TURBA KASUTAMINE ENERGIA ALLIKANA EESTIS Erki Niitlaan Eesti

TURBA KASUTAMINE ENERGIA ALLIKANA EESTIS Erki Niitlaan Eesti Turbaliit

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Mõisted Turvas on geoloogilise vanuse järgi reastatava loodusliku söe kõige noorem liik, mis on tekkinud sootaimede jäänuste mittetäielikul lagunemisel ja koos mineraalainetega ladestumisel niiskes ning õhuvaeses keskkonnas. Mineraalainete sisaldus turbas ei ületa 35%. Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Geoloogia Turbamaad 4 % maismaast ~80 % looduslikus olekus ~10 % põllumaa ~10 % metsamaa ~1 -2% turba kaevandamine Mires and Peat, Volume 1 (2006) Article 01 Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Geoloogia Pindala 45 226 km² Turbamaad Pindala 9 353 km² 64 589 km² Turbamaad Pindala 7 385 km² 65 200 km² Turbamaad 2 433 km² Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Geoloogia Eesti - 22 % Pindala Turbamaad 45 226 km² 9 353 km² Läti - 12 % Pindala 64 589 km² Turbamaad 7 385 km² Leedu - 4 % Pindala Turbamaad 65 200 km² 2 433 km² Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Geoloogia Soode teke algas 9 100 - 8 800 aastat tagasi. Suurimad sood on: Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha), Peedla (15 500 ha). Võrdluseks Estonia kaevanduse pindala on 14 162, 5 ha Valdavaks on siiski väikesood - 9836 soost 85% on pindalaga 1 - 10 ha (Orru, 1995). Turbavaru on kokku 2, 4 miljardit tonni, energiaressurss 5 TWh/a Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Geoloogia Suurima turbalasundi paksus on 18 m (Vällamäe) ja 12 (Napsi). Keskmine paksus on 3… 4 m. Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Katelde ja ahjude kolletes kasutatava kütteturba peamised liigid • Freesturvas – soo pinnast freesitud ja õhu käes kuivatatud peen turbapuru, mille põhimassi (85%) moodustavad osakesed mõõduga alla 3 mm. • Tükkturvas - lasundist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbatükid, mille pikkus on enamasti 100. . . 200 mm, läbimõõt aga 50 – 100 mm. • Turbabrikett. . . sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhu all 10… 13 MPa pressitud tihedad korrapärase kujuga briketid mõõtmetega 180 x 75 x 35 mm. Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Kütteturba liikide lühiiseloomustus Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turba kuivaine elementaarkoostis Turvas kütusena Turba orgaanilise aine elementaarkoostis Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turvas kütusena Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust = 8… 14 MJ/kg - freesturbal ~11 MJ/kg, - tükkturbal ~13 MJ/kg - turbabriketil 17. 2… 18. 5 MJ/kg. Põlevaine kütteväärtus on piirides = 20… 25 MJ/kg, keskmiselt 21. 1 MJ/kg. Tükkturba tinglikuks niiskuseks loetakse 33% ja freesturba tinglikuks niiskuseks 40%. Nende niiskuste juures on tükkturba tingkütuse ekvivalendiks (söe ekvivalendiks) 0, 446 ja freesturval 0, 379. Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turvas kütusena Õhkkuiva turba süttimistemperatuur võib olla 225°C. Termiline lagunemine aga algab juba 100… 110°C. Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turvas kütusena Turbatuha keemiline koostis muutub suurtes piirides sõltuvalt paikkonnast ja turba liigist. Sama võib öelda ka tuha sulamiskarakteristikate kohta: • tuha deformatsioonitemperatuur t. A = 800… 1400°C • tuha sulamistemperatuur t. C = 950… 1500°C. Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turba kaevandamine Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turba kaevandamine Vihm, mm / päikesepaiste, tundi Mai Juuni Juuli August KOKKU 2006 28, 7 / 286 40, 8 / 307 15, 7 / 370 52, 6 / 228 137, 2 / 1191 2007 63, 2 / 245 46, 3 / 319 85, 6 / 212 68, 9 / 263 264, 0 / 1039 2008 16, 7 / 313 91, 6 / 279 57, 6 / 288 170, 9 / 151 336, 8 / 1032 2009 21, 4 / 301 104, 2 / 232 86, 3 / 257 82, 1 / 248 303, 8 / 1307 Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turba kaevandamine - Turbatööstuses töötab ~ 1200 töötajat - Tootmisalasid on kasutuses ~14 500 ha (enam kui 100 ala) - Keskmine tootmismaht 900 - 1000 tuhat tonni - 45% kaevandatud turbast kasutatakse aianduses 55% energeetikas - Eksport moodustab ~65% Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turba kasutamine (kaugküte) Kogu turumaht • Dalkia • Eesti Energia • Fortum • teised 6 GWh 2, 1 2, 0 0, 8 - Ainult soojuse tootmine - Elektri tootmine või koostootmine - Turvast kasutavad koostootmisjaamad Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turba kasutamine 57% 25 % Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turba kasutamine Elektrituruseadus: Võrguettevõte on kohustatud ostma efektiivse koostootmise tingimustes turbast või jäätmetest toodetud elektrienergia Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri hind on 115 senti/k. Wh (otse tarbijale müügi korral on toetus 84 senti/k. Wh) Turbast ja jäätmetest toodetud elektri hind on 81 senti/k. Wh (otse tarbijale müügi korral on toetus 50 senti/k. Wh) Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turba kasutamine Poolt Freesturba hind MWh kohta on odavam kui puidul Hind on stabiilsem kui gaasil ja õlil aga samuti stabiilsem, kui puidul soojatarbijatel on stabiilsem hind Ressursi piisavus, hea kättesaadavus, pikaajaline tootmiskogemus Varustuskindlus on hea Vastu Freesturba katlad on kallid - vajab suuri investeeirnguid CO 2 emissioon - Turast ei loeta taastuaks ressursiks ja seetõttu on CO 2 kvoot vajalik - tõstab hinda Taastuvate kütuste dotatsioon on kõrgem – see soodustab puiduhakke suuremat osatähtsust Suurem tuhasus - suuremad kulutused tuhaärastusele Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turba kasutamine Lavassaare katlamaja Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turba kasutamine Soojuskoormus talvel 2 MW, suvel 0, 5 MW Soojusenergia toodang 5 000 MWh Uus katlamaja ehitatud 2006 Investeering 11 miljonit kr. Soojusenergia hind kaugküttevõrgu omanikule alla 500. -/MWh Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turba kasutamine Taebla katlamaja Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turba kasutamine Soojuskoormus talvel 3 MW Soojusenergia toodang 5 500 MWh Uus katlamaja ehitatud 2006 / 2007 Investeering 7 miljonit kr. Soojusenergia keskmine hind kaugküttevõrgu omanikule 575. -/MWh JNE Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Turba kasutamine Tartus ~100 000 Elanikku 80% Kliente teenindab Fortum Tartu 881 Klienti 370 GWh Sooja tarbimine 2 3 % Turu kasv Kohalikud Peamine konkurent gaasikatlamajad Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Tartu koostootmisjaam Kütus Freesturvas, puiduhake, puidu jäägid Elektriline võimsus 25 MW Soojusvõimsus 52 MW Kütuse tarbimine 520 GWh/a Katel Keevkiht aurukatel, auru väljund 28 kg/s Turbiin 525 Co, 115 bar Generaator 50 Hz, kolmefaasiline AC sünkroongeneraator, 10, 5 k. V Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Tartu koostootmisjaam Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Pärnu koostootmisjaam Asukoht Pärnu Arendaja Fortum Termest AS Kütused Freesturvas, puiduhake, puidu jäägid Elektriline võimsus 24 MW Soojusvõimsus 50 MW Kütuse tarbimine 520 GWh/a Valmimine Detsember 2010 Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGA ALLIKANA EESTIS Lõpu tsitaat Autor: Anto Raukas (akadeemik) (27. 11. 2007) (EPL) Energiakriisi vältimiseks tuleb kasutada mõistlikes vahekordades põlevkivi, puitu, turvast, biomassi, päikest ja tuult ning puudujääv osa katta tuuma energiaga. Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”

TURBA KASUTAMINE ENERGIA ALLIKANA EESTIS NATUKE SÄRTSU ON ALATI KASULIK!!! TÄNUD KUULAMAST ! Tallinn 14. 11. 2009, “Alternatiivne särts”