NRVISSTEEM NRVISSTEEM n n Nrvirakkudest koosnev vrgustik Juhib
NÄRVISÜSTEEM
NÄRVISÜSTEEM n n Närvirakkudest koosnev võrgustik Juhib ja kordineerib kogu organismi tegevust Kesknärvisüsteem(KNS) – koosneb seljaajust ja peaajust. Analüüsib sissetulevat informatsiooni, salvestab seda ja annab “juhiseid” Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest , mis vahendavad infot KNSi ja ülejäänud organismi vahel
SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM n n Tahtlikke protsesse juhtiv närvisüsteemi osa On osa piirdenärvisüsteemist Osaleb tahtele alluvates liigutustes Kannab skeletilihastesse närviimpulsse, mis paneb need kokku tõmbuma
VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM n n Tahtele allumatuid protsesse juhtiv närvisüsteem On osa piirdenärvisüsteemist Juhib siseelundite silelihaste ja paljude näärmete talitlust ning reguleerib pulsisagedust ja vererõhku Eristatakse sümpaatilist ja parasümpaatilist osa. Need on vastupidise mõjuga, koos toimides reguleerivad ainevahetust talitlust ja siseelundite talitlust
SELJAAJU n n n Närvikoest sammas selgroo kanalis Edastab informatsiooni keha ja peaaju vahel Ulatub koljupõhimikust poole seljani On kaitstud selgroolülidest moodustunud luulise kanaliga Sisaldab tohutul hulgal närvirakke ehk neuroneid
SELJAAJU
SELJAAJU n n Hallaine – peamiselt neuronite kehadest koosnev kude. Vahendab informatsiooniseljaaju ja seljaajunärvide vahel. Koosneb peamiselt neuronite kehadest ning gliiarakkudest ja veresoontest Valgeaine – peamiselt neuriitidest koosnev kude. Moodustab seljaaju väliskihi. Vahendab informatsiooni mööda seljaaju üles ja alla, peaajju ja sealt tagasi
PEAAJU n n n Informatsioono töötlev elund Kaalub kuni 1, 4 kg Sisaldab üle 1000 miljardi neuroni Jabuneb kolmeks piirkonnaks: ajutüvi, väikeaju ja suuraju Koosneb hallainest ja valgeainest
PEAAJU
AJUTÜVI n n n Seljaajuks üle minev peaaju osa Talitleb kehas “autopiloodina” Kõige alumine osa on piklikaju, mis juhib hingamiselundite, südame ja veresoonte talitlust. Seal lülitatakse ka ümber juhteteid Kõige ülemine osa on keskaju – seotud paljude refleksidega Keskaju ja piklikaju vahel paikne sild
VÄIKEAJU n n n Aju osa, mis kooskõlastab liigutusi Tagab tasakaalu ja liigutuste koordineerituse Koosneb kahest poolkerast Saab pidevalt informatsiooni keha asendi ja liigutuste kohta Saadates lihastele elektrilisi signaale korrigeerib keha asendit ja tagab sujuva liikumise
VAHEAJU n n n Peaaju piirkond, mis reguleerib homöostaasi, ainevahetust ja sigimist Asetseb suuraju poolkerade vahel Jaguneb epitalamuseks, hüpotalamuseks ning dorsaalseks ja ventraalseks talamuseks
SUURAJU n n n Emotsioonide ja tahtliku tegevusega seotud peaaju osa Moodustab umbes 85% peaaju massist Jaotub kaheks poolkeraks Poolkerade pind on vagude abil liigentatud sagarateks ja käärudeks Poolkerade väliskiht – ajukoor Juhteteed seovad omavahel poolkera eri osi ning ühendavad kaht poolkera
SISENÕRENÄÄRMED
SISENÄRENÄÄRMED n n n Näärmed, mis toodavad ja sadavad verre hormoone Sisenõre- ehk endokriinnäärmed on ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, kõhunääre, neerupealised ja sugunäärmed Toodavad hormoone, mis satuvad otse verre
AJURIPATS n n Sisenõrenääre peaaju alaosas Ajuripats ehk hüpofüüs nõristab vähemalt 9 hormooni. Osa hormoone juhib organismi talitlusi otseselt, teised vallandavad eri näärmetes hormoonide tootmise Koosneb kahest osast: 1) eessagar ehk adenohüpofüüs – moodustab näärmest suurema osa, seal tekib enamik hormoone 2) tagasagar ehk neurohüpofüüs – ei tooda ise hormoone. Seob hüpotaalamuse kaudu hormoonsüsteemi närvisüsteemiga
KILPNÄÄRE n n n Ainevahetuse kiirust ja vere kaltsiumisisaldust reguleeriv nääre Paikneb kaelal kõri ees ja külgedel Valmistab kahte hormooni – türoksiin ja kaltsitoniin
NEERUPEALIS n n Nääre, mis kiirendab ainevahetust ja valmistab organismi ette pingutuseks Paikneb kummagi neeru peal Välimine osa neerupealisekoor valmistab kortikosteroide – muudavad ioonide konsentratsiooni veres ja aitavad reguleerida ainevahetust Seesmine osa, neerupealisesäsi, toodab adrenaliini
GLÜKAGOON n n n Vere suhkrusisaldust suurendav hormoon Valmistatakse kõhunäärmes Glükagooni toimel lõhustub maksa talletatud glükogeen tagasi glükoosiks – tõuseb vere suhkrusisaldus
INSULIIN n n n Vere suhkrusisaldust vähendav hormoon Valmistatakse pankreases Tema moodustumist stimuleerib vere suhkrusisalduse tõus Insuliin soodustab veresuhkru tungimist rakkudesse Stimuleerib maksa talletama glükoosi
- Slides: 20