Nrvissteem Eve Tammaru MPA 2010 Inimese nrvissteem Kehanrvissteem

  • Slides: 22
Download presentation
Närvisüsteem Eve Tammaru MPA 2010

Närvisüsteem Eve Tammaru MPA 2010

Inimese närvisüsteem Kehanärvisüsteem Siseelundite närvisüsteem

Inimese närvisüsteem Kehanärvisüsteem Siseelundite närvisüsteem

Inimese kehanärvisüsteem (somaatiline, animaalne) kesknärvisüsteem piirdenärvisüsteem http: //cns. sahlgrenska. gu. se/goude/nsd/encyclo. Img/575. jpg Reguleerib

Inimese kehanärvisüsteem (somaatiline, animaalne) kesknärvisüsteem piirdenärvisüsteem http: //cns. sahlgrenska. gu. se/goude/nsd/encyclo. Img/575. jpg Reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitusi. On teadlik ja tahtlik närvisüsteem.

Siseelundite NS (vegetatiivne, autonoomne) Soodustab siseelundite puhkust ja talitusvõime taastumist http: //www. jyritk. ee/public/files/Picture

Siseelundite NS (vegetatiivne, autonoomne) Soodustab siseelundite puhkust ja talitusvõime taastumist http: //www. jyritk. ee/public/files/Picture 1. png Toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes. Reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust

http: //cwx. prenhall. com/bookbind/pubbooks/silverthorn 2/medialib/Image_Bank/CH 08/FG 8_02. jpg Aksonis (neuriit) genereeritakse närviimpulss, tema pikkusest,

http: //cwx. prenhall. com/bookbind/pubbooks/silverthorn 2/medialib/Image_Bank/CH 08/FG 8_02. jpg Aksonis (neuriit) genereeritakse närviimpulss, tema pikkusest, diameetrist ja hargnemisest sõltub info leviku kiirus ja ulatus dendriidid on teistelt närvirakkudelt tuleva info vastuvõtu tsooniks dendrodendriitilised sünapsid

Virgatsaine – kannab informatsiooni On keemiline ühend, mis vabaneb tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad

Virgatsaine – kannab informatsiooni On keemiline ühend, mis vabaneb tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega

Sünaps o o o Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele.

Sünaps o o o Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. http: //www. biovita. fi/synapsi_reseptorit_small. jpg

Närvirakud ja nende ühendused

Närvirakud ja nende ühendused

Närvirakkude ühendused Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid – närviimpulsid (kuni 100 m/sek). http:

Närvirakkude ühendused Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid – närviimpulsid (kuni 100 m/sek). http: //www. hot. ee/imetabane/kool/neuron. jpg

Refleksid (vastureaktsioonid) Kaasasündinud (tingimatud refleksid) Omandatud (tingitud refleksid)

Refleksid (vastureaktsioonid) Kaasasündinud (tingimatud refleksid) Omandatud (tingitud refleksid)

Refleksikaar Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi –

Refleksikaar Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi – pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased reageerivad erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises http: //mudelid. 5 dvision. ee/refleks. gif

Erutus ja pidurdus närvisüsteemis o o Erutus- närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni Pidurdus –

Erutus ja pidurdus närvisüsteemis o o Erutus- närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni Pidurdus – puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab Vastastikku tihedalt seotud ja võivad üksteiseks üle minna.

Inimese aju Aju -1300 -1400 g

Inimese aju Aju -1300 -1400 g

Võrdlus http: //www. hot. ee/imetabane/kool/Brains. jpg

Võrdlus http: //www. hot. ee/imetabane/kool/Brains. jpg

Aju ehitus ja ülesanded Ajukoor – juhtimiskeskus, 7 kihti, 14 -15 miljardit närvirakku 4

Aju ehitus ja ülesanded Ajukoor – juhtimiskeskus, 7 kihti, 14 -15 miljardit närvirakku 4 sagarat- otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar 3 liiki väljad – motoorsed, sensoorsed ja assotsiatiivsed väljad lepo. it. da. ut. ee/~pedaste/tubakas/Image 52. gif

Seljaaju o Vastutab reflekside eest ja ühendab kehas toimuvat peaga 19588. jpg lyli. gif

Seljaaju o Vastutab reflekside eest ja ühendab kehas toimuvat peaga 19588. jpg lyli. gif

Ajupoolkerade erinevused o Vasak Analüütiline (kronoloogiliselt järjestav) infotöötlus Teadus Matemaatika Kirjutamine Kõnelemine Loogika Paremakäelisus

Ajupoolkerade erinevused o Vasak Analüütiline (kronoloogiliselt järjestav) infotöötlus Teadus Matemaatika Kirjutamine Kõnelemine Loogika Paremakäelisus o Parem Sünteetiline (infot terviklikult käsitlev) infotöötlus 3 -mõõtmelised kujundid Kujunditega opereerimine Ruumis orienteerumine Muusika Kunstimeel Emotsioonid Vasakukäelisus

Homunkulus (homunculus) – VÄIKE INIMENE Ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ajukoores

Homunkulus (homunculus) – VÄIKE INIMENE Ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ajukoores www. ergotherapie-zentrum. de/bilder/homunculus. gif

EEG (elektroentsefalograafia) Hans Bergern- 1929 http: //www. bagdasar-arseni. ro/eeg 6. jpg Uuritakse peaaju bioelektrilist

EEG (elektroentsefalograafia) Hans Bergern- 1929 http: //www. bagdasar-arseni. ro/eeg 6. jpg Uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. (langetõbi, ajukasvajad, teadvusehäired) http: //ese. wustl. edu/~nehorai/research/eegmeg/EMEG-Overview_files/eeg 2. jpg

CAT (kompuutertomograafia) 1960 Võimaldab aju uurida Kolmemõõtmeliselt kihi haaval (trombid, kasvajad)

CAT (kompuutertomograafia) 1960 Võimaldab aju uurida Kolmemõõtmeliselt kihi haaval (trombid, kasvajad)

PET (positronemissioonitomograafia) Radioaktiivne glükoos + CAT http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/8/87/PET_scan_Parkinson%27 s_Disease. jpg

PET (positronemissioonitomograafia) Radioaktiivne glükoos + CAT http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/8/87/PET_scan_Parkinson%27 s_Disease. jpg

Kasutatud materjalid o Närvisüsteemi elementide arvutusvõime neurofüsioloogilised alused, Andres Soosaar, TÜ füsioloogia instituut Psühholoogia;

Kasutatud materjalid o Närvisüsteemi elementide arvutusvõime neurofüsioloogilised alused, Andres Soosaar, TÜ füsioloogia instituut Psühholoogia; J. Uljas, T. Rumberg; Koolibri Psühholoogia gümnaasiumile; autorite kollektiiv; TÜ Kirjastus o mudelid. 5 dvision. ee/refleks. gif o www. ergotherapie-zentrum. de/bilder/homunculus. gif o o