RAHVATERVISE VALDKOND KOOLIS KERLI TAMM HOL RAHVATERVISE NUNIK

RAHVATERVISE VALDKOND KOOLIS KERLI TAMM HOL RAHVATERVISE NÕUNIK 10. APRILL, 2018

TOITUMISE JA LIIKUMISE ÕPETAJARAAMATU KOOLITUS • SIHTGRUPP: I–III kooliastmes tunde andvaid õpetajaid. • EESMÄRK: on toetada õpetajaraamatu rakendamist erinevates ainetundides ning soodustada erinevate aineõpetajate omavahelist koostööd ja integratsiooni toitumise ja liikumise teemal. Antakse ülevaade levinumatest toitumishäiretest, märkamisest, võimalustest nendega tegeleda. Samuti käsitletakse levinumaid toitumismüüte. • Koolituse maht on 6 akadeemilist tundi. Koolituspäev vastavalt kooli soovile ja võimalustele. 20 inim.

…TOITUMISE JA LIIKUMISE ÕPETAJARAAMATU KOOLITUS • Koolitus toimub koolides kohapeal. Kaasa naaberkooli. Koolitusel osalemine, toitlustus ja koolitusmaterjalid on tasuta (5 eur/inim), soovijatele väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta. • Lisainfo ja koolituse tellimine oma kooli: Triinu Kalle Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist (laste ja noorte tervis) tel 659 3939 triinu. kalle@tai. ee

INFOPÄEV "UIMASTIENNETUS JA UIMASTITEGA SEOTUD JUHTUMITE LAHENDAMINE KOOLIS" Infopäev: • suurendada koolimeeskondade võimekust üheskoostööpartneritega planeerida ja ellu viia uimastiennetustegevusi • tutvustada veebipõhist juhendit, mis asub veebilehel www. terviseinfo. ee/uimastiennetus-koolidele ja pakub nõuandeid uimastiennetuse korraldamiseks koolides • suurendada teadmisi ja oskusi, kuidas rakendada ühiseid kokkuleppeid uimastitega seotud olukordade ennetamiseks, uimastitega seotud olukordades käitumiseks ja nende lahendamiseks

…UIMASTIENNETUS Infopäeva õpiväljundid: • osalejad teavad, millised ennetustegevused aitavad kaasa noorte uimastitarvitamise vähenemisele • osalejad teavad, kuidas tegutseda uimastitega seotud olukordades. Test! • teavad, kust leida ja kuidas kasutada koolidele suunatud uimastiennetuse juhendmaterjali. • valmisolek uimastiennetustegevuste elluviimiseks koolis on suurenenud. • Sihtrühm. Infopäeval osaleb 4 -7 kooli (komplekteerimisel aitab TAI), igast koolist 3 -7 inimest sh tervisenõukogu liikmed, õpilasesinduse esindajad ja vähemalt 1 juhtkonna liige.

…UIMASTIENNETUS • Infopäeva läbiviijad: Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakond. Infopäevi viiakse läbi koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga. • Lisainfo ja infopäeva tellimine oma paikkonda/kooli: Mari Raudsepp tel 659 3838 mari. raudsepp@tai. ee

SOTSIAALSETE TOIMETULEKUOSKUSTE ÕPETUSE KOOLITUS Koolituse eesmärk: on toetada õpetajaid eelteadmistega ja metoodiliste oskustega uimastite teema käsitlemisel ning sotsiaalsete oskuste arendamisel uimastiennetuse teemade valdkonnas. Koolitusel käsitletavad põhiteemad: • õpetajaraamatu tutvustus • ülevaade noorte uimastitarvitamise hetkeolukorrast • efektiivsete koolipõhiste uimastiennetusprogrammide põhimõtted • otsuste langetamise metoodika • ülevaade enamlevinud uimastitest • enesejuhtimise metoodika • suhtlemisoskuste arendamise metoodika • jätkutoe tutvustus.

SOTSIAALSETE TOIMETULEKUOSKUSTE ÕPETUSE KOOLITUS • Koolituse metoodika: • lühiloengud antud teemadel, grupitööd ja arutelud gruppides; • kodutöö • Koolitust viivad läbi õpetajaraamatu autorid Helve Saat ja Erle Põiklik ning Merike Kull ja Evelyn Kiive. • Koolitus on osalejatele tasuta. Koolituspäeval täismahus osalenutele ning aktiivtöö sooritanutele väljastatakse tõend. • Lisainfo koolituste kohta: Merike Org Koolitusspetsialist Koolituskeskus Tervise Arengu Instituut Tel: +372 659 3845 merike. org@tai. ee

TERVISENÕUKOGU KOOLIS • Pole olemas olukorda, kus midagi muuta ei saa. Pole kooli, kus kõik on liiga hästi. • Nõukogu eesmärk: positiivne peretunde loomine, kus kõigil on hea! (personal, laps, lapsevanem) • Positiivne (vaimne+ füüsiline) koolikeskkond loob eeldused headeks õpitulemusteks, kiusamise ja puudumiste vähenemiseks ning kogu koolikollektiivi üldise tervisliku seisundi parenemiseks. Suurendab ühtsustunnet. • Tähendab enamat kui ürituste korraldamine. Süsteemsus ja läbimõeldus, ANALÜÜS (kaardistus) valdkondadeüleselt, kaasates kõiki asjassepuutuvaid osapooli.

MIDA TERVISENÕUKOGU TEEB? • Kaardistada olukord (vaimne +füüsiline, personal, lapsed, vanemad) ja valupunktid - kuidas saab kool toetada kooli sisekliimat ja kooli üldist tervist • fikseerida tegevuseesmärgid • koostada tegevuskava eesmärkide saavutamiseks • määrata vastutajad tegevuste läbiviimiseks • valida tervisenõukogu/meeskonna juht, asetäitja ja vajadusel valdkondade eest vastutajad/koordinaatorid • kontrollida tegevuskava ja eesmärkide täitmist • teha ettepanekuid kooli tervisedenduse, haiguste ennetamise, toitlustusega seonduva, tervishoiu ja tervisekaitse parandamiseks kooli direktsioonile ja/või kohalikule omavalitsusele • osaleda ettepanekutega kooli arengukava väljatöötamises

TERVISENÕUKOGU KOOLIS Tervisenõukogu liikmed lepivad kokku tegutsemise: • põhimõtetes • metodoloogilistes lähtekohtades • koostööpartnerites • ajagraafikus ja eelarves (selle olemasolul) • Tervisenõukogu tegevus on olemuselt meeskonnatöö: usaldus ja avatus, kord ja informeeritus. • Tervisenõukogu loomise ja tegevuse eest vastutab direktor.

TN KOOSSEIS • Kooli tervisenõukogu arvuline koosseis oleneb koolis õppivate õpilaste ja töötavate pedagoogide arvust 5 -15. • Tervisenõukogu liikmeid peaks iseloomustama ühine missioonitunne. Töö vabatahtlikkuse alusel. TN liikmed soovitavalt: • kooli juhtkonna esindaja (direktor või õppealajuhataja) • õpilaste esindajad (soovitatavalt kooli õpilasomavalitsuse liige/liikmed) • õpetajad (inimeseõpetuse, kehalise kasvatuse, bioloogia vms aine õpetaja(d), huvijuht • tervishoiutöötaja (kooliarst või -õde), kooli psühholoog, sotsiaaltöötaja või -pedagoog, logopeed • lastevanemate esindaja(d) (üldhariduslikus koolis, soovitatavalt hoolekogu liige) • kohaliku omavalitsuse esindaja

TN KOOLIS • tervisenõukogu, kuhu ei kuulu teotahtelised õpilased, on poolik. • Täiskasvanutel võivad olla teadmised, kuidas peab olema, õpilastel on aga teadmine, kuidas on nendele parim! • Kooli tervisenõukogul soovitatakse kutsuda konkreetsete projektide/programmide läbiviimisel ekspertideks spetsialiste vastavatest valdkondadest

TN TÖÖVORM • Tervisenõukogu töövorm on koosolek. • Koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele (4 x aastas) • Koosoleku kutsub kokku tervisenõukogu esimees või esimehe asetäitja, kes on valitud tervisenõukogu liikmete poolt. • Koosolekud protokollitakse. • Tervisenõukogu annab oma tegevustest aru ja esitab analüüsi tulemused vähemalt kord aastas kooli õppenõukogule ja hoolekogule. • Tervise Arengu Instituudil on olemas: enesehindamise vorm ja koolikeskkonna sisehindamise vormid.

KONKURSS TURVALINE KOOL • 2012. a. , • Tahame tunnustada rohkemaid koole valdkondade eest, milles ollakse silmapaistvad. • Välja antakse üks Turvalise kooli tiitel.

TURVALINE KOOL • koostöös-maanteeamet, politsei, päästeamet, Rajaleidja, tööinspektsioon jne. • Eesmärgiks on tunnustada aktiivselt tervise ja turvalisusega tegelevaid koole Harjumaal. • Hõlbustab kooli riskide kaardistamist, valmib hea abivahend kooli turvakavade ja kriisimappide koostamiseks.

TURVALINE KOOL • Innovaatiline idee (kuidas on põnevalt lähenetud tervise ja turvalisusega seotud teemadele). • Parim ennetaja (ennetuse süsteemsus ja valdkondadeülesus). • Parim vaimne keskkond (kuidas on lahendatud tugiteenuste kättesaadavus, olemas, olukordade kaardistus, liitutud projektid-programmid, õpetajate läbipõlemise ennetus, koostöö lapsevanemate, kogukondadega jne) • Parim ruumiline/füüsiline keskkond – auhind omavalitsusele, kes on toetanud ja arvestanud oma kooli vajadustega (esitab kool). • Kui kellelgi on „Kooli hing“, vabatahtlik suur panustaja, laste turvapunkt, siis võib välja tuua. • TAHAME NÄHA LUGU, süsteemsust, läbimõeldust, tegevusi, mis erineb tavapärastest tegevustest.

TÄNAN! ARHITEKTID LIIDU KOOSOLEKUL: „ARHITEKTIDE ELU ON TUNDUVALT RASKEM KUI ARSTIDEL, SEST ARSTID MATAVAD OMA PRAAGI LIHTSALT MAA ALLA, ARHITEKTIDE PRAAK JÄÄB AASTAKÜMNETEKS KÕIKIDE SILME ETTE“. „PEDAGOOGIDEL ON SELLE LOOGIKA JÄRGI VEEL HULLEM KUI ARHITEKTIDEL. ARHITEKTIDE PRAAK VÄHEMALT EI PALJUNE!“ ( Ü. VOOGLAID, 2017)