Geoinformaatika petamine Eesti ldhariduskoolides Bakalaureuset Koostaja Silva Sulg

Geoinformaatika õpetamine Eesti üldhariduskoolides Bakalaureusetöö Koostaja Silva Sulg Juhendaja Anne Kull MSc

Uurimiseesmärk ja -küsimused Uurimiseesmärk: Anda ülevaade geoinformaatikaga seotud teemade õpetamisest Eesti üldhariduskoolides (põhikoolis ja gümnaasiumis). Uurimisküsimused: 1. Milliseid geoinformaatikaga seotud ülesandeid lahendatakse Eesti üldhariduskoolides? 2. Milliseid õppematerjale ja GIS programme ning kaardirakendusi geoinformaatika teemade õpetamisel kasutatakse? 3. Kuidas on koolides korraldatud valikkursuse Geoinformaatika õpetamine? 4. Kas õpetajatel on piisavalt võimalusi osaleda geoinformaatika alastel koolitustel ning saada vajadusel abi geoinformaatikaga seotud teemade õpetamisel?

Metoodika • Õppematerjalide analüüs. • Ankeetküsitluse koostamine. • Ankeetküsitlus koosnes kolmest plokist: 1. Milliseid geoinformaatikaga seotud teemasid õpetatakse ja milliseid ülesandeid lahendatakse. 2. Kui koolis on eraldi õppeaine geoinformaatika, siis kuidas on selle aine õpetamine korraldatud. 3. Geoinformaatikaga seotud teemade mitteõpetamise põhjused. • Tulemuste analüüs.

Tulemused (valim) • Küsitlusele vastas kokku 59 vastajat. • 30% (18 vastajat) õpetab põhikoolis ja 70% (41 vastajat) gümnaasiumis. • 93% (55 vastajat) õpetab geoinformaatikaga seotud teemasid, 7% (4 vastajat) ei õpeta. • 29% (17 vastajat) õpetab eraldi õppeainena geoinformaatikat.

Tulemused Geoinformaatikaga seotud teemade õpetamine Geoinformaatikaga seotud teemade õpetamise osakaal erinevates klassides.

Tulemused Geoinformaatikaga seotud teemade käsitlemine erinevates kooli astmetes (põhikool, gümnaasium) õppeainete (geograafia, geoinformaatika, muu tund) kaupa.

Tulemused GIS programmide ja veebiteenuste kasutamine erinevate kooliastmete lõikes.

Tulemused Geoinformaatika õpetamine eraldi õppeainena Tea. Me programmi raames loodud valikkursuse Geoinformaatika õppematerjalide kasutamise osakaal geoinformaatika õpetamisel, ehk millises mahus õpetajad antud materjale kasutavad.

Murekohad • Vähene teadmine geoinformaatika valdkonnast. • Õpilaste huvi õppeaine vastu väike. • Tuntakse puudust koolitusvõimalustest. • Programmid arenevad aga õppematerjalid ei ole vastavuses. • Õppeaine on aeganõudev.

Mida teha? • GISi populariseerimine (õpilaste kaasamine GISi tutvustavatele üritustele, nt GIS päev või ESRI päevad). • Erialaspetsialistid koolidesse tutvustamaks GISi. • Valikkursuse õppematerjalide kaasajastamine ning geograafia tundide sidumine GISiga. • Koolitusvõimalused õpetajatele.

Kokkuvõte • Geograafia teemad võiksid olla rohkem seotud geoinformaatikaga. Geograafia õpikutes ja töövihikutes võiks olla rohkem GISiga seotud ülesandeid. • Valikkursuse Geoinformaatika materjale võiks kaasajastada. • Õpetajatele rohkem geoinformaatika alaseid koolitusi ning tehnilist tuge teemade õpetamisel. • Geoinformaatika õpetamisel on oluline õpetaja enda valmidus õpetamiseks ning õppematerjalide vastavus nii õpilastel oskustele kui ka kasutatavatele programmidele ja rakendustele.

Tänan tähelepanu eest!