Soole nrvissteem Refleksid Seljaaju vegetatiivne refleksikaar HeadI tsoonid

Soole närvisüsteem. Refleksid. Seljaaju vegetatiivne refleksikaar. Head’I tsoonid. Darja Petuhova Stom II. kursus, rühm 2

Soole- e. enteraalse (metasümpaatilise) närvisüsteemi mõiste ja funktsioon �Soole närvisüsteem on vegetatiivse närvisüsteemi koostises. Teda moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid e põimikud (plexus submucosus ja plexus myentericus) �Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne närvisüsteem, mis funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulevate mõjustusteta. �KNS avaldav sellele lokaalsele närviregulatsioonile ainult moduleerivat mõju vegetatiivse eferentse innervatsiooni vahendusel.

Soole- e. enteraalse (metasümpaatilise) närvisüsteemi mõiste ja funktsioon � Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sekretoorne epiteel, resorbeeriv epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. � Nende efektorsüsteemide talitluse kontroll ja koordinatsioon on soole enese närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalsete ja vagaalsete aferentide funktsioonideks. � Enteraalne närvisüsteem võib juhtida mao ja soolestiku motoorset ja sekretoorser aktiivsust: - asub neuraalse võrgutikuna piki- ja ringlihaskihi vahel ( plexus myentericus e. auerbachi põimik ) - teise ringlihaskihi ja submukooskihi lihaskiudude vahel ( plexus submucosus e, Meissneri põimik ) � Inimese soole närvisüsteem koosneb ca 108 neuronist, mis on võrdne neuronite arvuga seljaajus.

Intramuraalsed ganglionid �Parasümpaatilised ganglionid paiknevad ainult pea piirkonnas ja vaagna piirkonnas effektororganite lähedusel. �Postganglionaarsed parasümpaatilised rakud paiknevad hajutatult mao- ja sooletrakti elundite sees või pinnal, südames ja kopsudes moodustades intramuraalseid ganglione. �Pärasümpatiline süsteem innerveerib silelihaseid, mao- ja sooletrakti näärmeid, erutussüsteemi, eritu- ja suguorganeid, kopse, silmalihaseid, suljenäärmeid, kodasid.

Soolenärvisüsteemi mediaatorid �Mediaatorid ehk neurotransmittorid on keemilised ained, mille abil ntoimub närviimpulssi ülekanne närvirakust läbi sünaptilise pilu neuronite vahel. �Enteraalse närvisüsteemi neurotransmitterid: atsetüülkoliin, noradrenoliin, adenosiin trifosfaat, serotoniin, dopamiin, CCK (Cholecystokinin), substants P, VIP, somatostatiin, leu-enkefaliin, met-enkefaliin, bombesiin �Need ained võivad toimida neurotransmitteritena või neuromodulaatoritena või olla parakriinse funktsiooniga.

Vistseraalsete aferentide mõiste ja funktsioon � Spinaalnärvid ja mõned kraniaalnärvid sisaldavad siseelunditest tulevaid aferentseid kiude. Perifeerias kulgevad vistseraalsed aferendid eelkõige uitnärvis (n. vagus), sisusenärvides (n. splanchnicus major ) ja vaagnasisusenärvides (nn. splanchnici pelvini). � Peamiselt rakendatakse vistseraalsete aferentide aktiivsust vereringe-, hingamis- ja seedesüsteemi regulatsiooniprotsessides. � Siseelundite tugevaid, potentsiaalselt kahjustavaid ärritamisi tajutakse valuna, toidu- või veevõtu ebapiisavusel tekitab vistseraalsete aferentide aktiivsus nn. üldtundeid – nälga ja janu, kusepõie täitumine tekitab kusepakitsust. � Üldiselt arvatakse nad inimese enesetunde hulka ja enamasti mõjustavad nad tugevasti emotsionaalset seisundit.

Aksonrefleksi iseloomustus � � � � Aksonrefleksid levivad aksonite kaudu ilma neuronite osalemiseta. Aksonrefleksikaar ei sisalda sünapseid ja neuronita kehasid. Aksonreflekside abil siseelundite ja veresoonte talitluseregulatsioon võib toimuda sõltumatult KNS-st. Naha mehaanilisel või keemilisel ärritamisel võivad tekkida lokaalsed vasodilatoorsed reaktsioonid, mida pannakse aksonreflekside arvele. Need efektid arvatakse toimuvat sel teel, et peente müeliniseerumata kutaansete notsiseptiivsete närvikiudude ärritamisel teekiv erutus ei levi mitte üksnes aferentses suunas seljaajusse, vaid kollateraalsete kiudude kaudu ka eferentselt vastava nahapiirkonna arterioolidele. Võimalus nende esilekutsumiseks kaob siis, kui notsiseptiivsed kiud spinaalganglioniga ühenduse katkemise tagajärjel degenereeruvad. Aksonrefleks on nn. kolmikvastuse osa. Näit. Terava esemega üle naha tõmbamisel avaldub kui 1) dermografism – lokaalne punetus mehaanilise ärrituse piirkonnas, 2) selle ümbruses ca 30 s hiljem tekkv tugevam punetus – aksonrefleks, 3)piiratud ulatusega ödeem (kapillaaridw swina kahjustus).

Seljaaju vegetatiivsete refleksikaarte segmentaarne ehitus ja nende kaudu juhitavad funktsioonid Aferentide ja vegetatiivsete eferentide vahelist lülitust spinaalse segmendi tasandil nim. vegetatiivseks refleksikaareks. � Ühendid aferentide ja preganglionaarsete neuronite vahel on vähemalt disünaptilised. � � Järelikult on vegetatiivses refleksikaares aferentse ja postganglionaasre neuroni vahel vähemalt 3 sünapsit: 2 seljaaju hallaines ja 1 vegetatiivses ganglionis. Spinaal Postganglionaars Külgsarv ganglion ed kiud Hall ramus Pregonglionaarsed kiud Vistseraalsed afferendid Prevertebraalne ganglion Postganglionaarsed kiud Valge ramus Sümpaatilise tüve ganglion

Seljaaju vegetatiivsete refleksikaarte segmentaarne ehitus ja nende kaudu juhitavad funktsioonid Mõningate elundite aferentsel ja eferentsel innervatsioonil on väga spetsiifiline spinaalsegmentne organisatsioon. Nii on südame, mao- ja sooletrakti mitmesuguste osade ning tühjenduselundite aferendisegmentsel tasandil sünaptilises ühenduses neidsamu organeid innerveerivate preganglionaarsete sümpaatiliste ja sakraalsete parasümpaatiliste neuronitega. � Haigusliku protsessi korral kõhuõõnes (nt. sapipõie- või ussjätkepõletik) on kõhuseina muskulatuur haigestunud piirkonna kohal pingestatud ja selles naha piirkonnas, mis oma aferentse ja eferentse innervatsiooni saab seljaaju samadest segmentidets, kust haigestunud siseelund, on punetus. Need nähtused on seletavad sellega, et haigestunud siseelundite piirkonna vistseraalsete aferentide aktiivsus pidurdab üle vastavate seljaajusegmentide ferlektoorselt nahaveresooni innerveerivaid vasokonstriktoorseid eferente (tekib naha punetus) ja erutab reflektoorselt motoneuroneid (kõhulihaste kaitsepinge). �

Head'i tsoonid ja nende praktiline tähendus haiguslike seisundite diagnoosimisel �Head´i tsoonid on sellised naha piirkonnad, kuhu kantakse üle kiirgunud valu. �Kiirgunud valu on nahapinnale projitseerunud siseelundi valu. � See toimub, sest sama seljaajusegmendi kutaansed notsiseptiivsed ja mittenotsiseptiivsed aferendid ning vistseraalsed aferendid konvergeeruvad tractus spinothalamicus´e samadele neuronitele. �Seetõttu informatsioon erutuse päritolu kohta siseelunditest kaob osaliselt ära ning suuraju lokaliseerib selle erutuse vastavale nahapiirkonnale

Head'i tsoonid ja nende praktiline tähendus haiguslike seisundite diagnoosimise �Arstipraktikas on tähtis kindlalt piiritletud nahapiirkondade suurenenud puutetundlikkus (hüperesteesia) ja ülemäärane valutundlikkus (hüperalgeesia) siseelundite haigestumise korral. �Paljud patsiendid kaebavad haigestumise korral valusid vastavates naha piirkondades. Need andmed aitavad arsti diagnoosimisel.

Kasutatud kirjandus: 1. R. F. Schmidt, G. Thews Inimese füsioloogia Tartu 1997 2. P. -H. Kingisepp Inimese füsioloogia 2006, 2009 3. Pocock G. , Richards Ch. D. Human physiology, Oxford University Press, 2004