PIRASKUSTEGA PILASTE PPIMINE JA PETAMINE I JA II

ÕPIRASKUSTEGA ÕPILASTE ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE I JA II KOOLIASTMES – ÕPIRASKUSED EESTI KEELES Loengumaterjalid 2018/19 õ. a Merike Rand, MA

Õpiraskused eesti keeles 4. loeng TÄNA: Soovitus: videoloengud psüühilistest protsessidest https: //edidaktikum. ee/et/content/õppimine-japsühholoogia Lugemistehnika omandamise etapid II, III ja IV. Vead lugemisel. Lugemistehnika ja õigsuse saavutamise võtted. Kirjutamisoskus

Lugemine ja kirjutamine 3 Vaimsed toimingud Koosnevad operatsioonidest Lugemine – sõna häälikulise struktuuri taastamine graafilise mudeli alusel Kirjutamine – sõna graafilise mudeli koostamine häälikulise struktuuri alusel

SÕNA 4 KÕNES: häälikuline struktuur � [ema] ___ ___ KEELES: graafiline mudel E M A

Lugemine kui vaimne toiming Häälik-tähelise vastavuse loomine (nägemistaju) Orientiiride leidmine sõna sünteesiks silbimoodustajate leidmine sõna rõhulis-rütmilise struktuuri oletamine Sõna süntees hüpoteesi loomine sõna kõlast hüpoteesi kontroll sõna lugemine kontroll tähenduse kaudu Kaja Plado

Lugemise 4 kriteeriumi Õigsus Ladusus Ilmekus Teadlikkus Sõltuvad lapse juhtivast lugemisviisist

Iseloomustavad tunnused • Lugemisviis, • tüüpilised vead (kordused, pausid), • tempo ja sellega seotud ladusus, • ilmekus, • aimamine, • loetu kontroll – sünteesi ja mõistmise vahekord.

Lugemisoskuse omandamine I etapp – veerimine – tajuüksus täht analüütiline • veerib häälega ja kordab sõna • veerib häälega, sõna ei korda • vaikne veerimine, sõna kordamine II etapp – sõnahaaval lugemine Tajuüksus sõnaosa või sõna. III etapp – üleminek süntagmade kaupa lugemisele IV etapp - ladus monotoonne lugeminesünteetiline (lugemine süntagmade kaupa), ilmekas lugemine.

Vead lugemisel (1) 1. Foneetilised vead – peegeldavad häälikanalüüsi ja sünteesi puudulikkust: • häälikute moonutamine, • häälikute asendamine, • häälikute ärajätmine, • häälikute lisamine, • häälikute ümberpaigutamine. Kolm viimast peamiselt häälikuühendi probleem 2. Optilised vead – tähekujude järgi tähtede segistamine. Probleem nägemistajus, optilis-ruumilises analüüsis.

Vead lugemisel (2) 3. Semantilised vead –laps ei mõista, mida ta loeb. Vältevead (30 -40%) – põhilised tekivad ühendites, ei leita õiget rõhulis-rütmilist struktuuri. Väheneb seoses loetu mõistmise paranemisega. 4. Leksikalis-grammatilised vead – omane siis, kui laps ei ole omandanud lugemise tehnikat. Aimamine. Iseloomulikud tunnused on: • sõnalõppude ärajätmine või moonutamine, • sõnade asendamised, • sõnade lugemata jätmine.

Lugemisoskuse arendamine Lugemistehnika - loetu mõistmine Sõnade ja sõnaühendite tähenduse selgitamine. Keerulise silbistruktuuriga (nt kortsus kampsun), pikkade sõnade (nt kortsutatav) ja süntagmade (nt hüppa-mine) eelnev lugema õppimine.

Abistavad võtted I etapp (analüütiline lugemine e veerimine) Sõna tasand Lugemistehnika -> loetu mõistmine silpide, silbiridade lugemine; suunata koartikulatsiooni; suunata vältekandja hääliku leidmist (häälikkoostise võrdlemine, topelttähe esiletõstmine) keerulisemate sõnade häälimine; sõnatulpade lugemine; sõnade lugemine eri käände- ja pöördevormides; sõnade kasvatamine – tähtede lisamine ette, lõppu, keskele; sõnade muutmine (… ala: kala, vala, hala, tala). kõlalt lähedaste sõnade lugemine keerulise silbistruktuuriga (nt kortsus kampsun), pikkade sõnade (nt kortsutatav), lapsele võõraste sõnade eelnev lugema õppimine. Sõnade ja sõnaühendite tähenduse selgitamine.

Lugemisoskuse arendamine Graafiliste orientiiride kasutamine lugemise hõlbustamiseks: • värvid, • sõnade ühendamine kaarekesega, • lauselõpumärk lause ees, • rõhutamist vajava sõna allajoonimine, • sõnade liigendamine kõnetaktideks, • liitsõna piiri tähistamine, • rõhulis-rütmilise struktuuri märgid jne. Sobiva harjutusmaterjali valik – sisu, maht. Vt lihtsustatud õppekava õppematerjale.

NU NURUS NU NURRUS RAAMAT RO ROSIN

USS SALL KELL KIVI KASS LOSS UUS SAAL KEEL KIIVI KAAS LOOS

Abistavad võtted II etapp (sõnahaaval lugemine) Sõnaühendi tasand Eesmärk: harjutada sõnade kokku lugemist ja tempot • Ühenda (jooni alla), kus tegusõna laiend on põhisõnast kaugel • • Ülekantud tähendusega väljendid Sõnade sobitamised Aimamisharjutused Hargmikud: põhisõna + erinevad sõnad põhisõna + sama sõna erinevas käändevormis jooksis kiiresti sõbraga aiani metsas õueni õuele

Abistavad võtted III etapp (lugemine süntagmade kaupa) Lause tasand: • sõna ja lõpulünkadega teksti lugemine aimamisoskuse arendamiseks (Orav hüppas puult põõsa. . Orav hüppas …. . põõsale. ) • • • järjest pikemate (laiendatud) lausete lugemine sõnalõppude korrektuur vigadega teksti lugemine teiste lugemise jälgimine intonatsiooniharjutused, • lühikeste lausete ühendamine pikemaks,

Abistavad võtted IV etapp Teksti tasand: lugemise õigsuse arendamine • orientiirid tekstis (vältemärgid, värv, rasvasem trükk, tõsta vältekandjad ülespoole, pausikohad, sõnaühendi kaarekesed, rõhutatud sõnade joonimine, lauselõpumärgi toomine ette) • korrektuurtekstid: Ø sõna- ja sõnalõpulünkadega tekstid, Ø pilttekstid, Ø lausete kombineerimine sõnadest, sõnatulpadest. Kaja Plado

Abistavad võtted IV etapp Teksti tasand: lugemise ladususe arendamine (ladus lugemine kergendab teksti mõistmist ja see omakorda soodustab ladusust) • artikulatsiooniaparaadi harjutused Klaara krapsas Karlalt klarneti, • rõhuharjutused Tihti tähti taevas nähti, • luuletused ja dialoogid, • erinevas tempos lugemine (võib teha paralleelselt hääleharjutustega + ilmekus). Kaja Plado

Abistavad võtted IV etapp Teksti tasand: lugemise ilmekuse arendamine Eeldus: eelnevalt analüüsitud tekst, mis lastele mõistetav. Dialoogid, dramatiseeringud, luuletused. Võtted: • pausid, • rõhud, • intonatsioon. NB! Vältida tuleb liigset paatost ja ebaloomulikkust. Kaja Plado

Abistavad võtted IV etapp Teksti tasand: lugemise teadlikkuse arendamine • Sisu mõistmine – teksti pinnapealne mõistmine. Mõistetakse sõnu, lauseid, kuid teksti mõtteni ei jõuta. Arusaamatuks jäänud, mis tekstis otseselt välja ütlemata (mõistmata peamõte). • Mõtte mõistmine – peamõtte mõistmine • Idee mõistmine – hinnangud ja järeldused Kaja Plado

Metoodilised seisukohad 1. Teksti analüüs ei tohi toetuda mälule, vaid vastust otsitakse/kontrollitakse teksti abil või põhjendatakse lausetega (sõna, lõik) tekstist. 2. Teksti loetakse erinevate eesmärkidega mitmeid kordi 3. Analüüs on nii sisuline kui ka keeleline 4. Jutustama õppimiseks kodutööna antakse lastele kasutada abivahendeid Kaja Plado

Ettevalmistus pala lugemiseks Etapi eesmärgid ja töövõtted: • häälestus, huvi äratamine, vajalike eelteadmiste andmine, varasemate kogemuste aktiviseerimine. Vestlus või õppejutt. • sõnavara laiendamine ja täpsustamine – uute sõnade selgitamine, kujutluste täpsustamine. Töövõtted: sõnade võrdlemine, rühmitamine, sobitamine sõnaühenditeks, kujutluste loomine ja konkretiseerimine. • lugemise eelharjutused – lugemistehnilised harj. Kaja Plado

Korduvlugemine + analüüs Etapi eesmärk – esmase tajupildi täpsustamine detailidega, teksti sisuline ja keeleline analüüs. Töövõtted: • Lugemine lausete või lõikude kaupa ja vastamine küsimustele lausete/sõnadega tekstist • Mõttelünkade tuletamine • Käitumisaktide analüüs • Valiklugemine • Piltide valik lausete või lõikude juurde • Teksti plaani koostamine jm Kaja Plado

Teksti kohandamine 1. Teksti keeleline lihtsustamine: § sõnavara (sõnavara tuttavus, pikkus, sõnastruktuuri keerukus) § lause (lausestruktuuri keerukus, lause pikkus, grammatiliste konstruktsioonide keerukus) 2. Teksti sisu jõukohastamine: • sisult raske/võõra info ärajätmine / vähendamine • mõttelünkade minimaalne kasutamine • teksti täiendamine, taustainfo lisamine. 3. Teksti vormistus. Tähe suurus, teksti paigutus, illustratsioonid jm.