Open Access tnapev ja tulevik ELENA SIPRIAMIRONOV JA

Open Access tänapäev ja tulevik ELENA SIPRIA-MIRONOV JA MERIT BURENKOV TÜ RAAMATUKOGU TEADUSRAAMATUKOGUDE TALVESEMINAR OTEPÄÄL 02. -03. MÄRTS 2011

Mis on Open Access? AVATUD juurdepääs teaduskirjandusele • TASUTA • VABALT – Lugemiseks – Allalaadimiseks – Kopeerimiseks – Levitamiseks – Printimiseks – Failisiseseks otsimiseks – Viitamiseks

Mis on Open Access? Liikumine, mis toetab Open Access’i põhimõtteid: teadustulemused on ühishüve

Kuidas tekkis Open Access? Rahulolematus • Autorite – Väike loetavus, vähene tunnustus • Lugejate – Takistused infole ligipääsul • Raamatukogude – Võimetus rahuldada lugejate vajadusi

Kuidas tekkis Open Access? BBB definitsioon – 2002 Budapesti Open Access Algatus – 2003 Bethesda ja Berliini deklaratsioonid Open Access eemaldab nii rahalised kui ka õiguslikud takistused teaduskirjanduse kasutamiselt

Kes saavad OA-st kasu? • Autorid • Suur lugejaskond • Lugejad • Teaduskirjanduse kättesaadavus • Kasutajasõbralikkus • Raamatukogud • Kallite teadusajakirjade kättesaadavus

Kes saavad OA-st kasu? • Ajakirjad • Suur lugejaskond • Haridus • Paraneb hariduse kättesaadavus • Teadustöö tulemuste avaldamine • Kodanikud, valitsus • Juurdepääs kord juba kinnimakstud teadusinfole

Open Access ajakirjad Green Way • Ajakirjad retsenseerivad artiklid • Rahastamine sarnaneb ringhäälingule – Sisu levitaja tasub tootmiskulud – Tarbija ei maksa

Open Access repositooriumid Golden Way • Repositooriumid ei retsenseeri sisu – Teevad sisu lihtsalt avalikuks • Võivad sisaldada – Eelnevalt retsenseeritud materjale – Retsenseerimata materjale – Mõlemat

Summary By Type OA regulatsioon maailmas 115 INSTITUTSIONAALNE 30 OSAKONDLIK/TEADUSKONDLIK 46 RAHASTAJA 75 VÄITEKIRJAD 1 INSTITUUTIDEVAHELINE 267 KOKKU http: //www. eprints. org/openaccess/policysignup/

OA regulatsioon maailmas 2 http: //u 0 s 0 t 0 n 26 bdh 1 g 74 odqlr 895 ost 88 pe 8. ig. gmodules. com/ig/ifr? up__table_query_url=http%3 A%2 F%2 Fspreadsheets 1. google. com %2 Ftq%3 Frange%3 DA 1%253 AC 63%26 key%3 Dp. H 8 qd. Mgcv. HCG 4 f. PCMPno. Mw%26 gid%3 D 0%26 pub%3 D 1&up_title=ROARMAP%20 Summary&up_region=world&up__table_query_refr esh_interval=0&url=http%3 A%2 F%2 Fwww. google. com%2 Fig%2 Fmodules%2 Fheatmap. xml

Institutsionaalne regulatsioon: Université de Liège • Université de Liège on kohustatud arhiveerima: – Kõikide avaldatud teoste bibliograafiad alates 2002 – Kõikide perioodikas ilmunud artiklite täistekstid alates 2002 – Toimetaja poolt kinnitatud artiklid alates 2009 • Juurdepääsu tingimused määrab autor • Institutsioonisiseselt CV-s aktsepteeritud vaid ORBi-s arhiveeritud artiklid • http: //orbi. ulg. ac. be/

Institutsionaalne regulatsioon: Helsinki Ülikool • Alates 2010 teadlased on kohustatud arhiveerima artikleid institutsiooni avatud repositooriumis • Üle 1500 artikli https: //helda. helsinki. fi/

Teaduskondlik regulatsioon: Brunel University School of Information Systems Computing and Mathematics • Artiklid, konverentsimaterjalid, väitekirjad, salvestised, pildid • Brunel University Research Archive "[F]or academics it will make their research readily available to the world. If it is successful, it could also lead onto the whole university adopting mandatory self-archiving. “ http: //bura. brunel. ac. uk/

Rahastaja regulatsioon: Swedish Research Council • • Alates 2010 Rootsi Teaduse Nõukogu rahastatud teadustöö Retsenseeritud artiklid, konverentsimaterjalid Hiljemalt 6 kuud pärast avaldamist

Rahastaja regulatsioon: European Research Council (ERC) • Alates 2007 • Euroopa Teaduse Nõukogu poolt rahastatud teadustöö • Hiljemalt 6 kuud pärast rahastamist

Väitekirjade regulatsioon: Panteion Univeristy of Social and Political Sciences • Alates 2010 • Magistri- ja doktoritööd OA • Humanitaar- ja sotsiaalteadused http: //library. panteion. gr/pandemos

Institutsioonidevaheline regulatsioon: EUR-OCEANS Consortium • Alates 2010 • 26 mereteaduste institutsiooni • EUR-OCEANS’i rahastatud teadustöö

Riiklikud seadused: Ukraina ja Leedu • • • Ukraina: alates 2007 Leedu: alates 2009 Avalikult rahastatud teadustöö on avalik hüve Kõik avalikult rahastatud teadustöö on OA (erandid kehtivad äri- ja riigisaladuste puhul)

OA ärimudelid: Publitseerimismaksuga mudelid 1 • • Variant 1: Autor maksab Article-processing charge (APC) Finantseerib autori teadusuuringute finantseerija või tööandja Humanitaar-ja sotsiaalteadustes on selline võimalus vähetõenäoline Allahindlused – nt arengumaadest pärit autoritele

OA ärimudelid: Publitseerimismaksuga mudelid 2 Variant 2: Teadusfond maksab • Autoritel on õigus valida millist tüüpi avaldamist nad soovivad • Teatud teadusfondid soovitavad avaldama OA teadustulemusi • Teatud teadusfondid kohustavad avaldama OA teadustulemusi kas rohelise või kuldse tee abil.

OA ärimudelid: Publitseerimismaksuga mudelid 3 Variant 3: Rahastamine institutsioonide poolt oma liikmetele • Koostöö institutsiooniga (nt ülikool, teadusasutus) • Näited: Bio. Med Central ja PLo. S • Ainult liikmetele • Tasu sõltub institutsiooni suurusest

OA ärimudelid: Publitseerimismaksuga mudelid 4 Variant 4: Kirjastamist toetavad fondid • Konkreetse OA ajakirja publitseerimiseks loodud fond • On ülikooli või teadusasutuse juures • University of Bielefeld pilootprojekti näide

OA ärimudelid: Hübriidmudel • Põhineb osaliselt tellimuste ja osaliselt avaldamise kuludel • “Open choice” mudel • Ei kergenda rahalist koormust raamatukogudes

OA ärimudelid: Community-fee mudel • „Ühing maksab“ • Kirjastustegevust finantseeritakse liikmemaksu kaudu • Liikmed on nii autorid kui lugejad • Kulusid jagatakse kahte rühma

OA ärimudel: Ülikooli kirjastused • Finantseerib ülikool kas täielikult või osaliselt • Infole võimaldatakse avalik juurdepääs veebiteenuse kaudu • Ülikooli kirjastus vastutab kogu kirjastamise protsessi eest ise • Prinditud versioon - raha eest • Print-on-demand teenus

OA ärimudel: Kombineeritud mudelid • Erinevad ärimudelid on omavahel seotud • Ressursid on jaotatud vastavate osapoolte vahel • “Raamatukogu-kirjastus” partnersuhe mudel

OA ärimudel: Consortium: SCOAP 3 algatus • Open Access füüsika valdkonna ajakirjadele • Koondab teaduslaboreid, teadusseltse ja raamatukogusid • OA tegevuskava projekt on kahes etapis • Mudel pole veel leidnud toetust teistes teadusvaldkondades

OA ärimudel: Hübriidmudel monograafiate kirjastamiseks • Monograafiate publitseerimise kasuks • Hõlmab online OA versiooni ning tasulist prinditud väljaannet • Kasutavad ülikoolide kirjastused • On nii OA strateegia kui ka OA ärimudel • Ei tohi segi ajada „Open choice“ hübriidmudeliga

OA ärimudel: Muud rahastamise võimalused • Kasutatakse annetusi • Kasutatakse tuluallikaid mis on saadud reklaamist, prinditud väljaannete müügist jm • Edu korral tekib võimalus rakendada ka muid OA ärimudeleid

Teadusraamatukogude roll OA poliitika arendamisel • Teadusraamatukogu on usaldusväärne partner teadusasutusele • Paljudes organisatsioonides nad võtavad tähtsat ülesannet viia ellu OA poliitikat • Oluline roll OA praktilises rakendamises • Üldjuhul raamatukogu töötajad on need, kes levitavad OA ideid institutsiooni sees • Teadusraamatukogud toetavad ülikooli kirjastuste funktsioneerimist

Teadusraamatukogude roll OA poliitika arendamisel 2 Open Access rakendamine: • I samm: algatada arutelu erinevate huvigruppide vahel • II samm: OA põhimõtete levitamine erinevate kanalite kaudu • III samm: võita ülikooli või teadusasutuse juhtkonna toetus OA poliitika suhtes • Ideaalne tulemus – institutsionaalse OA mandaadi välja kuulutamine.

Teadusraamatukogude roll OA poliitika arendamisel 3 • • • Peamised viisid, kuidas teadusraamatukogud saavad edendada OA: Võtta kasutusele OA repositooriumi Toetada OA ajakirju Teavitustöö ülikoolis Teavitustöö raamatukogu kodulehe kaudu Koostöö teiste raamatukogunduslike organisatsioonidega

Teadusraamatukogude roll OA poliitika arendamisel 4 OA tegevust toetavad tähtsamad organisatsioonid: • SPARC • e. IFL. net (Electronic Information for Libraries).

Open Access Week mujal maailmas

Open Access Week TÜ Raamatukogus