PIRASKUSTEGA PILASTE PPIMINE JA PETAMINE I JA II

  • Slides: 23
Download presentation
ÕPIRASKUSTEGA ÕPILASTE ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE I JA II KOOLIASTMES – ÕPIRASKUSED EESTI KEELES Loengumaterjalid

ÕPIRASKUSTEGA ÕPILASTE ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE I JA II KOOLIASTMES – ÕPIRASKUSED EESTI KEELES Loengumaterjalid 2018/19 õ. a Merike Rand, MA

Õpiraskused eesti keeles 5. loeng Soovitus: videoloengud psüühilistest protsessidest https: //edidaktikum. ee/et/content/õppimine-japsühholoogia TÄNA: Kirjutamisoskus

Õpiraskused eesti keeles 5. loeng Soovitus: videoloengud psüühilistest protsessidest https: //edidaktikum. ee/et/content/õppimine-japsühholoogia TÄNA: Kirjutamisoskus ja õigekirjaprobleemid

Kirjutamisoskus Kirjutamine – sõna graafilise mudeli koostamine häälikulise struktuuri alusel. Kirjatehnika Kirjalik tekstiloome

Kirjutamisoskus Kirjutamine – sõna graafilise mudeli koostamine häälikulise struktuuri alusel. Kirjatehnika Kirjalik tekstiloome

Häälik- ja foneemanalüüsioskused Lugemist ja kirjutamist eesti keeles ei saa õpetada enne, kui laps

Häälik- ja foneemanalüüsioskused Lugemist ja kirjutamist eesti keeles ei saa õpetada enne, kui laps oskab analüüsida sõnade häälikulist koostist. Häälikanalüüsina käsitletakse häälikute eraldamist, äratundmist ning järjekorra määramist sõnas. Häälimine – sõnas kõikide häälikute nimetamine sujuvalt, nende vahel pausi tegemata. Abivahendeid. Kirjutamistoimingu sooritamiseks on vajalik foneemanalüüsioskus. See on oskus määrata häälikute rühm, leida nö veaohtlik koht sõnas ning muuta teadlikult häälikupikkusi (võrdlev hääldamine) ja määrata pikkus. Nt muuda sõnas trepid p lühikeseks ja ülipikaks. Järgmine oskus on grafeemi valik. Uurimisel jälgi: iseseisvalt, näidise järgi, matkides, koostöös õpetajaga, ei lahenda ülesannet.

Häälik- ja foneemanalüüs LOE JUURDE: “Eripedagoogika. Logopeedia ja emakeel” 2004, “Eripedagoogika. Logopeedia ja emakeel”

Häälik- ja foneemanalüüs LOE JUURDE: “Eripedagoogika. Logopeedia ja emakeel” 2004, “Eripedagoogika. Logopeedia ja emakeel” 2006 (nr 26), “Eripedagoogika. Logopeedia ja emakeel” 2014 (nr 44), “Eripedagoogika. Logopeedia ja emakeel” 2015 (nr 47), “Eripedagoogika. Logopeedia ja emakeel” 2017 (nr 52)

Häälikanalüüsi õpetamine, raskusastme tõus Esialgu väldime sulghäälikut 1) 2 -häälikut USS, UUS 2) Lahtine

Häälikanalüüsi õpetamine, raskusastme tõus Esialgu väldime sulghäälikut 1) 2 -häälikut USS, UUS 2) Lahtine silp SUU, MAA 3) 1 -silbil diftong ÕIS, ÕUN 4) 1 -silp, kinnine SAAL, NULL 5) 2 -silbil sõna MUNA, ELU 6) Sulghäälikut sisaldav sõna TUVI, NOKK 7) Diftong+sulgh AIT, KAUP 8) KHÜ-ga sõnad KORV, TREPP

Häälikanalüüsioskuste uurimine Häälikulise järjekorra määramine Häälikute olemasolu määramine sõnas Häälikanalüüsi kasutamine omaette operatsioonina -

Häälikanalüüsioskuste uurimine Häälikulise järjekorra määramine Häälikute olemasolu määramine sõnas Häälikanalüüsi kasutamine omaette operatsioonina - mitu häälikut on sõnas Nimeta sõna …. (mitmes) häälik Võrdle sõnu – tool – sool Mõtle sõnu, milles on … häälik Mõtle sõnu, mis algavad/lõppevad … ga Piltide kasutamine

MILLINE PILT EI SOBI

MILLINE PILT EI SOBI

MILLINE PILT EI SOBI

MILLINE PILT EI SOBI

MÕISTA, MÕISTA! LEIA IGA SÕNA 1. HÄÄLIK. JÄTA MEELDE. MIS SÕNA SAAD NEIST HÄÄLIKUTEST

MÕISTA, MÕISTA! LEIA IGA SÕNA 1. HÄÄLIK. JÄTA MEELDE. MIS SÕNA SAAD NEIST HÄÄLIKUTEST KOKKU? VASTUS

LEIA IGA SÕNA 1. HÄÄLIK. JÄTA MEELDE: MIS SÕNA SAAD NEIST HÄÄLIKUTEST KOKKU? VASTUS

LEIA IGA SÕNA 1. HÄÄLIK. JÄTA MEELDE: MIS SÕNA SAAD NEIST HÄÄLIKUTEST KOKKU? VASTUS

Etteütluste kasutamise eesmärk 12 Kontrollimiseks, kas õpitav on omandatud Hindamiseks, kuidas edasi?

Etteütluste kasutamise eesmärk 12 Kontrollimiseks, kas õpitav on omandatud Hindamiseks, kuidas edasi?

Õigekirjaoskuste uurimine Vigade üldarv ei anna piisavalt ülevaadet õigekirjaoskuste kohta Vigade tüübid: Häälikanalüüsipuudulikkusest Foneemanalüüsipuudulikkusest

Õigekirjaoskuste uurimine Vigade üldarv ei anna piisavalt ülevaadet õigekirjaoskuste kohta Vigade tüübid: Häälikanalüüsipuudulikkusest Foneemanalüüsipuudulikkusest Kirjatehnilised vead Kirjavahemärkide vead Ortograafiareeglite vead

Loe

Loe

15 Etteütluse teksti koostamise põhimõtted Arvestada: Vastavus teemale Ortogrammide sagedus tekstis Sõnade häälikuline struktuur

15 Etteütluse teksti koostamise põhimõtted Arvestada: Vastavus teemale Ortogrammide sagedus tekstis Sõnade häälikuline struktuur ja pikkus Sõnade vormistik (käände- ja pöördevormid) Lause struktuur ja pikkus (sõnade hulk) Kaja Plado

Etteütluse läbiviimine Etteütlus on harjutuse liik. Tavaline etteütluse kirjutamine vigu ei vähenda ning seega

Etteütluse läbiviimine Etteütlus on harjutuse liik. Tavaline etteütluse kirjutamine vigu ei vähenda ning seega on täiesti kasutu. Näide 1. Õpetaja loeb lause ette, õpilane kordab järele, jätab lause meelde ja tähistab sõnad kriipsudega. Järgneb sõnade häälimine ja häälikute tähistamine väikeste häälikukriipsudega. Iga hääliku hääldamisel tõmbab õpilane kriipsu. Leiame esimeses sõnas esimese täishääliku ja värvime häälikukriipsu punaseks, või vastavalt siniseks, roheliseks. Järgneb häälikupikkuste määramine (noop, pikkuse märk). Häälikute asendamine tähtedega (eelmise rea alla). Lause lugemine. Enesekontroll. Vt „Õpime lugema ja kirjutama“ L. Vesker 1995

Etteütluse läbiviimine Näide 2. Õpetaja loeb lause ette, klass kuulab. Õpilane kordab õpetaja öeldud

Etteütluse läbiviimine Näide 2. Õpetaja loeb lause ette, klass kuulab. Õpilane kordab õpetaja öeldud lauset, jätab meelde. Õpilane kirjutab. Õpetaja kordab lauset, lause lõppu. Õpilane loeb oma lause vaikse häälega. Enesekontroll. Õpeteja loeb lõpus kogu etteütluse uuesti. Õpilane kontrollib. Töö parandamisel liigitada vead veatüüpide järgi.

Harjutav etteütlus Näide 3. Tahvli juurde tuleb õpilane. Õpetaja loeb lause ette, klass kuulab.

Harjutav etteütlus Näide 3. Tahvli juurde tuleb õpilane. Õpetaja loeb lause ette, klass kuulab. Õpilane kordab õpetaja öeldud lauset, jätab meelde. Tahvli juures õpilane kirjutab tahvlile, teised vihikusse. Õpetaja kordab lauset, lause lõppu. Õpilane loeb oma lause vaikse häälega. Enesekontroll. Kohal istuvad õpilased võrdlevad enda lauset tahvlil olevaga. Õpetaja: tagasiside tahvlilausele. Viga ei öelda ette, tahvli juures õpilane leiab selle ise (võib suunata, et nt 3. sõnas). Kogu klass muudab sõnas häälikupikkust, leitakse sobiv, rääkitakse üle tähekasutusreegel või ortogr reegel. Õpilane teeb paranduse, teised kontrollivad enda lausega. Lause veelkordne kontroll. Järgmine õpilane tahvli juurde. Päris lõpus loetakse kõik laused veelkord üle. Õpilase enseanalüüs oma oskuse arengule.

Ülesanne paaris Jaota harjutuse sõnad sobiva skeemi alla.

Ülesanne paaris Jaota harjutuse sõnad sobiva skeemi alla.

20

20

21

21

Ärakiri - eneseetteütlus Jälgi lapse juures kui sageli ta vaatab teksti, kui suure hulga

Ärakiri - eneseetteütlus Jälgi lapse juures kui sageli ta vaatab teksti, kui suure hulga ta korraga haarab, et seda kirjutada. Kui palju teeb vigu. Raskusastmed: ärakiri samalt lehelt õpikust lehe pöördelt tahvlilt töölehelt klassi seinal

Kokkuvõtteks 23 Vigade üldarv – mida see näitab? Pikk sõna – õigekiri sõltub mh

Kokkuvõtteks 23 Vigade üldarv – mida see näitab? Pikk sõna – õigekiri sõltub mh töömälu mahust. Piiratud töömälu tingib abivahendite kasutamise vajaduse VK vigade osakaal oskuste paranedes väheneb Sama sõna võrdleva hääldamise vajadus (eriti probleemne II v. ) Arvestada naabersõnu Arvestada probleemiderohkust konkreetsele lapsele lauses! Kaja Plado 26. 10. 2020