NRVISSTEEM Koostas Kristel Mekask Nrvissteemi jaotus Kesknrvissteem Piirdenrvissteem

NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask

Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem

Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: • peaajust • seljaajust

Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust.

Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised.

Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.

Piklikaju Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus).

Keskaju Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse.

Vaheaju Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri.

Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus mõtlemiskeskus naha- ja lihastundlikkuse keskus kõnelemiskeskus maitsmiskeskus nägemiskeskus haistmiskeskus kuulmiskeskus

Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Inimestel on ka erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- ja nägemismälu. Noorematel domineerib tavaliselt nägemismälu.

Seljaaaju Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi).

Närvirakud Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakkude kehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. dendriit neuriit rakukeha

Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidega 100 m/sek

Piirdenärvisüsteem (PNS) Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: • kehaline ehk somaatiline Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) • vegetatiivne Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed)

Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitseja käitumisrefleksid (silmapupillide ahenemine)

Refleksikaar Erutuse kulgemise tee: 1. erutust vastuvõttev närvirakk; 2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust; 4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse; 5. organ või elund, mis erutusele reageerib. Refleksikaar: http: //mudelid. 5 dvision. ee/refleks/

Põlverefleks

Närvisüsteemi ülesanded: reguleerib organismi elundite talitlust kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd kohandada organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele http: //www. bbc. co. uk/science/humanbody/interactives/3 djigsaw_02/index. shtml? skeleton

Kasutatud materjal: http: //miksike. ee/documents/main/elehed/9 klass/anatoomia/narvisysteem/9 kll 4 ltssis u. htm http: //commons. wikimedia. org/wiki/Image: Central_nervous_system. svg http: //commons. wikimedia. org/wiki/Image: Nervous_system_diagram_%28 dumb% 29. png http: //commons. wikimedia. org/wiki/Image: Brain_animated_color_nevit. gif http: //commons. wikimedia. org/wiki/Image: Hemispheres. png http: //www. dushkin. com/connectext/psy/ch 02/spinal. mhtml http: //www. yachigusaryu. com/blog/pics/top_ten_principles/3/image 005. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/Image: Neuron-no_labels. png http: //commons. wikimedia. org/wiki/Image: Mouse_cingulate_cortex_neurons. jpg http: //www. tarbija 24. ee/240907/esileht/ak/283193_foto. php