Ksitlusstatistika Eestis tagasivaade ja tnapev Luule Sakkeus Allan

Küsitlusstatistika Eestis: tagasivaade ja tänapäev Luule Sakkeus Allan Puur Ettekanne Eesti Statistikaameti 95. aastapäeva konverentsil 25. aprill 2016

Küsitlusstatistika tee statistikasüsteemi osaks Tõukejõuks ühiskonna vajadused 4 Keerukam ühiskond => vajadus mitmekesisema ja süvitsimineva teabe järele 4 Dünaamilisem ühiskond => vajadus ajakohasema teabe järele (pidevuuringud) 4(Kulu)tõhusam ühiskond => vajadus kokku hoida (valimipõhine lähenemine) Ajatelg 4 Esimesed katsetused 19. sajandi teisel poolel 4 Väljakujunemine 20. sajandi keskpaigaks

Küsitlusstatistika kujunemine Eestis: esimene algus 4 Esimene valimipõhine uuring 1925 Tallinna ja Narva töölisperede väljaminekute suurus ja koostis (RSKB 1926; Tooms 1926) 4 Põhjalik leibkonnaeelarve uuring 1937– 1938 Tööliste ja ametnike leibkonnad erinevates majandusharudes ja piirkondades üle Eesti (Reiman 1939) 4 Valimuuringuid ka teistel teemadel Noorte vaimsed võimed, riigiteenistujate palgaolud, rahvastiku antropomeetria jm (Eesti Statistika Kuukiri)

Küsitlusstatistika kujunemine Eestis: teine algus 4 Leibkonnaeelarve uuring 1950. aastatest Pidevuuring, väikese valimiga (algul 500 peret, hiljem 1000 peret) 4 Leibkondade sissetulekute ja elamistingimuste uuringud 1958 uuring: 3300 tööliste ja teenistujate perekonda (8600 isikut) 1967 kordusuuring, 1968 uuritakse esmakordselt ka kolhoosnikke 1972, 1975, 1978, 1981, 1984, 1989 uuringud (ca 10 tuhat isikut) Sissetuleku-uuringutega ühitatult (samad respondendid) uuriti ka muid teemasid, sh pere- ja sündimuskäitumist (Volkov 1997) 4 Hea andmekvaliteet (Mc. Auley 1977; Bergson 1984; Klesment 2010) , suur osa algmaterjalidest arhiivis säilinud; 1958, 1975 ja 1981 sissetulekute uuringud on digiteeritud (Klesment, Sakkeus 2010) 4 Ainulaadne teave NSVLiidu aegse sissetulekute suuruse, jaotuse, tuluvaesuse jms kohta – kas riikliku statistika osa?

Küsitlusstatistika kujunemine Eestis: kolmas algus 4 Eesti iseseisvumise taastamine avab võimaluse ja tekitab vajaduse väikeriigile sobiva ning rahvusvahelistele standarditele vastava statistikasüsteemi ülesehitamiseks 4 Vajadust statistilise teabe järele võimendas Eestis valitud kiire ja radikaalse ühiskonnamuutuse tee 4 Küsitlusstatistikas algas uuenemine vastuoluliselt Statistikaameti omaaegne küsitlusvõrk likvideeriti Küsitlusuuringuid kasutati väga piiratud ulatuses (leibkondade tarbimisstruktuuri jälgimiseks) Küsitlusstatistikat hakati Statistikaametisse sisse ostma uuringufirmadest 4 Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika valitsuskomisjon (1993) koostas riigi küsitlusuuringute kava ja soovitas nende läbiviimiseks luua SA-sse küsitlusorganisatsiooni

Statistikaameti (riikliku) küsitlusorganisatsiooni viis eelist 4 Riikliku statistikatööde programmi alusel tehtavad küsitlused on pikaajaliselt ette teada, mis võimaldab luua optimaalse võimekuse ja koormatusega organisatsiooni 4 Tuginemine küsitlejaskonnale, kes on väga hästi kursis statistikatööde nõuetega ning statistiliste ja administratiivsete andmebaaside ristkasutuse võimalus, tagab ühtlasema ja parema andmekvaliteedi 4 Hoitakse kokku kulud käibemaksule ja uuringufirma kasumile, välditakse tellija-täitja huvikonflikte 4 Laiema eesmärgistuse puhul võimalik osutada kvaliteetset küsitlusteenust ka teistele avaliku sektori asutustele 4 Sarnane arenenud andmekorraldusega maade praktikaga

Sündmusloolised küsitlusuuringud Eestis: Pere- ja Sündimusuuring 1994 4 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt koordineeritud uuringuprogrammi osa (24 riiki) Sihiks uute rahvastikunähtuste võrdlevanalüüs ja mõtestamine 4 Sündmuslooline metodoloogia Hetkeseisundi asemel dünaamiline pilt vastajate elukäikudest alates vanematekodust (perelugu, laste sünd, haridus- ja töölugu, rändelugu jpm) Panus sotsiaalteadusse: - Eesti rahvastikuarengu kohortanalüüs (1924– 1973 sündinud põlvkonnad) - Oluliste andmelünkade täitmine (protsessid, mida tavastatistika ei hõlma) - Eesti „demograafilise asendi“ täpsustamine Euroopa riikide hulgas 4 Suuremahuline (5000 vastajat) ja nõudlik küsitlustöö Panus küsitlusstatistikasse: - Protseduuride (valimist tulemuste avaldamiseni) väljakujundamine - Protseduure hakkas rakendama 1994 taasloodud Statistikaameti (riiklik) küsitlusvõrk

Uute perevormide levik: Eesti võrdlevas vaates Eesti Riskisuhe >1: vabaabielu tõenäosus ületab abielu tõenäosuse Riskisuhe <1: abielu tõenäosus ületab vabaabielu tõenäosuse

Sündmusloolised küsitlusuuringud Eestis: (jätk) 4 Eesti tööjõu-uuringud 1990. aastatel (ETU 1995, ETU 1997) 4 Sündmusloolist metodoloogiat rakendati isikupõhise tööturuinfo saamiseks 4 Detailne aegpidev pilt muutusest alates 1989 jaanuarist 4 ETU 1995 oli Statistikaameti küsitlusvõrgu esimene suurtöö (ligi 10000 resp-i) 4 Teised sündmusloolised (valdkonna-uuringud) 4 Eesti Terviseuuring (ETEU 1996, ETEU 2006) 4 Pere- ja Sündmusuuringu meesküsitlus 1997 4 Põlisusuuring 1997 (Euroopa Nõukogu rahvastikukomitee programmi osa, hõlmas ajaloolist vene vähemusrahvust ja ingerlasi) 4 Pere- ja Sündmusuuringu 2. ring 2004/2005 (Generations and Gender programmi osa, Eesti puhul: „uus“ ühiskond ja uued põlvkonnad) 4 Eesti Sotsiaaluuring 2004 (EU-SILC programmi osa, sündmusloolised moodulid pere-, haridus-, töö- ja rändeloo kohta) 4 Väikeriigi kohta tubli saavutus (mitmekülgne alusteave)

Vanemaealiste (55– 59 ja 60 -64) hõivemäär Eesti, 1989– 2015 55 -59 naiste hõivemäär kõrgem kui meeste oma, 60 -64 hõivemäärad võrdsed 55 -59 ja 60 -64 naiste hõivemäär tublisti madalam

Küsitlusstatistika pärast Euroopa Liiduga liitumist 4 Euroopa Liidu statistikasüsteemiga lõimumine 4 Kaks suuremahulist pidevuuringut: Eesti Tööjõu-uuring (EU LFS osana) ja Eesti Sotsiaaluuring (EU-SILC osana) 4 Probleem #1 4 SA-le statistikatöödeks eraldatud vahenditest piisab vaid EL direktiivide ja muude rahvusvaheliste miinimumkohustuste täitmiseks (2017. a. kulub selleks 95% vahenditest) 4 Tagajärg: alusteabe vajadus märkimisväärses osas katmata (viimased riigiesinduslikud sündmusloolised uuringud 2004 -2006. aastast) 4 Lahendus: statistikatööde aastaeraldiste suurendamine ca 10 -15% võrra, paari riigiesindusliku uuringu lisamine (SHARE, reproduktiivealise rahvastiku sündmuslooline eluteeuuring) 4 Probleem #2 4 Surve likvideerida Statistikaameti (riiklik) küsitlusvõrk (riigitöötajate arvu vähendamise ülesanne) asendades selle sisseostetava teenusega 4 Tagajärg: kvaliteedirisk ilma kulude arvestatava kokkuhoiuta 4 Lahendus: loobuda formaalsest lähenemisest

TÄNAME TÄHELEPANU EEST! In spe Allan. puur@tlu. ee Luule. sakkeus@tlu. ee