid (näiteks otseselt kopsuvähi tekitaja) Ø põhjustavad loote väärarengut Ø kutsuvad esile HIV-viirusega sarnaseid sümptomeid Ø Dioksiinid – ühed mürgisemad ühendid, mida inimene on suuteline tekitama ja seda just kodusel jäätmepõletamisel. Ø Kantserogeenseid ühendeid tekib isegi PE-plastide mittetäielikul põlemisel (halva tõmbe ja madala temperatuuri korral).

Hinnakiri Ø Ø Ø Vanapaberi ja pakkepakendi kogumiseks on OÜ Prügimees pakkuda 800 l konteinereid rendihinnaga 59 EEK kuus. Sama konteineri ostuhind on 2360 EEK. 800 l segaolmejäätmete konteineri tühjendus Kuressaare linnas hakkab maksma 124 EEK sama suure vanapaberikonteineri tühjendus 110 EEK. Kolatakso – kokkuleppel vedajaga (OÜ Prügimees). Maakonnas valdade kaupa erinev.

Kolatakso veab ohtlikud jäätmed Ø elektri ja elektroonikaseadmete jäätmed (telekad, külmikud, pliidid, pesumasinad jne) Ø sõiduauto vanad rehvid Ø suurekabariidilised jäätmed (vana mööbel, vaibad, madratsid, WC-potid, kraanikausid jne) Ø samuti kokkupakitud vanapaber Ø MÕISTLIKUS KOGUSES!!

Küsimused ja vastused

Millised trahvid on ettenähtud ja keda trahvitakse? Töötlemata jäätmete prügilasse vastuvõtmise ja ladestamise rikkuja on prügila haldaja, seega on tema trahvitav. Trahvi määravad keskkonnainspektorid. Ø Töötlemata jäätmete prügilasse vastuvõtmise ja ladestamise eest trahviga kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik 60 EEK). Ø Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik trahviga kuni 50000 krooni. Ø Linna heakorraspetsialist saab määrata kodanikule trahvi 18000 krooni. Ø Kuna prügila ei tohi vastu võtta sortimata jäätmeid, siis ei tohi ka prügiveofirma ära viia sortimata jäätmeid. Ø Kliendipõhiselt otsustab autojuht: kui ta näeb segajäätmete hulgas olulisel määral sellist prahti, mis kuulub sortimisele on tal õigus konteineri tühjendamisest keelduda ja klient saab selle sõidu eest tühisõiduarve või viia prügi ära ja esitada arve sorteerimise eest. ! Kindlasti ei jäeta prügikonteinerit tühjendamata kui seal on mõni üksik plastpudel või muu praht, mis peaks olema nt pakendi või paberi Ø

Kas sorteeritud jäätmed viiakse Saaremaalt välja ümbertöötlemistehastesse? Ø Ø Tekkekohas eelsorteeritud jäätmed viiakse Saaremaalt välja. Esmalt lähevad need Väätsale järelsorteerimisele, kus: ü ü ü Ø Ø toimub täiendav sorteerimine materjali liigi ning kvaliteedi põhiselt, eraldatakse ka mittevastavad jäätmed (prügi), pakitakse ning transporditakse edasi taaskasutusettevõtetesse. Nendest materjalidest tehakse uued tooted. Kui likvideeritakse Kudjape prügila, siis viiakse kõik jäätmed Saaremaalt välja sinna, kus on tulusam.

Kus saab ära anda ohtlikke jäätmeid Kuressaares? Kudjape prügila kogumiskeskuses (tasuta) Ø Tellida koju kolatakso. Ø Apteegid on kohustatud tagasi võtma aegunud ravimeid. Ø On ka üksikud vanade patareide äraandmise kohad (nt Elektroonika äri kaupluses, Selveris) Ø

Kas individuaalmajapidamises on kohustuslik kolme konteineri olemasolu? Ei ole kohustuslik! Ei ole isegi soovitatav! Individuaalmajadele soovitatakse oma sorteeritud jäätmed viia avalikesse kogumispunktidesse. Ø Prügivedu toimub vastavalt jäätmekäitlejaga (prügiveofirma) sõlmitud lepingule. Ø

http: //www. kuressaare. ee/uus/failid/4653. pdf Segapakend Papp ja paber Segaolmejäätmed

Kuressaare linna konteinerid Papp ja paber Segapakend Segaolmejäätmed

Kas prügiauto käib prügi vedamas kõik liigid eraldi? Ø Ø Ø Eraldi liigiti kogutud jäätmeid on keelatud hiljem uuesti segada, prügiveofirmal on kohustus eraldi ära viia kõik liigid. Erandiks võib lugeda juhust kui prügiveofirma märkab, et papi või pakendi konteineris sisalduv on oluliselt saastunud ja seda taaskasutada ei saaks. Sellisel juhul läheb see olmeprügi hulka. Kui märgatakse, et prügiauto tuleb ja kõik ühte konteinerisse valab, tuleb sellest kindlasti kohalikku omavalitust või keskkonnainspektsiooni teavitada.

Kas eeldatakse jogurti ja keefiripakkide pesemist? Kui pakend on väga määrdunud ja selle pesemine vajab liigseid pingutusi ja ohtrat veeressursside raiskamist, siis ei pea jogurti ja keefiri ning muude tugevasti määrdunud või raskesti avatavaid pakendeid pesema, kuid sellisel juhul ei tohi seda panna pakendikonteinerisse vaid tavalisse olmejäätmete konteinerisse. Ø Ümbertöötlemiseks kõlbab ainult puhas pakend. Ø

Ø Ø Ø Kuidas on olukord kogu maakonnas? Muhu ja Ida-Saaremaa valdadest alustati liigiti kogutud jäätmete vedu 2007. a. septembrist. Maakonnas on 40 vanapaberi ja pakendi konteinerit. (http: //www. eto. ee/? op=body&id=134) 2008. aasta jooksul rajatakse maakonda veel 24 jäätmepunkti, kuhu saab vanapaberit ära anda. Kudjape prügila suletakse a. 2009, tuleb jäätmejaam. Arutletakse: kas uus prügila (valmiks 2010 -2015 aastaks maksab >80 milj. EEK) või väljavedu (ühes päevas ~20 tonni). Maapiirkondade elanikud saavad ohtlikke jäätmeid tasuta ära anda valdade kogumispunktides, Maasi jäätmejaamas või iga-aastase kogumiskampaania käigus.

Kuidas jäätmetega toime tulla? Ø Ø Ø Sordi jäätmed juba tekkekohal ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteemi (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid) – isegi siis kui nad ei asu päris koduukse lähedal. Ära põleta jäätmeid. Ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla ning ära sokuta neid naabri konteinerisse. Liitu korraldatud jäätmeveoga, nii ei koorma Sa oma jäätmetega teisi inimesi ja keskkonda. Komposti rohkem. Vajadusel küsi lisa kohalikust omavalitsusest.

Soovitused ehk lihtsad nipid Ø Ø Ø Ø Väldi ühekordse kasutusega tooteid (toidunõud)! Eelista looduslähedasi tooteid: riie või paber kile asemel; vill ja puuvill tehiskiu asemel. Endale kasutud esemed vii kasutatud asjade ostumüügi kohta, teata ajalehes. Punane Rist: http: www. redcross. ee/ Ole leidlik – ühekordseks kasutuseks mõeldud asjad uuesti kasutusse. Osta korraga suuremas koguses (kui võimalik). Osta kvaliteeti, eelista kauakestvaid, parandatavaid tooteid. Ära osta mittevajalikke pakendeid (hambapasta kartongpakend). Osta vajalikku!!!

• • • Kasutatud kirjandus Asuja, R 2007. Jäätmeid tuleb hakata sorteerima ja liigiti koguma. Meie Maa, 5. dets, 6. Kuidas targalt talitada pakendite ja pakendijäätmetega. 2007. Voldik : aita pakend ringlema. Kuusk. K 2007. Jäätmete kodus põletamine – kasu asemel kahju. Meie Maa, 16. juuni, 16. Moora, H. 2007. Pakendi teatmik. Keskkonnaministeeriumi voldik. Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamisealused Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 Prügisorteerimine on odavam kui selle sorteerimata jätmine. Kuressaare Sõnumid 18. oktoober 2007

Kasutatud internetileheküljed • • • http: //www. eesti. ee/est/keskkonnahoid/keskkonnak aitse/jaatmekaitlus. 13. 12. 07 http: //www. envir. ee/orb. aw/class=file/action=previe w/id=927469/keskkonna leht+nr 4. pdf. 19. 12. 07 http: //www. envir. ee/orb. aw/class=file/action=previe w/id=746739/keskkonnaleht+nr 3+lk 4. pdf 19. 12. 07 http: //www. eto. ee/? op=body&id=134 http: //www. kuressaare. ee/uus/failid/4653. pdf. 2. 01. 08 http: //www. taaratark. ee/ 3. 01. 08

Tänud! Pille Heero – Saaremaa Keskkonnateenistuse keskkonnakorralduse peaspetsialist – kannatlikkuse eest küsimustele vastamisel. SÜG-i õpetajad – küsimuste esitamise eest. Head prügi sorteerimist!