RITA uuringute kasutamine Justiitsministeeriumis KtlinChris Kruusmaa Kaire Tamm

RITA uuringute kasutamine Justiitsministeeriumis Kätlin-Chris Kruusmaa Kaire Tamm Kriminaalpoliitika analüüsitalitus 4. 10. 2018

EESMÄRK: kirjeldada Eesti haridussüsteemi korruptsiooniriske ning pakkuda välja meetmed nende lahendamiseks. LÄBIVIIJA: Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Viidi läbi 2016− 2017. UURINGU VEEBILEHT: http: //www. korruptsioon. ee/sites/ww w. korruptsioon. ee/files/elfinder/doku mendid/hvk_aruanne_oige. pdf.

EESMÄRK: hinnata kuriteoohvrite kohtlemispraktikat ja selle vastavust rahvusvahelistele soovitustele. LÄBIVIIJA: Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Viidi läbi 2016− 2017. UURINGU VEEBILEHT (sh küsimustikud, küsitluse ja intervjuude analüüsid, raportid): http: //www. kriminaalpoliitika. ee/et/uu ringute-andmestikud/kuriteoohvritekaitse-ja-kohtlemise-uuring-2017.

KURITEOOHVRITE UURINGU TELLIMISE VAJADUS Ø Kaardistada hetkeolukord Eestis kuriteoohvrite õiguste ja kaitse tagamisel ning kohtlemisel. Ø Saada ülevaade kuriteoohvrite kogemusest kriminaalmenetlusega (ohvrite rahulolu, oma õiguste teadmine, jagatud info selgus, juurdepääs teenustele, kahjude hüvitamine). Ø Saada ülevaade, kuivõrd vastab Eesti praktika rahvusvahelistele soovitustele (EL-i ohvrite direktiiv). Ø Saada sisend, milliste näitajate alusel edaspidi kuriteoohvrite kaitse olukorda seirata. Ø Saada sisend kuriteoohvrite teenuste disainiks.

KURITEOOHVRITE UURINGU PEAMISED TULEMUSED Ø Ohvri kaitsevajaduste hindamine ei vasta vajadustele, tõsiste kuritegude ohvrid ei saa piisavat teavet ega tuge. Ø Politsei küll selgitab menetluses ohvrile tema õigusi, aga ohvrid ei tunne, et nad sellest aru saaksid. Vajalik on muuta keel lihtsamaks ning arendada spetsialistide suhtlemisoskusi ohvritega. Ø Ohver ei ole menetluse käiguga kursis, ta ei saa alati menetlejaga kontakti. Ø Ohvritele ei suudeta taastada kuriteoeelset olukorda, kannatanu ja tema lähedaste võimestamine on vähene. Lepitamine ei ole kriminaalmenetluses läbivalt kättesaadav. Ø Raskete juhtumitega on menetlejatel psühholoogiliselt raske toime tulla.

KURITEOOHVRITE UURINGU TULEMUSTE KASUTAMINE Ø Tulemuste tutvustamine süüteoennetuskomisjonis, õiguskaitseasutuste juhtkondades, erialaspetsialistide seas. Ø Ohvrite kohtlemisega seotud kriminaalpoliitiliste otsuste ja tegevuste planeerimiseks: ü Veebileht ohvrile abivõimaluste kohta - www. palunabi. ee ü Ohvriga teabevahetuse korrastamine (töökorralduslikud + elahendused) ü Arutelud õigusnõustamise laiendamiseks erisihtrühmadele ü Menetlusasutustes ohvrite kaitse ja kohtlemise juhised ü Menetlejate koolitamine ohvri sensitiivseks kohtlemiseks ü Teenuste sujuvam disain Ø Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise kordusuuringute planeerimiseks.

EESMÄRK: saada ülevaade tõsiste käitumisprobleemide laste ja noorte sihtrühmast, nende teenuste vajadusest ja neile pakutavatest teenustest Eestis (haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemis) LÄBIVIIJA: Poliitikauuringute keskus PRAXIS. Viidi läbi 2018 UURINGU VEEBILEHT: http: //www. kriminaalpoliitika. ee/et/t osiste-kaitumisprobleemidegalastele-suunatud-teenuste-analuus

TÕSISTE KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LASTE TEENUSTE ANALÜÜSI TELLIMISE VAJADUS Ø RES protsessis küsimused sihtrühma teenuste kohta (MDFT jätkurahastus). Ø Saada ülevaade, kui suur on laste/noorte sihtrühm, kes vajavad tõsiste käitumisprobleemide leevendamist ja kahjude vähendamist. Ø Saada hinnang pakutavate teenuste olukorra kohta − milliseid teenuseid eri süsteemides sihtrühmale võimaldatakse, kas pakutavate teenuste mahud on adekvaatsed, kuivõrd dubleerivad eri süsteemide teenused teineteist, millistest teenustest on puudu?

TÕSISTE KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LASTE TEENUSTE ANALÜÜSI TULEMUSED (1) Ø Esimesed ilmingud tõsistest käitumisprobleemidest on nähtavad koolis ja tervishoius → esimesed kontaktid teenustega on algkooli hariduslikud tugiteenused ja lastepsühhiaatria. Ø Tõsiste käitumisprobleemidega noored jõuavad nii haridus-, sotsiaal-, tervise- kui ka õiguskaitsesüsteemi. Ebaselge on juhtumikorralduse küsimus. Ø Teenustele suunamine ei lähtu niivõrd lapse vajadusest kuivõrd teenuse kättesaadavusest. Teenuse sobivust konkreetsele noorele ei hinnata piisavalt. Puuduvad ühtsed hindamisinstrumendid. Ø Pea kõigil tõsiste käitumisprobleemidega noortel on diagnoositud psüühikahäired. Eesti teenustesüsteem ei arvesta noorte psüühiliste erivajadustega.

TÕSISTE KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LASTE TEENUSTE ANALÜÜSI TULEMUSED (2) Ø Teenuste kattuvus ei ole üldjuhul probleem. Osalisi kattuvusi esines psühholoogilise nõustamise ja logopeedilise abi teenustes. Ø Residentaalsed teenused on lastele igavad, napib mõtestatud tegevustega sisustamist. Ø Puudu on kvalifitseeritud spetsialistidest, kes oskavad töötada tõsiste käitumisprobleemidega laste juhtumitega. Ø Puudu on haridust pakkuva residentaalse raviasutuse teenusest. Ø Puudu on residentaalsetest teenustest täisealiseks saanud noortele. Ø Puuduvad teenuste kvaliteedi ja mõju hindamise kriteeriumid.

TÕSISTE KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LASTE TEENUSTE ANALÜÜSI TULEMUSTE KASUTAMINE Ø Tulemuste tutvustamine erialaspetsialistide seas Ø Alaealiste õigusrikkujate kohtlemisega seotud kriminaalpoliitiliste otsuste ja tegevuste planeerimiseks: ü Sisend Norra programmist rahastatava noorte õigusrikkujate kohtlemise projekti koostamiseks ü Sisend noortekampade töörühma töösse ü Riskide ja vajaduste hindamise süsteemi korrastamine + instrumendi valik ü Juhtumikorralduse mudelite katsetamine ü KLAT arendamine ja laiendamine ü MDFT laiendamine ü Noorte õigusrikkujatega töötavate menetlejate koolitamine

Aitäh!

Teadmisepõhise poliitikakujundamise toetamine: RITA tegevus 2 projekt Alkoholist põhjustatud tervisehäirete ja käitumisriskide vähendamine: alkoholi ja alkoholi surrogaatide tarvitamise tagajärjel tekkivatest ainevahetusproduktidest (metaboliitidest)

Projekti kogumaksumus oli 150 000 eurot, millest 75 000 moodustas omafinantseering Projekti kestus oli 1, 5 aastat ja projekti tegevuste abikõlblikkuse periood oli 30. 01. 2017 kuni 29. 07. 2018 Projektis osalesid Projekti juht Anne Kruusement EKEI poolne projekti koordinaator Marika Väli Projektis osalesid Aime Riikoja, Tarmo Barndõk ja Mailis Tõnisson

PROJEKTI EESMÄRK Teadusuuring oli seotud alkoholi tarbimise preventsiooni ja tõend Projekt aitab tõestada alkoholi tarvitamist ja parandab surma põh

MIKS PROJEKTI OLI VAJA? Alkoholi tarbimise ajahetke täpsema hindamise ja alkoholi tarbimise diagnoosimise kvaliteedi parandamine Alkoholijoobes juhtide suur arv Alkoholi tarbimisega seotud tervisehäirete rohkus

PROJEKTI EESMÄRGID Etg ja Ets määramise metoodika väljatöötamine ja valideerimine Etg ja Ets määramine alkoholijoobes autojuhtidel ning alkoholi tarbimise algusaja kalkulatsioon Etg ja Ets ning etanooli suhtest lähtuvalt Etg ja Ets taset mõjutavate võimalike faktorite uuring, nt tarbitud alkoholi tüüp, eelnev toitumine, autojuhil esinenud haigused β-hüdroksübutüraadi metoodika väljatöötamine ja valideerimine β-hüdroksübutüraadi määramine alkoholi ägeda ja kroonilise tarbimise tagajärjel surnutel ning βHB kontsentratsiooni seos diabeedi või alkoholi mürgistusega βHB korrelatsiooni esinemise võrdlus teiste ketoatsidoosi korral esinevate biokeemiliste markeritega (atsetoon, glükoos, glükeeritud hemoglobiin, laktaat)

MIDA TEHTI Koguti veri Hb. A 1 c, etanool, Et. G, Et. S ja βHB uriin etanool, Et. G, Et. S ja βHB SKK glükoos ja laktaat liikvor glükoos ja laktaat Töötati välja metoodikad Etg ja Ets määramise metoodika β-hüdroksübutüraadi määramise metoodika Isikute uuring

ISIKUTE UURING Osales 49 vabatahtlikku Manustati erinevat tüüpi alkoholi (vein, viin, konjakt või muud) 1 tunni jooksul talle sobivas koguses, kuid mitte suuremas koguses kui arvutuslik etanooli kontsentratsioon 2, 0 mg/g veres. I vereproov võeti enne alkoholi tarbimise algust. II vereproov võeti 1 t peale alkoholi tarbimise lõppu ning teostati kliiniliste joobetunnuste fikseerimine. III vereproov võeti 2 t peale alkoholi tarbimise lõppu ning teostati kliiniliste joobetunnuste fikseerimine.

Kui kaua peale tarbimist on alkohol ja selle metaboliidid määratavad? Peth veres Et. G ja Et. S. . . Alkohol veres 0 20 40 60 80 100 120 tunnid

Orienteeruv aeg normaliseerumiseni

PROJEKTI KASUTEGUR Paraneb alkoholi ja alkoholi surrogaatide surmajärgne diagnostika Võimalik tuvastada ketoatsidoosi põhjust Aitab tuvastada, mis ajahetkel toimus alkoholi tarbimine

TÄNAME KÕIKI PROJEKTIS OSALEJAID!