SOOJUSENERGEETIKA INSENERIDE PETAMINE REFORMIDEST UUENENUD TALLINNA TEHNIKALIKOOLIS 26

  • Slides: 37
Download presentation
„SOOJUSENERGEETIKA INSENERIDE ÕPETAMINE: REFORMIDEST UUENENUD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS“ 26. 10. 2018 Andres Siirde Inseneriteaduskonna dekanaat

„SOOJUSENERGEETIKA INSENERIDE ÕPETAMINE: REFORMIDEST UUENENUD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS“ 26. 10. 2018 Andres Siirde Inseneriteaduskonna dekanaat programmijuht (energiatehnoloogia ja soojusenergeetika); Energiatehnoloogia instituut direktor; Energiatehnoloogia instituut professor

Soojustehnika- Soojusenergeetika? • Soojustehnika on rakendusteadus, mis uurib soojusega seotud nähtusi, ühtlasi ka tehnikaharu,

Soojustehnika- Soojusenergeetika? • Soojustehnika on rakendusteadus, mis uurib soojusega seotud nähtusi, ühtlasi ka tehnikaharu, mis neid nähtusi tehnikas rakendab; • Soojusega seotud nähtuste uurimiseks on meil vaja teadmisi kindlasti alljärgnevates distsipliinides: • Termodünaamika • Hüdrogaasimehaanika • Soojuse ja massilevi 2

Termodünaamika mõistetes: Süsteem • Üks olulisemaid termodünaamika mõisteid on süsteem. Termodünaamiline süsteem on tegelik

Termodünaamika mõistetes: Süsteem • Üks olulisemaid termodünaamika mõisteid on süsteem. Termodünaamiline süsteem on tegelik või ettekujutatav piirkond milles me protsesse uurime, mis on eraldatud muust ruumist kas siis tegelike või ka lihtsalt kujuteldavate piiretega. Süsteemi piiritlemine on täiesti määraja vaba valik 3

Olgu süsteemiks Energiatehnoloogia instituut? Või on süsteemi piirid muutunud- süsteemipiiriks teaduskond? (Termodünaamikas on üks

Olgu süsteemiks Energiatehnoloogia instituut? Või on süsteemi piirid muutunud- süsteemipiiriks teaduskond? (Termodünaamikas on üks olulisemaid mõisteid valitud süsteemi olek, milline on EI olek, või kuidas me tahame, et välja paistaks just soojusenergeetika poolt) • EI on konkurentsivõimeline õppe-, teadus- ja arendustegevuse keskus soojustehnika/energeetika valdkonnas • EI missioon on pakkuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist kõrgharidusõpet kõigis astmetes ja teostada tipptasemel alus- ja rakendusuuringuid 4

Neli teaduskonda ja meie instituudi koht • inseneriteaduskond – E • • ehituse ja

Neli teaduskonda ja meie instituudi koht • inseneriteaduskond – E • • ehituse ja arhitektuuri instituut – EA; elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut – EE; energiatehnoloogia instituut – EI; materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut – EK; mehaanika ja tööstustehnika instituut – EM; Tartu kolledž – ET; (vastuvõtt ja olemasolu on ? All) Virumaa kolledž – EV.

Kus on nüüd soojusenergeetika õppimine? • Bakalaureuse õppekava (I aste) • Magistriõppekava (II aste)

Kus on nüüd soojusenergeetika õppimine? • Bakalaureuse õppekava (I aste) • Magistriõppekava (II aste) • Doktoriõpe (III aste) 10/31/2020 6

Programmijuhi ülesanded • juhib õppekava arendustegevusi, tagab õppekava sisu ja ülesehituse kooskõla õppekava eesmärkide

Programmijuhi ülesanded • juhib õppekava arendustegevusi, tagab õppekava sisu ja ülesehituse kooskõla õppekava eesmärkide ja õpiväljunditega; • vastutab koostöös teaduskonnaga õppekava ja õpetamise kvaliteedi ning üliõpilaste edasijõudmiseks ja lõpetamise tulemuslikkuseks tingimuste loomise eest, sh koondab ja analüüsib regulaarselt kõigi huvigruppide tagasisidet ning korraldab selle rakendamist, samuti vastutab õppeprogrammi sise- ja välishindamiste elluviimise eest; • tellib instituutidest õpetatavad õppeained, vajadusel algatab uute õppeainete loomise, teeb instituudile ettepanekuid õppejõudude määramiseks ja kooskõlastab õppetööd läbiviivad õppejõud, monitoorib nende kvaliteeti, samuti koordineerib õppetöö korraldust; • koordineerib õppetegevusi, sh tagab koostöös instituutidega õppeainete sidususe ja õppejõudude vahelise koostöö, õppetöös kasutatava õpetamismetoodika kaasaegsuse ja efektiivsuse, VÕTA rakendamise, praktika korralduse ning nõustab üliõpilasi õppekavaga seotud küsimustes; • omab ülevaadet õppeprogrammi haldamiseks ettenähtud ressurssidest, hindab õppetöö ressursside vajadust, koordineerib ja kokkuleppel instituutidega arendab õppetegevuse infrastruktuuri ning võib teha ettepanekuid finants- ning personaliküsimustes õppeprogrammi ja selle õppeaineid haldava struktuuriüksuse juhile, samuti osaleb muul moel õppetööd puudutavate finantsküsimuste otsustusprotsessis; • osaleb üliõpilaste vastuvõtuprotsessis; • koordineerib ja aitab kaasa õppekavaga seotud turundus- ja kommunikatsioonitegevustele; • koordineerib infovahetust ja koostööd huvigruppidega; • koordineerib programminõukoja tööd. 10/31/2020 7

Programminõukoda • On programmijuhile nõuandev kogu, mis koosneb vähemalt 6 liikmest ning kinnitatakse kuni

Programminõukoda • On programmijuhile nõuandev kogu, mis koosneb vähemalt 6 liikmest ning kinnitatakse kuni kolmeks aastaks. • Programminõukotta kuuluvad õppekaval õppetööd läbiviivate õppejõudude, ülikooliväliste huvigruppide ja üliõpilaste esindajad. • Ülikooliväliste huvigruppide ja üliõpilaste esindajad peavad moodustama nõukoja koosseisust enamuse. • Õppekaval õppetööd läbiviivate õppejõudude esindatus peab olema tagatud iga peaeriala kohta. • Programminõukoja esimees nimetatakse ülikooliväliste huvigruppide esindajate hulgast. • Programminõukoda nõustab programmijuhti õppekava arendamisel, hindab õppekava toimimist ning teeb programmijuhile ettepanekuid õppekava ja õppetöö läbiviimise parendamiseks. 10/31/2020 8

Nõustamine • Õppekavade ja -ainete arendamisel nõustab õppeosakonna arendus- ja kvaliteeditalitus: • Gare Heinmäe

Nõustamine • Õppekavade ja -ainete arendamisel nõustab õppeosakonna arendus- ja kvaliteeditalitus: • Gare Heinmäe gare. heinmae@taltech. ee - 620 3518 • Laura Mere laura. mere@taltech. ee - 620 3492 • Inger Pürjema inger. purjema@taltech. ee - 620 3491 • Õppeainete ja õppekavadega seotud küsimused võib saata: oppekavad@taltech. ee 10/31/2020 9

Kodade liikmed, kui õppekava koostati 10/31/2020 10

Kodade liikmed, kui õppekava koostati 10/31/2020 10

10/31/2020 11

10/31/2020 11

PEAERIALAD

PEAERIALAD

ÕPPEKAVA PÕHIANDMED

ÕPPEKAVA PÕHIANDMED

ENERGIATEHNOLOOGIA JA SOOJUSENERGEETIKA (II ASTE) https: //www. ttu. ee/sisseastujale/magistriope-2/erialad-10/inseneriteaduskonnaerialad-2/energiatehnoloogia-ja-soojusenergeetika/ Meie kliimas on normaalseks elutegevuseks

ENERGIATEHNOLOOGIA JA SOOJUSENERGEETIKA (II ASTE) https: //www. ttu. ee/sisseastujale/magistriope-2/erialad-10/inseneriteaduskonnaerialad-2/energiatehnoloogia-ja-soojusenergeetika/ Meie kliimas on normaalseks elutegevuseks vaja soojus- ja elektrienergiat. See eriala annab kõik vajalikud alus- ja inseneriteadmised nii elektrijaamade, soojusvarustussüsteemide kui energiat kasutatavate seadmete töö kohta. Õppekava on seotud nii energia tootmisega (kütused, katlad, põlemine, termiline oksüdatsioon, sh nii taastuv- kui ka põlevkivienergeetika) kui ka jaotamisega (kaugküttevõrgud, soojusvahetid ja tööstusettevõtete soojustarve). Eriala toetub termiliste protsesside füüsikaliste ja keemiliste seaduspärasuste tundmisele. Käsitleme ka energeetikavaldkonna uusi suundi – kaugjahutus, biogaas ja biometaan……………. .

MIKS ÕPPIDA JUST TTÜS? Tegu on Eestis unikaalset energiatööstusealast teadmist andva erialaga. Energiatehnoloogia ja

MIKS ÕPPIDA JUST TTÜS? Tegu on Eestis unikaalset energiatööstusealast teadmist andva erialaga. Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika õppekava on Eestis üks väheseid, mille lõpetanud saavad lisaks tehnikateaduse magistrikraadile diplomeeritud soojusenergeetika esmase kutse, 7. taseme. Erialale sisseastujal võimalik taotleda erialastipendiumit. 50% rühmast õppeedukse järgi 160 euri/kuu

VASTUVÕTT Konkursi tingimused: kõrgharidus lähedasel erialal Kandideerimise nõuded: vestlus Õppekohti: lävendipõhine vastuvõtt Võimalik maksimaalne

VASTUVÕTT Konkursi tingimused: kõrgharidus lähedasel erialal Kandideerimise nõuded: vestlus Õppekohti: lävendipõhine vastuvõtt Võimalik maksimaalne konkursi punktide arv: 10 Künnis: õppekoht on garanteeritud, kui vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti Vestluse teemavaldkonnad: haridustee, töökogemus ja karjäär (eriala, kutse, amet); õppe eesmärk ja õppekava valiku põhjendus ning alternatiivid; potentsiaalne lõputöö teema, õppekavaga seotud eelteadmised ja oskused https: //www. ttu. ee/sisseastujale/magistriope-2/vastuvott 7/sisseastumiskatsed/lisainfo/soojusenergeetika-3/

VASTUVÕTT 2019/2020. ÕPPEAASTAKS Avaldusi ja dokumente saab SAISis esitada alates 01. 18 kuni 04.

VASTUVÕTT 2019/2020. ÕPPEAASTAKS Avaldusi ja dokumente saab SAISis esitada alates 01. 18 kuni 04. 07. 19 kell 12. 00 nendele õppekavadele, kus toimub vastuvõtt ainult riigieksamite või keskhinde baasi. Avaldusi ja dokumente saab SAISis esitada alates 01. 19 kuni 04. 07. 19 kell 12. 00 nendele õppekavadele, kus toimub vastuvõtt lisaks riigieksamitele/keskhindele ka erialase katse tulemuse baasil (sh. testid, vestlused, motivatsioonikirjad jms). Ehk alates jaanuarist saab esitada avaldusi kõikidele Tal. Tech õppekavadele. https: //www. youtube. com/watch? v=di 59 Rmkp. SEY https: //www. youtube. com/watch? v=rxs 34 WOMrw. I https: //www. youtube. com/watch? v=RURt. Nnxur. P 4

2019/2020 VASTUVÕTU EESMÄRGID- TALTECH EESMÄRK Suurendada nende üliõpilaste osakaalu vähemalt 15%-ni, kes astuvad ülikooli

2019/2020 VASTUVÕTU EESMÄRGID- TALTECH EESMÄRK Suurendada nende üliõpilaste osakaalu vähemalt 15%-ni, kes astuvad ülikooli läbi aastaringse vastuvõtu protsessi Inglise keelsed õppeprogrammid: saada õppima rohkem Eesti ja EU üliõpilasi Hoida Tal. Techis õpinguid alustavate üliõpilaste hulgas medallistide arvu vähemalt samal tasemel või tõsta võrreldes viimase 3 aastaga Hoida/suurendada laia matemaatika tulemuste põhjal koolide topist tulijate osakaalu ja samuti nendest koolidest tulijate osakaalu, kust igal aastal astub sisse kõige rohkem esmakursuslasi Suurendada rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud ja Eesti üleriigilisel aineolümpiaadil kahekümne parema hulka või gümnaasiumi arvestuses esikümnesse jõudnud sisseastujate arvu Suurendada samal aastal lõpetanud gümnasistide arvu, kes alustavad õpinguid Tal. Techi 1. astmel Magistriõppes suurendada teistest ülikoolidest, eeskätt TÜ tulijate osakaalu

Kalendergraafik 2019/2020. õa vastuvõtuks Bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõpe 1. november 2018 algab avalduste esitamine

Kalendergraafik 2019/2020. õa vastuvõtuks Bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõpe 1. november 2018 algab avalduste esitamine vastuvõtu infosüsteemis SAIS õppekavadele, mille vastuvõtutingimuseks on riigieksamid või keskmine hinne. 1. jaanuar 2019 algab avalduste esitamine vastuvõtu infosüsteemis SAIS erialaste vastuvõtukatsetega õppekavadele. 28. jaanuar - 3. veebruar 2019 erialaste sisseastumiskatsete I periood 11. - 24. märts 2019 erialaste sisseastumiskatsete II periood 29. aprill - 5. mai 2019 erialaste sisseastumiskatsete III periood 17. - 25. juuni 2019 kell 12. 00 registreerumine matemaatika ja eesti keele sisseastumiskatsetele (kui ei ole sooritatud kandideerimiseks vajalikke riigieksameid). 25. juuni - 4. juuli 2019 kell 12. 00 avalduste ja dokumentide esitamine tööpäevadel Tehnikaülikoolis nii kohapeal kui ööpäevaringselt SAISis 26. juuni 2019 sisseastumiskatsed matemaatikas Tallinnas ja Kohtla-Järvel 27. juuni 2019 sisseastumiskatse eesti keeles neile, kellel ei ole sooritatud (või on tulemus alla lävendi) eesti keele või eesti keel teise keelena riigieksamit. 06. - 10. juuli 2019 erialaste sisseastumiskatsete IV periood 15. juuli 2019 kell 23. 59 õppimatuleku kinnitamise tähtaeg neile, kes on SAISi kaudu õppekoha pakkumise saanud. 15. - 16. august 2019 vastuvõetud üliõpilaste immatrikuleerimine (ülikoolipoolne ametlik toiming, üliõpilane ise midagi tegema ei pea) 26. august 2019 eelnädala algus (st esimene õppetöö nädal esmakursuslastele)

ÕPPEAINED EIS 4010 - Energiaprotsesside termodünaamika EIS 4020 - Leviprotsesside teooria alused EIS 4030

ÕPPEAINED EIS 4010 - Energiaprotsesside termodünaamika EIS 4020 - Leviprotsesside teooria alused EIS 4030 - Energia muundamisprotsessid EIS 4040 - Energiatõhusus ja protsesside optimeerimine EIS 4050 - Energiaressursid, planeerimine ja keskkond EIS 4060 - Taastuvenergiaallikad EIS 4070 - Põletusseadmed, katelseadmete projekteerimine EIS 4080 - Säästev energeetika, jätkusuutliku energeetika alused EIS 4090 - Biomassi termokeemiline muundamine EIS 4100 - Põlevkivi termilise töötlemise tehnoloogiad EIS 4110 - Soojusmajandus EIS 4120 - Soojus- ja külmavarustussüsteemid EIS 4130 - Tööstusahjud ja kuivatustehnoloogia EIS 4140 - Mikro- ja väike koostootmine EIS 4150 - Magistripraktika TMJ 3300 - Ettevõtlus ja äri planeerimine MSJ 003 Energiatehnoloogiad MSJ 004 Praktiline vedelike voolamine MSJ 005 Soojustehnika praktilised alused MSJ 006 Bakalareuse praktika EIS 2100 Energiamajandus ja plaanimine (inglise keeles Materjal… MSJ 001 Soojustehnika EAAB EACB EARB LARB MVEB Kütt Nipper Sell Hints ASU kohustuslik valik kohustuslik

ÕPPEJÕUDUDE KOORMUSED ametikoht Täisprofessor Kaas- ja abiprofessor Vanemlektor Lektor Õpetaja Teadur Doktorantnooremteadur AKK õppetöö

ÕPPEJÕUDUDE KOORMUSED ametikoht Täisprofessor Kaas- ja abiprofessor Vanemlektor Lektor Õpetaja Teadur Doktorantnooremteadur AKK õppetöö ja õppearendustegevuse arvestusli maht aastas ja osakaal arvestuslikust tööajast täistöötajaga töötamisel k tööaeg aastas (h) maht osakaal 1760 alates–kuni (h) 264 792 sh kontaktõppe tunnid (akadeemiline tund) Aastas alates–kuni (%) min max 15% 45% 96 192 Nädalas min max 4 8 1760 352 704 20% 40% 96 192 4 8 1760 1850 1232 1408 185 1408 1760 278 70% 80% 10% 80% 100% 15% 288 336 384 24 384 432 480 96 12 14 16 18 20 4 1850 185 278 10% 15% 24 96 1 4 sh juhendamise tunnid kokku 400 260 0 90 90

VASTUVÕTT I ASTE Õppekava nimetus kood EAAB 16/17 Elektroenergeetika ja mehhatroonika Integreeritud tehnoloogiad (eestlaste)

VASTUVÕTT I ASTE Õppekava nimetus kood EAAB 16/17 Elektroenergeetika ja mehhatroonika Integreeritud tehnoloogiad (eestlaste) MVEB 14/17 Integreeritud tehnoloogiad (välis) EACB 17/17 Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia EABB 17/17 EANB 16/17 EARB 16/17 EAUI 12/17 EAEI 02/17 EAKI 02/17 EATI 02/17 EDKR 16/17 EDJR 16/17 EDTR 17/17 RDDR 08/17 Maastikuarhitektuur ja keskkonnajuhtimine Materjalitehnoloogia Tootearendus ja robootika Arhitektuur Ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine Hoonete sisekliima ja veetehnika Teedeehitus ja geodeesia Keemiatehnoloogia Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine Telemaatika ja arukad süsteemid Tootmise automatiseerimine Kohtade arv Peaerialade sh siht(künnisega Vastuvõtt arv stipendiumiga kavadel lahter täitmata) 2 92 11 10 1 43 43 2 2 1 4 2 2 1 3 2 1 KOKKU 38 25 26 21 50 25 137 24 24 22 67 107 64 751 53 Peaerialade sh siht. Vastuvõtt arv stipendiumiga 2 2 75 23 37 22 23 37 2 1 4 2 2 1 3 3 KOKKU 0 16 59 26 181 17 11 29 51 124 1 671 60

VASTUVÕTT II ASTE 2017 Nr Õppekava kood Õppekava nimetus 1 AAAM 02/09 2 AAHM

VASTUVÕTT II ASTE 2017 Nr Õppekava kood Õppekava nimetus 1 AAAM 02/09 2 AAHM 12/13 3 AAVM 02/09 4 BAAM 06/15 5 EAAM 11/11 Elektriajamid ja jõuelektroonika AAAM Hajaenergeetika AAHM, ühiskava TTÜ+EMÜ Elektroenergeetika AAVM Maastikuarhitektuur BAAM Hoonete energiatõhusus EAAM Keskkonnatehnika ja juhtimine EABM, ingl. k. 6 EABM 03/15 Keskkonnatehnika ja juhtimine EABM välis 7 EALM 02/14 Logistika EALM 8 EAXM 15/15 Hooned ja rajatised EAXM Euroopa arhitektuur EVEM, ingl. k. 9 EVEM 14/15 Euroopa arhitektuur EVEM, välis 10 KAKM 02/09 Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia KAKM Materjalid ja protsessid jätkus energ KAYM, ingl. k. TTÜ+TÜ 11 KAYM 09/09 Materjalid ja protsessid jätkus energ KAYM, välis Puidu- ja plastitehnoloogia KVEM, ingl. k. 12 KVEM 12/15 Puidu- ja plastitehnoloogia KVEM, välis Disain ja tootearendus MADM, tootear TTÜ+EKA, i. k. 13 MADM 10/14 Disain ja tootearendus MADM, disain TTÜ+EKA, i. k. Disain ja tootearendus MADM, välis Mehhatroonika MAHM, ingl. k. 14 MAHM 02/13 Mehhatroonika MAHM, välis Tööstustehnika ja juhtimine MARM, ingl. k. 15 MARM 06/15 Tööstustehnika ja juhtimine MARM, välis 2018 Vastuvõtt Õppekava nimetus Peaerialade arv 15 0 35 16 13 3 7 41 73 0 5 12 3 16 16 5 2 3 6 3 22 15 10 Energiamuundus- ja juhtimissüsteemid AAAM Elektroenergeetika AAVM Maastikuarhitektuur BAAM Keskkonnatehnika ja juhtimine EABM, ingl. k. Keskkonnatehnika ja juhtimine EABM välis Logistika EALM Hooned ja rajatised EAXM Euroopa arhitektuur EVEM, ingl. k. Euroopa arhitektuur EVEM, välis Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia KAKM Materjalid ja protsessid jätkus energ KAYM, ingl. k. TTÜ+TÜ Materjalid ja protsessid jätkus energ KAYM, välis Puidu- ja plastitehnoloogia KVEM, ingl. k. Puidu- ja plastitehnoloogia KVEM, välis Disaini ja tehnoloogia tulevik MADM, tootear TTÜ+EKA, i. k. Disaini ja tehnoloogia tulevik MADM, välis Mehhatroonika MAHM, ingl. k. Mehhatroonika MAHM, välis Tööstustehnika ja juhtimine MARM, ingl. k. Tööstustehnika ja juhtimine MARM, välis 16 MASM 02/15 Soojusenergeetika MASM 7 Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika MASM 17 MATM 02/15 18 NAEM 06/15 19 RAKM 11/12 Tootearendus ja tootmistehnika MATM Tööstusökoloogia NAEM Kütuste keemia ja tehnoloogia RAKM 45 18 19 Tootearendus ja tootmistehnika MATM Tööstusökoloogia NAEM Kütuste keemia ja tehnoloogia RAKM 20 HALM 15/17 Kutseõpetaja 10 420 Kutseõpetaja 2 sh sihtstipendiumiga Vastuvõtt 1 23 2 1 18 0 sh tasuline 2 12 33 57 0 0 11 2 15 14 6 10 2 6 2 14 14 6 6 6 1 30 7 8 6 1 17 7 8 13 1 18 3 1 1 47 20 12 6 358 89 24 1 2 7 1 1 2 2 1 6 1 4 1 1 1 KOKKU

VASTUVÕTT III ASTE 2017 Teaduskond Õppekava nimetus kood Peaerialade Vastuvõtt arv 2018 Peaerialade Vastuvõtt

VASTUVÕTT III ASTE 2017 Teaduskond Õppekava nimetus kood Peaerialade Vastuvõtt arv 2018 Peaerialade Vastuvõtt arv Inseneri EAED 02/18 Ehitus ja arhitektuur 3 5 3 8 Inseneri AAED 02/18 Elektroenergeetika ja mehhatroonika 4 10 1 7 Inseneri KAAD 02/18 Keemia- ja materjalitehnoloogia 1 10 1 7 Inseneri MAPD 02/18 Mehhanotehnika 5 10 4 5 KOKKU 35 27

ÕPPEPROGRAMMIDE INDIKAATORID

ÕPPEPROGRAMMIDE INDIKAATORID

E-ÕPPE STANDARDID, KEHTIB 3 AASTAT. 3 AASTA MÖÖDUMISEL ON VAJA E-KURSUSE KVALITEEDIMÄRKI UUESTI TAOTLEDA.

E-ÕPPE STANDARDID, KEHTIB 3 AASTAT. 3 AASTA MÖÖDUMISEL ON VAJA E-KURSUSE KVALITEEDIMÄRKI UUESTI TAOTLEDA. Tunnus/tase 1* 2** 3*** Kursuse tutvustus x x x Õppejõu tutvustus o o x Viide ainekavale/täiendõppe kavale x x x Õppija kesksed õpiväljundid o x x Õpijuhis x x x Tegevuskava x x x Viite õpikutele, artiklitele (lingitud juhul kui on avaldatud veebis) x x x Õpiülesannete kirjeldused (sh aktiivõpe) x x x Kohustuslikud materjalid on e-keskkonnas kättesaadavad o x x Õppematerjalid (slaidid, artiklid, fotod, helifailid jne) on õppijatele kättesaadavad x x x Õppematerjalid on universaalses formaadis (nt PDF) x x x Suhtluskeskkond (foorum jne) x x x Õppevideod (originaal, kontsentreeritud) Videonäited veebist o o x o o o Loengusalvestused Helifailid o o o Enesekontrolli vahendid (testid) x x x Elektrooniliselt sooritatav eksam või arvestus o o x Tugi kursuse läbimiseks x x x e-toel/kursusel on läbivalt üks stiil x x x Kursuse läbimise võimalus kõikides mobiilsetes multimeedia seadmetes o x x Liitreaalsuse ja virtuaalreaalsuse õppevahendid o o o Õpitulemuste kättesaadavus x x x Tagasiside õppeprotsessi kohta e-keskkonnas x x x Multimeedia lahendused o o x

DIGITARKUS Head kolleegid Kutsun teid osalema veebikoolitusel Digi. Tarkus. Kuna koolituse eesmärk on kõigile

DIGITARKUS Head kolleegid Kutsun teid osalema veebikoolitusel Digi. Tarkus. Kuna koolituse eesmärk on kõigile töötajatele baastasemel digipädevuste kindlustamine, on kursus kõigile Tal. Techi töötajatele kohustuslik. Kursus asub Moodle’i keskkonnas https: //moodle. hitsa. ee/. . . Kursus on Tal. Techi töötajatele avatud kolme aasta jooksul ja on jaotatud nelja vooru Iga voor vältab arvestuslikult neli kuud Ühe vooru maksimaalne osalejate arv on 500!! (nägin kuidas täitus ca 300 kohe) Voorude ajakava: I voor 15. 10. 2018 – 28. 02. 2019, registreerimine lõpeb 28. 10. 2018 II voor 04. 03. 2019 – 07. 06. 2019, registreerimine lõpeb 17. 03. 2019 III voor 14. 10. 2019 – 14. 02. 2020, registreerimine lõpeb 27. 10. 2019 IV voor 17. 02. 2020 – 17. 05. 2021, registreerimine lõpeb 02. 03. 2020

 „HEA ÕPPEJÕU ARENGUPROGRAMM“ -HÕA

„HEA ÕPPEJÕU ARENGUPROGRAMM“ -HÕA

HÕA

HÕA

KARJÄÄRIKORRALDUS

KARJÄÄRIKORRALDUS

TASEMETE KRITEERIUMITE VASTAVUSED

TASEMETE KRITEERIUMITE VASTAVUSED

PÄDEVUSED (OSA TABELIST )

PÄDEVUSED (OSA TABELIST )

TALTECH JA SOOJUS ainekood aine nimetus EIS 4010 Energiaprotsesside termodünaamika EKK 5030 EKM 1600

TALTECH JA SOOJUS ainekood aine nimetus EIS 4010 Energiaprotsesside termodünaamika EKK 5030 EKM 1600 Termodünaamika ja energiatootmine Termodünaamika EMR 9890 Mittetasakaaluliste protsesside termodünaamika EVM 0070 Protsesside termodünaamika KAT 0010 Protsesside termodünaamika KAT 0110 Keemiainseneri termodünaamika KYF 0160 Termodünaamika MSJ 0011 Termodünaamika I MSJ 0012 Termodünaamika II MSJ 0130 Tehniline termodünaamika NTK 0440 Termodünaamika ökosüsteemides RAS 0030 Protsesside termodünaamika VLK 0110 Termodünaamika ja soojusülekanne VLM 0390 Termodünaamika ja soojusülekanne VLM 0820 Termodünaamika ja soojusülekanne YFT 0580 Statistiline termodünaamika YFX 0520 Termodünaamika õpetamise semester õppejõudkodulehe autor sügis-kevad. Andres Siirde 6. 00 (eesti keel) ainepunkte (EAP) 9. 00 6. 00 sügis kevad sügis-kevad. Marko Vendelin 12. 00 (eesti keel) sügis-kevad. Aadu Paist (eesti 6. 00 keel) kevad. Vahur Oja (eesti keel) 6. 00 kevad. Andres Trikkel (inglise 4. 00 keel) kevad. Andres Siirde (eesti 4. 00 keel) sügis. Andres Siirde (eesti 4. 00 keel) 4. 00 sügis-kevad kevad. Tiit Lepasaar (eesti 3. 00 keel) sügis-kevad. Aleksandr 6. 00 Šablinski (eesti keel) sügis-kevad. Rein Randmann 4. 00 (eesti keel) sügis. Rein Randmann (eesti 6. 00 keel) sügis. Jaan Kalda (eesti keel) 5. 00 kevad. Jaan Kalda (eesti keel) 6. 00 67 õppeainet, mis sisaldab nimes „soojus“

TÄNAN TEID KUULAMAST!

TÄNAN TEID KUULAMAST!