UURING IKTHARIDUSEST DIGIOSKUSTE PETAMINE HOIAKUD JA VIMALUSED LDHARIDUSKOOLIS

UURING IKT-HARIDUSEST: DIGIOSKUSTE ÕPETAMINE, HOIAKUD JA VÕIMALUSED ÜLDHARIDUSKOOLIS JA LASTEAIAS Eve Mägi 16. 05. 2017

MIDA OLI MEIE UURIMUSE EESMÄRK? SAADA ÜLEVAADE DIGIOSKUSTE ÕPETAMISEST, HOIAKUTEST JA PARIMATEST PRAKTIKATEST ÜLDHARIDUSKOOLIDES KAARDISTADA ESMAKORDSELT NII PÕHJALIKULT DIGIOSKUSTE ÕPETAMISE OLUKORD – MIS ON HÄSTI, MIS VAJAB ARENDAMIST? UURING ON ALUSEKS VÕIMALIKULE MÕJU JA TULEMUSLIKKUSE HINDAMISELE, TRENDIDE JA MUUTUSTE HINDAMISELE IKT-VALDKONNAS

DIGIOSKUSTE ÕPETAMISE KORRALDUS KOOLIDES ON EBAÜHTLANE

DIGIOSKUSTE ÕPETAMISE KORRALDUS KOOLIDES ON EBAÜHTLANE DIGIOSKUSTE ÕPETAMINE ERALDISEISVA ÕPPEAINENA 1/5 I KOOLIASTMES 1/2 III KOOLIASTMES 3/4 IV KOOLIASTMES I-III KOOLIASTE: PEAMISELT INFORMAATIKA/ARVUTIÕPETUS IV KOOLIASTE: TEEMADE RING MITMEKÜLGSEM

DIGIOSKUSTE ROLL JA OSAKAAL AINEKAVADES ON EBAÜHTLANE

VAATLUSE ALL SUUREMAD DIGIPÄDEVUSE VALDKONNAD INFO HALDUS � ANDMEKOGUMINE, FAILIHALDUS SISULOOME � ANDMEANALÜÜS JA –TÖÖTLUS � DIGIOSKUSTE RAKENDAMINE TEHNIKATEADUSTE KAUDU PROBLEEMILAHENDUS � IKT KASUTAMINE TEHNILISTE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL

INFO HALDUS Infootsing (erinevad meetodid, –keskkonnad ja -allikad)_JAH Muul moel info saamine (nt videote/ filmide vaatamine) Infootsing (erinevad meetodid, –keskkonnad ja -allikad)_EI Info kriitiliselt hindamine_JAH Info kriitiliselt hindamine_EI Leitud info salvestamine, kopeerimine, kustutamine, pakkimine 17. 2% 14. 1% Kogutud teabe korrastamine (nt ühisjärjehoidjate, kategooriate ja siltide. . . SISULOOME 1 Loovtöö/uurimistöö/referaadi koostamine_EI Digitaalsete õppematerjalide kasutamine teadmise loomiseks Esitluse koostamine/ ettekandmine_EI Fotode, videote ja helisalvestiste loomine Esitluse koostamine/ ettekandmine_JAH Teksti loomine, vormindamine_EI Teksti loomine, vormindamine_JAH Loovtöö/uurimistöö/referaadi koostamine_JAH Informatsiooni taasesitamisel korrektselt algmaterjalile viitamine_EI Animatsioonide, filmi ja multimeediumite loomine Andmeanalüüs, -töötlus Informatsiooni taasesitamisel korrektselt algmaterjalile viitamine_JAH Arvutisimulatsioonide (modelleerimine, arvutimudelite) loomine Graafika loomine, joonestamine, mustrite loomine_EI Digitaalse portfoolio/õpimapi loomine 19. 1% Veebilehe loomine 14. 1% Loodud digitaal. materjalide salvestamine eri formaat, andmekandjale 6. 6% Digitaalsete materjalide ja teadmiste koosloomine 4. 3% SISULOOME 2 Programmeerimine, sh arvutiprogrammi, brauseris toimiva mängu või. . . 1. 2% Robootika (roboti juhtimistarkvara loomine ja rakendamine jms) 0. 8% PROBLEEMILAHENDUS Spetsiaalsete programmide/rakenduste kasutamine õppeaines Valib/kasutab vastavalt vajadusele sobivat tehnoloog. . Erinevate andmekogujate kasutamine loodusainete valdkonnas andme. . . Erinevate operatsioonisüsteemide ja tarkvaradega tutvumine 13. 7% 3 D-tehnoloogia kasutamine 3. 1% Operatsioonisüsteemi graafilise kasutajaliidese kasutamine 1. 6% Tekkinud tehniliste probleemide kindlaks tegemine ja/ või lahendamine. . . 0. 4% 0. 0% 20. 0% 100. 0% 99. 6% 94. 9% 93. 8% 91. 8% 98. 8% 96. 9% 96. 1% 91. 8% 89. 5% 85. 6% 81. 3% 77. 7% 76. 6% 73. 8% 68. 0% 64. 8% 58. 6% 92. 6% 90. 2% 46. 9% 40. 0% 60. 0% 80. 0% 100. 0% 120. 0%

KÕIGE LEVINUMAD DIGIOSKUSTEGA SEOTUD TEGEVUSED ON SEOTUD INFO HALDUSEGA � INFO OTSIMINE INTERNETIS II KOOLIASTMEST � INTERNETIST LEITUD INFO KRIITILINE HINDAMINE KOOLIASTMEST III � LEITUD INFO SALVESTAMINE, KOPEERIMINE, KUSTUTAMINE � KOGUTUD TEABE KORRASTAMINE ÕPILASTE HINNANGUD KINNITAVAD ÕPETAJAD HINDAVAD SAGEDASEMATEKS TEGEVUSTEKS: � INFO OTSING INTERNETIST � VIDEOTE JA FILMIDE VAATAMINE

SISULOOME JA PROBLEEMILAHENDUSEGA SEOTUD TEGEVUSED LEVINUIMAD ANDMEANALÜÜSI JA –TÖÖTLUSEGA SEOTUD TEGEVUSED � LOOVTÖÖ/UURIMISTÖÖ/REFERAADI LOOMINE OLE TÄPSUSTATUD) (DIGIVAHENDIT EI � DIGIMATERJALIDE KASUTAMINE TEADMISTE LOOMISEKS DIGIOSKUSTE RAKENDAMINE/OMANDAMINE TEHNIKATEADUSTE KAUDU AINEKAVADES VÄHE LEVINUD LEVINUIMAD PROBLEEMILAHENDUSEGA SEOTUD TEGEVUSED � SPETSIAALSETE PROGRAMMIDE JA RAKENDUSTE KASUTAMINE � MÕNE SOBIVA DIGILAHENDUSE KASUTAMINE

ÕPETAJATE TEADLIKKUS DIGIPÄDEVUSTE MUDELIST TEADLIK 87% AGA PÕHJALIKULT TUTVUNUD VAID VEERAND (24%) PÕGUSALT TUTVUNUD LIGI POOLED (47%) ÜLDSE POLE TUTVUNUD VÕI EI OLE SELLEST TEADLIK LIGI KOLMANDIK (29%) VALDAV OSA (76%): DIGIVAHENDITE KASUTAMINE PEAKS OLEMA LOOMULIK OSA KÕIKIDEST ÕPPEAINETEST AGA VEERAND ÕPETAJATEST EI NÕUSTU SELLE VÄITEGA

KUIDAS ÕPETAJATE HINNANGUL DIGIOSKUSI ÕPETATAKSE? DIGIOSKUSI ÕPETATAKSE JUST NENDE ÕPETATAVAS AINES JA VÄHEM ON SEE LÕIMITUD TEISTE ÕPPEAINETEGA VÕI ÕPETATAV ERALDISEISVA AINENA TENDENTS NÕRGENEB KOOLIASTMETE EDENEDES; ÕPETAJAD TOOVAD ROHKEM ESILE ERALDISEISVATE AINETE OSATÄHTSUST DIGIOSKUSTE ÕPETAMISEL

DIGIOSKUSTE ÕPETAMINE ON EBAÜHTLANE ÕPETAMISE KORRALDUS ON PIGEM JUHUSLIKJA KILLUSTUNUD ERINEVATE DIGIOSKUSTE ROLL JA OSAKAAL AINEKAVADES ON EBAÜHTLANE VÄHESEL MÄÄRAL ÕPETAMISSE INTEGREERITUD

DIGIVAHENDITE KÄTTESAADAVUS KUI KITSASKOHT

DIGIVAHENDITE KÄTTESAADAVUS ON TAKISTUSEKS POOLED ÕPETAJATEST: DIGIVAHENDITE PIISAVUS ON KÕIGE OLULISEM TOETUSTEGUR AGA POOLTELE ÕPETAJATEST ON DIGIVAHENDITE VÄHESUS KÕIGE OLULISEM TAKISTUS DIGIOSKUSTE ÕPETAMISEL EI KASUTA ÜLDSE VÕI KASUTAB HARVA � LAUA-VÕI SÜLEARVUTIT � ESITLUSSEADMEID 12% 17% � TAHVELARVUTEID/NUTITELEFONE 39% IGA KÜMNES ÕPETAJA VIITAB TAHVELARVUTITE/NUTITELEFONIDE KASUTAMISVÕIMALUSE PUUDUMISELE

DIGIVAHENDITE KASUTAMINE IGAPÄEVASELT VÕI VÄHEMALT KORD NÄDALAS ÕPETAJAD ÕPILASED � LAUA-VÕI SÜLEARVUTIT � NUTITELEFONE 57% 78% � ESITLUSSEADMEID 71% � TAHVELARVUTIT/NUTITEL EFONE 36% � LAUA-VÕI SÜLEARVUTIT 50% � TAHVELARVUTEID 18%

DIGIVAHENDITE KÄTTESAADAVUS JA KASUTAMISVALMIDUS ON KITSASKOHAD ÕPETAJAD PEAVAD DIGIVAHENDITE VÄHESUST OLULISEKS TAKISTUSEKS DIGIOSKUSTE ÕPETAMISEL TAHVELARVUTITE JA NUTITELEFONIDE KASUTAMISVÕIMALUSE PUUDUMIST KOOLIS TÕI ESILE IGA KÜMNES ÕPETAJA, MIS ON MÄRKIMISVÄÄRNE ARV ÕPETAJATE VALMISOLEK (OSKUS) ERINEVATE DIGIVAHENDITE KASUTAMISEKS ON VÄLJAKUTSE , KUNA ROHKEM ÕPETAJAID EI OLE OMA ÕPPETÖÖS ERINEVAID DIGIVAHENDEID KASUTANUD VÕI KASUTAVAD HARVA KUI NEID, KES MÄRKISID, ET NEIL KASUTUSVÕIMALUS PUUDUB VAJALIKUD VAHENDID VÕIVAD ÕPPEASUTUSES KÄTTESAADAVAD OLLA, AGA ÕPETAJAD EI KASUTA NEID

VALMISOLEK OLEMASOLEVAID VÕIMALUSI KASUTADA ON VÄLJAKUTSE

3. 5 3. 4 … muudab õppetöö. . . … lihtsustab teemast. . . 3. 1 3. 2 … arendab õpilaste õpioskusi 3. 2 … aitab kaasa õpitulemuste. . . 3. 1 3. 2 3. 1 … arendab õpilaste. . . 3. 0 3 … peaks olema loomulik osa. . . 3. 1 3 … suurendab õpilaste. . . 2. 9 … võimaldab kaasata õpilasi. . . 0 0. 5 1 1. 5 2 2. 5 3 3. 5 4 Õpetajad Õpilased DIGIVAHENDITE KASUTAMISE OSAS HOIAK POSITIIVNE Digivahendite kasutamine. . .

3. 4 3. 2 Suhtlemine internetis (nt foorum, . . . 3. 2 Slaidiesitluse koostamine või. . . 3. 3 3. 1 Info otsimine internetist Loovtöö või uurimistöö koostamine. . . 3. 0 2. 9 Kasutatud allikate viitamine 3. 0 2. 8 2. 9 2. 8 Internetist leitud info. . . Programmide (nt Word, Excel, pildi. . . 2. 7 Tabelite ja graafikute tegemine. . . 2. 5 Fotode, videote või helisalvestite. . . 2. 2 Veebilehe loomine 2. 3 2. 1 Mängu või rakenduse loomine 2. 0 3 D-printeriga printimine 1. 8 Robotite ehitamine/robotitega. . . 1. 8 1. 0 Õpilased 1. 5 2. 0 Õpetajad 3. 0 2. 9 3. 0 2. 3 2. 5 3. 0 3. 5 4. 0 HINNANG OSKUSTELE ERINEVATES 3. 6 3. 5 E-teenuste kasutamine (e. Kool, . . . TEGEVUSTES 3. 4 3. 6 E-kirja saatmine, sh koos lisadega. . .

POSITIIVSED HOIAKUD EI RAKENDU ÕPPETÖÖS ÕPETAJATE JA ÕPILASTE HOIAKUD TOETAVAD DIGIVAHENDITE KASUTAMIST ÕPPETÖÖS VÄLJAKUTSE ON ÕPETAJATE VALMISOLEK OLEMASOLEVAID VÕIMALUSI DIGIOSKUSTE ÕPETAMISEL SIHIPÄRASELT JA SÜSTEEMSELT KASUTADA ÕPILASTE JA ÕPETAJATE KOOSTÖÖ TEADMISTEOSKUSTE JAGAMISE KAUDU ÕPPEPROTSESSIS ON VÄHE LEVINUD PRAKTIKA NING VÄHE TEADVUSTATUD VÕIMALUS

MIS OOTAB EES? DIGIPÄDEVUSTE OMANDAMIST ON HTM KAVANDANUD HINNATA DIGIPÄDEVUSTE TASEMETESTI ALUSEL 2018. AASTAL (9. JA 12. KL) ARUTELU JA KOKKULEPPED DIGIOSKUSTE ÕPETAMISE ÜHTLUSTAMISE POOLE