Soole nrvissteem Refleksid Ajutvi Hpotalamus Helen Raik Jana

Soole närvisüsteem. Refleksid. Ajutüvi. Hüpotalamus. Helen Raik Jana Jakovleva Stefaniya Dobrovinskaya Julia Volkova Tartu 2015

1. Soole närvisüsteem • Mao ja sooletarkti spetsiaalne närvisüsteem. • Perifeerse vegetatiivse närvisüsteemi osa. • Sisaldab sensomotoorseid programme soole efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koordinatsiooniks. Mao- ja sooletrakt koosneb järgmistest efektorsüsteemidest: silelihased, sekretoorne epiteel, resorbeeriv epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. • Funktsioneerib ka ilma ajutüvest ja seljaajust tulevate mõjutusteta. • Kesknärvisüsteem avaldab ainult moduleerivat mõju vegetatiivse eferentse innervatsiooni vahendusel.

• Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid • Neuronaalse võrgustikuna: • piki- ja ringlihaskihi vahel - plexus myentericus • ringlihaskihi ja submukooskihi vahel - plexus submucosus Plexus myentericus’e eferentsed kiud lõppevad piki- ja ringlihaskihi silelihasrakkudel. Mõjutavad lihastoonust ja kontraktsioonide rütmi. Plexus submucosus juhib epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Mõlema aferentsed kiud juhivad sensoorseid impulsse mehhano- ja notsiretseptoritest kesknärvisüsteemi. http: //www. gtechmedical. com/resources/2402_Layers_of_the_Gastrointestinal_Tract. jpg. opt 596 x 339 o 0, 0 s 596 x 339. jpg

SOOLENEURONID: Soole närvisüsteem koosneb u 108 neuronist: • Aferentsed neuronid • Interneuronid • Motoorsed neuronid Interneuronitel ja motoorsetel neuronitel on erutav ja pidurdav mõju teistele neuronitele ja ka efektorrakkudele. INTRAMURAALSED GANGLIONID: • Intramuraalsed ganglionid – parasümpaatilised ganglionid hajutatult elundite sees või pinnal: Asuvad mao- ja sooletrakti seintes, südames ja kopsudes.

SÜMPAATILINE JA PARASÜMPAATILINE MÕJUTUS: • Sümpaatilised postganglionaarsed neuronid ei mõjuta efektorrakke otseselt. Efektorelundi läheduses paiknevad refleksiahelad, mis kohandavad jooksvalt efektorsüsteemide käitumise tingimustele soole valendikus. Mõjustavad otseselt takistus- ja mahtuvusveresooni ning silelihaselisi sulgureid. • Parasümpaatilised preganglionaarsed aksonid on sümpaatiliselt seotud soole närvisüsteemi motoneuronitega, mis soole muskulatuuri erutavad ja ka pidurdavalt toimivate motoneuronitega. Need pidurdusefektid olulised mao reflektoorsel laienemisel ja pärasoole kontinentsi reguleerimisel.

SOOLE NÄRVISÜSTEEMI MEDIAATORID: • Mediaator ehk neurotransmitter – keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. • Neurotransmitterite vahendusel erutuse ülekanne. Neurotransmitteritena võivad toimida: • Atsetüülkoliin • Serotoniin • Somatostatiin • ATP • Neuropeptiid - nt VIP • Dopamiin • Noradrenaliin • Enkefaliinid

SOOLE NÄRVISÜSTEEMI FUNKTSIOONID: 1. Juhib mao ja soolestiku sekretoorset ja motoorset aktiivsust 6. Ioonide transpordi regulatsioon 2. Mao reflektoorne laienemine söömisel 7. Vee, maohappe, sapipõie eritiste ja pankrease eksokriinsete eritisete eritumise regulatsioon 3. Soole efektorsüsteemide talitluse regulatsioon ja 8. Seedeelundite verevoolu koordinatsioon regulatsioon 4. Seedimise regulatsioon 5. Soolte peristaltika regulatsioon

2. Vistseraalsete aferentide mõiste ja funktsioon -Vistseraalne aferent - siseelundiest lähtuvad aferendid, mis moodustavad n. vaguse ja n. splanchnicuse harudest. -Need aferendid suunduvad ajutüvesse ja seljaaju sakraalossa. Nende ülesandeks on siseelundite närviregulatsioon (süda, kopsud, vereringe, seedetrakt, eritus – ja suguelundid). -Vähesel määral vallandab vistseralsete aferentide aktiivsus ka teadvustuvaid tajusid. -Siseelundite tugevaid, potentsiaalselt kahjustavaid ärritamisi tajutakse valuna, toidu- või veevõtu ebapiisavusel tekitab vistseraalsete aferentide aktiivsus nn. üldtundeid – nälga ja janu, kusepõie täitumine tekitab kusepakitsust.

AKSON REFLEKSI ISELOOMUSTUS: • Aksonrefleks - koe ärritamisel tekkiv erutus, mis levib kollateraalide kaudu eferentselt otse samale koele (refleksikaar ei liigu läbi seljaaju, vaid lokaalselt). Näide: naha mehaanilisel või keemilisel ärritamisel võivad tekkida lokaalsed vasodilatatoorsed reaktsioonid(punetus, turse). • Need efektid toimuvad sel teel, et peente müeliniseerumata kutaansete notsitsepriivsete närvikiudude ärritamisel tekkiv erutus levib kollateraalsete kiudude kaudu ka eferentselt vastava nahapiirkonna arterioolidele. • Aksonrefleksikaar ei sisalda sünapseid ja neuronita kehasid.

SELJAAJU VEGETATIIVSETE REFLEKSIKAARTE SEGMENTAARNE EHITUS JA NENDE KAUDU JUHITAVAD FUNKTSIOONID: • Vegetatiivne refleksikaar- aferentide • ja vegetatiivsete eferentide vaheline sünaptiline lülitus seljaaju segmendi tasandil. Selline ühendus võimaldab kiiret ja autonoomset regulatsiooni. • Veg. refleksikaares aferentse ja postganglionaarse neuroni vahel on vähemalt 3 sünapsit: 2 seljaju hallaines ja 1 sünaps vegetatiivses ganglionis. Näide: südame, maoja sooletrakti ning tühjenduselundite aferendid on ühenduses vastavaid elundeid innerveerivate preganglionaarsete sümpaatiliste ja sakraalsete parasümpaatiliste eferentidega. Vastavaid reflekse nimetatakse kas kardio-kardiaalseks, intestinointestinaalseks või tühjendusrefleksiks.

HEAD'I TSOONID JA NENDE PRAKTILINE TÄHENDUS HAIGUSLIKE SEISUNDITE DIAGNOOSIMISEL. • Head’i tsoon- naha piirkond, mis on innerveeritud mingi kindla seljaaju segmendi kaudu. See tuleneb asjaolust, et kutaansed ja vistseraalsed aferendid konvergeeruvad spinotalamiliste juhteteede tasemel. Seepärast ei suuda suurajukoor valu täpset asukohta määratleda ja tundlikuks muutub kogu selle segmendi poolt innerveeritud “komplekt” (nahk, lihased jne). • Näide: Siseelundite haigestumise puhul (angina pectoris verevoolutuse puudulikkuse tõttu südame pärgarterites, sapipõiepõletik, maohaavandtõbi) kaebavad patsiendid valusid vastavates naha piirkondades. Kindlalt on piiritletud nahapiirkondade suurenenud puutetundlikkus (hüperesteesia) ja ülemäärane valutundlikkus (hüperalgeesia) siseelundite haigestumise korral.

3. Ajutüve (piklikaju, ajusild, keskaju) ehituslik ja talitluslik seos organismi vegetatiivsete funktsioonidega. Рус стр 356

• Ajutüve ja hüpotalamuse piirkonnas ühenduvad funktsionaalselt erinevad spinaalsed süsteemid kõrgema järgu funktsioonikompleksiteks: • Kutaanne vasokonstriktorsüsteem ja sudomotoorne süsteem (termoregulatsioon); • Takistusveresoonte vasokonstriktorsüsteem (skeletilihastes ja sisuse piirkonnas); • Südame ja neerupealise säsi sümpaatiline innervatsioon arteriaalse vererõhu regulatsioonis; • Kusepõie ja pärasoole parasümpaatilise ja sümpaatilise süsteemi rakendamine nende tühjundamisfunktsioonis; • Genitaalide parasümpaatilise ja sümpaatilise innervatsiooni kasutamine seksuaalfunktsiooni regulatsioonis.

• Serotoniinergilised neuronid projitseeruvad ajutüve õmbluse tuumadest • Adrenergilised neuronid projitseeruvad piklikaju rostraalsest ventrolateraalsest osast • Noradrenergilised neuronid projitseeruvad sillast • Peptiidergilised (vasopressiinergilised, oksütotsiinergilised) neuronid hüpotalamuse nucleus paraventricularis’est seljaaju preganglionaarsele vegetatiivsetele neuronitele/vastavatele interneuronitele

PIKLIKAJU JA VERERINGE (spinaliseeritud ja detserebreeritud loomade näite varal) • Spinaliseeritud (intaktne piklikaju, tähtis roll arteriaalse vererõhu regulatsioonis): • Akuutselt vererõhk langeb kuna veresooni, südant, neerupealise säsi innerveerivaets sümpaatilistes neuroniteks foonaktiivsus kaob. Ainult südametegevust saab reguleerida uitnäride kaudu (piklikaju töö). • Detserebreeritud: • Normaalne vererõhk. Veresoonestik reageerib kehaasendile, isegi intaktse piklikaju olemasolul. koordineeritult Sellest saame aru: arteriaalse rõhu regulatsiooni neuraalsed refleksikontuurid asuvad piklikajus ning kardiovaskulaarseid efektoreid innerveerivate sümpaatiliste neuronite foonaktiivsus tekitatakse piklikajus. Üldine nimetus selle piirkonna jaoks: vereringekeskus

ROSTROVENTROLATERAALNE PIKLIKAJU (RVP) • Selle ala toopiline ärritus põhjustab vererõhu, südame löögisageduse ja neerupealise säsist katehhoolamiinide sekretsiooni kõrgenemise. • Neuronite aksonid projitseeruvad seljaaju tagumise külgmise väädi kaudu otseselt sümpaatilise preganglionaarsete neuronite intermediaarsesse tsooni. • Nucleus tractus solitarii: • Kardiovaskulaarse süsteemi neuraalne regulatsioon; • Siit projitseeruvad sekundaarsete neuronite aksoonid ajutüve ja hüpotalamuse mitmesugustesse piirkondadesse, mis omakorda projitseeruvad seljaaju intermediaarse tsooni sümpaatilistele preganglionaarsetele neuronitele, sh RVP piirkonda. • Neurinid erutuvad arteriaalsete baroretseptorite lookulike impulside mõjul. Sellest saame aru: südame ja takistusveresoonte sümpaatiliste neuronite aktiivsuse pidurdus arteriaalsete baroretseptorite ärritamisel toimub vähemalt osaliselt piklikajus.

HÜPOTALAMUSE FUNKTSIONAALNE ANATOOMIA: Väike, u. 5 g raskune. Kujutab ennast neuraalset kontiinumit keskajust üle hipotalamuse otsaju basaalsete piirkondadeni (mis on tihedalt seotud fülogeneetiliselt vana haistesüsteemiga). Hüpotalamuse piiravad: mesencephalon; lamina terminalis; comissura anterior; chiasma opticum; 3 tsooni: periventrikulaarne, mediaalne, lateraalne. Hüpofüsiotroopses alas (mediaalne hüpotalamus) toimub hormoonide projitseerumine adenohüpofüüsi portaalringesse

• Mediaalne hüpotalamus • Hüpofüsiotroopses alas (tuumad 1, 4, 5, 6) toimub hormoonide projitseerumine adenohüpofüüsi portaalringesse • Tuumades 2 ja 3 neuronid projitseeruvad neurohüpofüüsi ja kontrollivad oksütotsiini ja adiuretiini produktsiooni ja väljutamist. • Lateraalne hüpotalamus • Ei saa eristada mingeid tuumapiirkondi. • Meriaalne eesajukimp läbib difuusselt paiknevaid neuronite alasid. (pikkadest ja lühikestest astsendeeruvatest ning destsendeeruvatest aksonitest)

HÜPOTALAMUSE AFERENTSED JA EFERENTSED SEOSED • Näitavad, et see ajupiirkond on somaatiliste, vegetatiivsete ja endokriinsete funktsioonide tähtis integratsioonikeskus. • Lateraalne hüpotalamus: • on seotud ülemise ajutüve, paramediaanse keskaju regiooni ja sellest kõrgema limbilise süsteemiga võimsate juhteteede kaudu retsiprookselt; • aferentsed impulsid kehapinnalt ja keha sisemusest saabuvad lateraalsesse hüpotalamusse astsendeeruvate spinobulbaar-retikulaarsete teede kaudu; • hüpotalamuse eferentsed ühendused toimuvad formatio reticularis’e multisünapstiliste teede kaudu. • Mediaalne hüpotalamus: • retsiprookses neuronaalses ühenduses lateraalse hüpotalamusega; • saab vähesel määral direktseid aferentseid impulsse mittehüpotalaamilistest aju piirkondadest; • spetsiaalsed neuronid mõõdavad vere või ajuvedeliku, seega sisekeskkonna olulisi tähtsaid parameetreid. (nt vere temperatuur, vereplasma elektrolüütide C, hormoonide C veres) • eferentsed seosed on neuronaalsed (neurohüpofüüsiga) ja hormonaalsed (adenohüpofüüsiga). • Mediaalne hüpotalamus on vahelüliks endokriinse ja närvisüsteemi vahel!

4. Genitaalrefleksid Reflekside ahelad, milles osalevad nii parasümpaatilised, sümpaatilised ja motoorsed eferendid kui ka vistseraalsed ja somaatilised aferendid. a) MEHE SEKSUAALREAKTSIOONIDE TSÜKKEL: §Koosneb: • Suguti erektsioon • Seemne ja näärmsekreetide emissioon (uretra interna’sse) • Ejakulatsioon (seemnepurse uretra externa’st) §Orgasm algab koos emissiooniga või enne seda ning lõpeb ejakulatsiooni lõpuga

EREKTSIOON: § Sakraalse parasümpaatilise süsteemi postganglionaarsete koliinergiliste neuronite aktivatsioon (ülekandeaineks – atsetüülkoliin ja vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid (VIP)) ureetra arterite dilatatsioon venoossete siinuste laienemine § Neuronite aktivatsioon: • Reflektoorne (välimiste suguelundite aferendid sakraalajju (n. pudensus’e kaudu)) • Psühhogeenne (kortikaalsed struktuurid) • Mehanoretseptorid (glans penis’el, aferendid n. dorsalis penis’es) • Ärritajateks - liuguvad ja masseerivad liigutused http: //cnx. org/contents/14 fb 4 ad 7 -39 a 1 -4 eee-ab 6 e-3 ef 2482 e 3 e 22@6. 9: 188/Anatomy-and-Physiology-of-the-

EREKTSIOONIREFLEKS: § Organiseeritud seljaaju sakraalsegmentides ning funktsioneerib ka ristlõikehalvatusega meestel, kellel on seljaaju katkenud ülalpool sakraalsegmente. § See erektsioon vallandub seljaaju alumistes torakaal- ja ülemistes lumbaalsegmentides paiknevate sümpaatiliste neuronite kaudu. § Neuronite aksonite ümberlülitus postganglionaarsetele sümpaatilistele neuronitele toimub ganglion mesentericum inferius’es või suguelundite läheduses § Sümpaatilise närvisüsteemi roll pole teada http: //what-when-how. com/neuroscience/the-autonomic-nervous-system-integrative-systems-part-4/

EMISSIOON: § Suguakti kõrgpunkt koos ejakulatsiooniga § Suguelundite aferentide tugev erutus suguakti ajal seljaaju alumise rinnaosa ja ülemise nimmeosa sümpaatiliste eferentide erutus § Emissiooni vallandavad erutavad aferendid kulgevad n. pundus’es ja n. splanchicus pelvinus’es § Sümpaatiliste neuronite erutus epididymis’e, ductus deferens’i, vesicula seminalis’e, prostata kontraktsioon sperma ja näärmesekreetide transport urethra interna’sse • Samaaegselt - m. sphincter vesicae internus kontraktsioon, et vältida sugunäärmete sekreedi sattumist kusepõide

EJAKULATSIOON: § Suguakti kõrgpunkt koos emissiooniga § Vallandab prostata ja urethra interna vaagnanärvi aferentide, kuid ka epidymis’e, ductus deferens’i ja vesicular seminalis’e seljaaju torakolumbaalossa suunduvate aferentide erutus • mm. bulbo- ja ischiocavernosus’te ning vaagnapõhja muskulatuuri toonilis-kloonilised kontraktsioonid • kere ja vaagnavöötme lihaste rütmilised kontraktsioonid § Ejakulatsiooni ajal tekib suguelundite sümpaatiliste ja parasümpaatiliste neuronite maksimaalne erutus.

b) NAISE GENITAALREFLEKSID: Muutused välimistes genitaalides Muutused sisemistes suguelundites § Vasokongestsiooni tagajärjel tekib mukoidse vedeliku transudatsioon läbi tupe lameepiteeli § Labia Majora’des, Labia minora’des, Glans’es ja corpus clitoridis’es § Muutused esile kutsunud: • Reflektoorselt – suguelundite retseptorite ärritamine teel, mille aksonid kulgevad sakraalajju n. pudensus’ega • Puht-psühhogeenselt – tsentraalselt • Kõdisti mehanoretseptorid – otsese puutumisega kui ka kaudselt (kõdisti retraktsiooniga sümfüüsi äärele, väliste genitaalide manipulatsiooniga, peenise tõugete tõttu) § Suurenemine on seletatav vasokongestsiooniga § • Seljaaju sakraalsegmentides paiknevad koliinergilised vasodilatoorsed § parasümpaatilised neuronid • Sümpaatiline innervatsioon seljaaju torakolumbaalosast • Transudaat suurendab libisevust tupes , mis on eelduseks mehe suguti aferentide adekvaatsele stimulatsioonile (mängivad rolli Bartholini näärmed) • Vallandavad seljaaju sakraalsed parasümpaatilised ja torakolumbaalsed neuronid Tupekanali laienemine ja pikenemine -> orgastiline mansett (orgasmi ajal kontraheerub 3 -15 korda) Emaka püstumine, elevatsioon ja suurenemine – reguleerib sümpaatiline närvisüsteem § Pärast orgasmi taanduvad muutused kiiresti, aga kui ei teki orgasmi, siis kulgevad taandumisnähud aeglasemalt

Naise genitaalrefleksid http: //what-when-how. com/neuroscience/the-autonomic-nervous-system-integrative-systems-part-4/

c) EKSTAGENITAALSED REAKTSIOONID SEKSUAALSE REAKTSIOONITSÜKLI AJAL: § Masters ja Johnson on jaotanud 4 faasi: • • Erutus – kulgeb kauem Plaato – kulgeb kiiremini Orgasm – kulgeb kiiremini Taandumise faas – kulgeb kauem § Individuaalne reaktsiooni ajaline kulg § Orgasm –kogu organismi reaktsioon , koosneb: • Genitaalide neurovegetatiivselt esilekutsutud reaktsioonidest (mehel ejakulatsioon, naisel orgastilise manseti ja emaka kontaktsioonid) • Vegetatiivsetest reaktsioonidest • Tugevast tsentraalsest erutusest intensiivsed aistingud (eriti naistel) § Südame löögisageduse ja hingamissageduse suurenemine, rindade suurenemine, “seksuaalpuna” § Meestel orgasmile järgneb refraktaarperiood (sel ajal uut orgasmi tekkida ei saa), naine on võimeline korduvateks orgasmideks http: //www. soc. ucsb. edu/sexinfo/article/sexual-response-cycle

Kasutatud kirjandus 1. R. F. Schmidt, G. Thews Inimese füsioloogia, Tartu 1997 2. P. -H. Kingisepp Inimese füsioloogia 2006. Täname kuulamast!