MNGUTERAAPIA KRISTEL TAMM MNGUTERAAPIA n n n Selle

MÄNGUTERAAPIA KRISTEL TAMM

MÄNGUTERAAPIA n n n Selle teraapiavormi töötas välja Ivonny Linquist (MDHc) aastal 1956 Sellest ajast on ta mänguteraapiat edasi arendanud Aastal 1980 sai mänguteraapia ravivormina ka teadusliku tunnustuse Mänguteraapia on osa sotsiaalpedagoogikast (üks võimalus lahendada sotsiaalpedagoogilisi probleeme) Mänguteraapia on seotud ka innustamisega

Mõju lapsele n Laps on rõõmsam, kui ta saab mängida n Laps keskendub, kui ta saab tegeleda meeldiva ja köitva tegevusega Meeldivad tegevused annavad häid emotsioone: rõõm, rahu, elevus, turvatunne, jne. . . Haiged lapsed vajavad liikumisteraapiatoskuslik mäng saab seda anda n n

Lapse emotsioonid haigussituatsioonis n n n Laps viibib sotsiaalses isolatsioonisei saa teistega mängida jneüksindus, hüljatus, abitus, jne Haiglakeskkonnas, mis on talle võõras- hirm, igatsus, üksindus, jne Negatiivsed emotsioonid takistavad paranemist ja muudavad enesetunde halvaks

Väikelastel ei ole ajataju nii nagu see on olemas täiskasvanutelnad ei mõista, et varsti saadakse haiglast koju või terveks. . n Lapse arusaam- mis ei juhtu kohe, seda ei juhtu kunagi n

Mänguteraapia n n Annab võimaluse lapsele saada positiivseid emotsioone läbi tuttavate meeldivate tegevuste, samuti saab laps seal eduelamuse On tõestatud, et positiivsed tunded mõjuvad ka füüsilisele kehale tervendavalt ning seetõttu kiireneb ka mänguteraapia kasutamisel laste paranemine

Mänguvahendid n n Mänguasjad Lihtsamad puzzled- laps vajab eduelamust Sageli lapsed soovivad ebatraditsioonilisi asju, mis pole mänguasjad N supipotid, kammid, topsikud. . Võivad olla seotud mõne mälestusega, mis tekitab turvatunde ( näiteks ema juuksehari. . )

Olulised nüansid mänguteraapias n n n Ohutud Eakohased- kui laps ei saa mänguga hakkama ei täida teraapia oma funktsiooni Mänguasju ei pea olema palju, need peavad olema köitvad Terapeudi roll on kõige olulisem (suunab, tunnustab jne) Kiitus ja preemia on tähtsad märksõnad

n Mänguteraapiat kasutatakse kõikide lastega, sõltumata vanusest, eriti nendega, kes on sattunud uudsesse ja hirmutavasse olukorda

Mänguteraapia sihtgrupid n n n n Beebid ja väikelapsed Kooliealised lapsed Teismelised Raskelt haiged lapsed Puudega lapsed (sh kuulmis-, nägemis-, liikumis-, vaimupuuded) Ootamatult haigestunud lapsed Liikluses viga saanud lapsed Käitumisprobleemidega lapsed

Töö lapsevanematega n n n Oluline roll, tuleb teha selgitustööd Tutvustada teraapia tõhusust Vanemate nõustamine, õpetada neile mänguteraapia võimalusi Puudega lapse puhul selgitada vanemale, et laps tuleb paremini toime, kui nad eeldavad, ei vaja nii palju erikohtlemist Vanemaid tuleb aktiviseerida ise mänguteraapia võtteid välja töötama Vanemad on lapsele oluline publik ja tunnustuse allikas

Kasutatud allikad n Leena Arras-e loengumaterjalid n Helen Tomp-i loengumaterjalid n Hämäläinen, J. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse n Sotsiaalpedagoogika: http: //www. infed. org/biblio/bsocped. htm