Smpaatiline nrvissteem Iljalo Nukka Hambaarstiteadus 2 kursus 1

Sümpaatiline närvisüsteem Ilja-Ülo Nukka Hambaarstiteadus 2 kursus 1 rühm Tartu 2012

Sisukord • Adrenergilised sünapsid ja adrenoretseptorid • Adrenoblokaatorid • Sümpaatilise närvisüsteemi mõjustused efektorelunditele

Adrenergilised sünapsid ja adrenoretseptorid Adrenergiline sünaps – keemiline sünaps, milles mediaatoriks on katehhoolamiin (adrenaliin, noradrenaliin) ning on olemas postsünaptilisel membraanil adrenoretseptor. Nad asuvad sümpaatilise NS’is postganglionaarse neuroni ja efektori vahel.

Adrenergilised sünapsid ja adrenoretseptorid Adrenoretseptor – membraanistruktuur efektoril (G-valk seoseline retseptor), millele kinnitub katehhoolamiin toime edastamiseks. Nad jaotuvad katehhoolamiinide erineva toime ja sümpatolüütikumide võime alusel blokeerida vastavat adrenergilist toimet järgnevalt: • α-adrenergilised retseptorid – katehhoolamiinide toime nõrgeneb järjestuses noradrenaliin, isoproterenool ning need toimed on blokeeritavad α-blokaatoritega • β-adrenergilised retseptorid – katehhoolamiinide toime nõrgeneb järjestuses isoproterenool, adrenaliin, noradrenaliin ning need toimed on blokeeritavad β-blokaatoritega Alfa- ja beeta-adrenergilised retseptorid paiknevad kõikide elundite ja kudede membraanidel, mis on mõjustatavad katehhoolamiinide poolt.

Adrenergilised sünapsid ja adrenoretseptorid

Adrenoblokaatorid – farmakonid, mis selektiivselt blokeerivad katehhoolamiinide toimet.

Sümpaatilise närvisüsteemi mõjustused efektorelunditele Sümpaatilise närvisüsteemi efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased (veresoontes, sisuseelundites, kopsudes, karvanääpsudes, pupillis), süda ja osa näärmeist (higi-, sülje- ja seedenäärmed). Peale selle innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke, maksarakke, võib-olla ka neerutorukesi ja lümfaatilist kude.

Sümpaatilise närvisüsteemi mõjustused efektorelunditele Sümpaatilise närvisüsteemi mõjud: südames löögisageduse suurenemine, südamelihase kontraktsioonijõu suurenemine, põrnakapsli kontraktsioon, kusepõie lihaste lõõgastumine/kontraktsioon, suguelundite kontraktsioon (emaka puhul vahel ka lõõgastumine), silmas m. dilatator pupillae kontraktsioon, m. ciliaris lõõgastumine, eksokriinsete näärmete puhul sekretsiooni vähenemine või puudumine, insuliini sekretsiooni vähenemine jne. Sümpaatilise närvisüsteemi ärrituse puhul avaldub toime vaid juhul kui efektoril on olemas adrenoretseptor. α-adrenoretseptori juuresolekul toimub enamasti kontraktsioon, sekretsiooni vähenemine, β-adrenretseptori juuresolekul toimub lõõgastumine, vasodilatatsioon. Kokkuvõtvalt nimetatakse sümpaatilist efekti ergotroopseks.

Kasutatud materjalid • “Inimese füsioloogia”, R. F. Schmidt, G. Thews 1997 • “Inimese füsioloogia”, Peet-Henn Kingisepp 2006 • Pocock G. , Richards Ch. D. Human physiology, Oxford University Press, 2004

Tänan kuulamast!