PIRASKUSTEGA PILASTE PPIMINE JA PETAMINE I JA II

ÕPIRASKUSTEGA ÕPILASTE ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE I JA II KOOLIASTMES – ÕPIRASKUSED EESTI KEELES Loengumaterjalid 2018/19 õ. a Merike Rand, MA

Õpiraskused 3. loeng TÄNA: Psüühiliste protsesside arendamise võtted Õppe jõukohastamine. Õppe kohandamine läbi individuaalse õppekava.

TULETAME MEELDE VÕTTEID „Lapse arengu, oskuste ja tunnetusprotsesside mõju õppimisele. Nõuandeid individuaalseks arendustööks. “ L. Erg, A. Kontor MOODUSTME 5 RÜHMA: 1. TAJU 2. TÄHELEPANU 3. MÄLU 4. MÕTLEMINE 5. KÕNE JA MATEMAATILISED OSKUSED Leidke ühiselt 4 võtet arendustööks

ÕPPE JÕUKOHASTAMINE Soovitan Krull, E. (2018) „Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat“ 3. , täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. lk 615 -633. Õppe jõukohastamisel tuleks õpetajal järgida 3 aspekti: 1. ÕPETAMISE EESMÄRGID JA SISU 2. ÕPPETEGEVUS ja ÕPPEKIRJANDUS 3. ÕPETATAVA MATERJALI METOODILINE KÄSITLUS

Kes vajavad jõukohastamist? Mina õpetajana ei peaks lähtuma mitte niivõrd diagnoosist, erivajaduse üldnimetusest, kui et konkreetse lapse erisusest, tema vajadustest. PGS § 37 „Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. “

Individuaalne õppekava (IÕK) Millal koostada? nö ÕPPE JÕUKOHASTAMISE KIRJALIK VORM Juhul kui kohandustega kaasneb õppe intensiivsuse oluline kahanemine/kasvamine võrreldes kooli õppekavaga. IÕK on HEV laste jaoks koostatud õppekava, mis võimaldab planeerida ja korraldada igapäevane õppe- ja kasvatusprotsess lähtuvalt õpilase individuaalsetest vajadustest. Või olla - õpilase individuaalsuse kaardi osa - võib olla erisuste loetelu, mis on välja toodud töökava päises - võib olla jooksev eraldi lahter klassi töökavas individuaalsete õpieesmärkidega ja erisustega igaks nädalaks.

KOHANDUS ED 7 ÕPPE SISUS ÕPPE PROTSESSIS ÕPPE KESTUSES ÕPPE KOORMUSES ÕPPE KESKKONNAS TAOTLETAVATES ÕPITULEMUSTES KLASSI TÖÖKAVAS

Kohandused õppe sisus 8 Järgida tuleb riiklikku õppekava ning püsida vastava klassi kindla aine raamides. Teema käsitluse sügavus. Peateemad jäävad samas. Alateemade seas võiks jätta mõned vahele, muuta järjekorda või teha hoopis järgmisel aastal. Õppida tuleb kõige (elulisemaid) olulisemaid teemasid, ilma milleta ei saa järgmises klassis hakkama. (Nt Harilike murdudega arvutamisoskuse treenimise mõttekus? ) Klassis teksti asendamine samas teemas lihtsamaga Raamatu lugemisel asenda lihtsama, lühemaga või vähem lehekülgi

9 Kohandused õppe protsessis õppetöö diferentseerimine (tasemerühm klassis): klassis samaaegselt erinevate õppemeetodite kasutamine õppetöö individualiseerimine (indiv erisused): täiendav tööjuhendite selgitamine enne tööd ning töö käigus, materjali esitamine raskusastme kaupa, õppeülesannete täitmine väikeste etappide (operatsioonide kaupa), õpiku harjutuste/ ülesannete ettevalmistamine, täiendavate treeningülesannete andmine, enesekontrolli suunamine, järeleaitamine, ettearendamine või –õpetamine, kodutööde täitmise juhendamine, tihe koostöö lapsevanemaga.

Toeta tööjuhendi mõistmist Suuna õpilane tööjuhendit teist korda lugema Õpilane loeb korraldust häälega, selgitab oma sõnadega. Õpetaja sõnastab tööjuhendi ümber Õpetaja annab täiendavaid selgitusi Õpetaja esitab näidise Õpetaja osaleb ülesanne täitmisel; õpilane matkib õpetaja tegevust Koostegevus õpetajaga

Näit ja abivahendid! Õpilasel paremini mõista teoreetilist õpet (noobid – häälikud ja nende tunnused, lauseskeemid – laused ja nende tunnused). Toetada taju ja mälu (kirjatähtede tähekujud, arvuread, korrutustabel, kirjalikud tegutsemisjuhised ehk algoritmid jms). Toetada õpilase suulist ja kirjalikku kõnet (lauseskeemid, kirjeldusplaanid, pildid, kavad, tugisõnad- ja laused jne).

ÕPPETEGEVUS ja ÕPPEKIRJANDUS arvestada kognitiivseid võimeid, kõne arengut, eelnevaid teadmisi ja oskusi. õpetaja jälgib oma kõne tempot, diktsiooni, sõnalist keerukust Õpitav sisu peab olema täpne, sõnatus lihtne ja vormiliselt selge. Erinev võib olla teema käsitluse sügavus. Harjutamiseks ja kinnistamiseks on vaja rohkem ülesandeid. Ülesannete raskusaste tõuseb samm-haaval, st arvestada tuleb oskuste kujunemise etapiviisilisust ning näitmaterjalide otstarbekust. (nt liitsõna äratundmine, sobitamine, eristamine, moodustmine, lausesse moodustamine) Kasuks tuleb õpitava tajumine mitmete meeltega (st

ÕPPETEGEVUS ja ÕPPEKIRJANDUS Õppetekstid peavad olema võimalikult selged (mitte mustrilisel, ja värvitud taustal), liigendatud, olulise teabe esiletõstmisega. Kasutada rohkem alapealkirju. Mõelda läbi illustratsioonid ja kujundus. Teksti vormistus peab kergendama selle tajumist (selge ja suurem kirja font, laiem reavahe, hoiduma poolitamistest. ) Mõeldes kõne mõistmise ja verbaalse töömälu tasemele peaksid laused olema lühemad, vältima keerukamaid lausestruktuure ja sõnavorme. ) Peatüki kohta võiks koostada sisukokkuvõtte ja see muust tekstist selgelt eraldada. mänguline ja huvitav, eakohane

14 Kohandused õppe kestuses ja koormuses Muutused tunniplaanis, õppeaine, asendamised, ärajätmised Pikem harjutamise aeg, et materjal kinnistuks. Vaadata üle kodutööde hulk ja mõttekus. Erandlik on klassikursuse kordama jätmine Muukeelsete õpe, terviseprobleemidega lapsed Andekaid võib varem kooli võtta, üle klassi viia

Kohandused õppe keskkonnas 15 Õppevahendid – plakatid seintel ruumi paigutus (istekoht klassis) ruumid (mida vähem liikumist ja kohanemist ÕR lapsel, seda parem) suhtluskeel, suhtlusvahendid aineõpetaja õpetab õpilast väljaspool õppetunde, järelaitamistunnid tugispetsialistid (psühholoog, sotsiaalpedagoog, med. töötaja, tugiisik) eripedagoogid (õpiabirühmatunnid)

16 Kohandused õpitulemustes ja klassi töökavas Kõik PRÕK alusel õppijad peaksid saavutama õppekavas esitatud eeldatavad õpitulemused. Sealjuures võib eesmärke andekate jaoks suurendada ning õpiraskustega õpilastele vähendada. õpetamist eesmärgistatakse ja korraldatakse õpilase eeldustest lähtuvalt iga teema alguses. Ka õpilane teab! klassi töökavas on ära toodud, millised on HEV õpilase eeldatavad õpitulemused milliseid abivahendeid, erisusi HEV õpilane kasutab (lisa ind juhendamine, abiõpetaja, lisaaeg, kohustuslik indiv lisajuhendamine õpetajaga pärast

Koostöö klassiõpetajaga Abiõpetaja – koostöös õpetajaga toetab õppija arengut aitamaks õpilasel saavutada püsititatud õpitulemusi Õpetaja abistab õpetajat, toetab õpilast õpi ja kasuvukeskkonna loomisel, materjalide ettevalmistamisel jne Tugiisik on õpilase erivajadusest tingitud personaalne abistaja kolis. Ta ei vastuta õpilase õppeprotsessis korralduse ja õpitulemuste eest

Koostöös õpetamise võimalused (Friend & Cook, 2012; Zelkowitz, 2008): Üks õpetaja juhib tundi, tundi teine on passiivne jälgija (vaatleb, kaardistab käitumist vms. ) Üks õpetaja viib tundi läbi, läbi teine aitab vajadusel erivajadustega õpilasi ja tegeleb käitumisprobleemidega. Õpetajad planeerivad tundi koos. Klass on jaotatud rühmadesse. Õpetajad õpetavad erinevatele rühmadele sama teemat. Vajadusel kasutatakse erinevaid meetodeid, õppevahendeid, abivahendeid, eraldatud ruume. Üks õpetaja töötab kogu klassiga, klassiga kuid teine juhendab erivajadustega õpilasi, selgitab neile töökorraldusi, kasutatakse kohandatud õppevahendeid. Kahe õpetaja pidev koostöö õppe planeerimisel, läbiviimisel ja hindamisel. Üks õpetaja viib tundi läbi suurema rühmaga ühel

Järgmine kord: Raskused lugemaõppimisel Võtted, kuidas toetada lugemisoskuse kujunemist