Toit ja tnapev PHJAMAADE TOITUMISTAVAD SIIRI SAAR KUKKBK

Toit ja tänapäev PÕHJAMAADE TOITUMISTAVAD SIIRI SAAR KUKKB-KÕ 2

Põhjamaad �Island �Norra �Rootsi �Soome �Taani Ka Ahvenamaa ja Fääri saared

Põhjamaade toitumistavad �Viikingite toiduvalik on olnud aluseks kogu põhjamaade toidukultuuri arenemisele tänapäevani. �Söödud on liha, kala ja köögivilju. Palju on menüüs olnud naerist, on osatud teha juustu ja vorsti. Põhiliseks joogiks on olnud õlu. �Põhjala maitse kuvand tänapäeval on karge, vähe töödeldud, värske ja ökoloogiliselt puhas.

Uue Põhjala köögi manifest Põhjala Köögisümpoosioni avaldus Meie, Põhjamaade kokad, tunneme, et aeg on küps Uue Põhjala köögi loomiseks, mida selle maitsvuse ja omapära tõttu võib võrrelda maailma tähtsaimate köökidega. Uue Põhjala köögi eesmärgid: 1. Väljendada puhtust, värskust, lihtsust ja eetikat, mida me tihti seostame oma piirkonnaga. 2. Kajastada oma roogadega aastaaegade vaheldumist. 3. Põhineda toorainetel, mis on eriti iseloomulikud meie kliimale, maastikule ja eluviisile. 4. Ühendada toidu hea maitse kaasaegsete seisukohtadega tervisest ja heaolust. 5. Edendada Põhjamaade toodete ja tootjate mitmekesisust ning levitada teadmisi kultuuridest, mis on neile aluseks. 6. Parendada loomade heaolu, nagu ka viljakandvust nii meres kui ka haritaval ja looduslikul maismaal. 7. Luua uusi kasutusvõimalusi traditsioonilistele Põhjala toiduainetele. 8. Rikastada parimaid Põhjala toiduvalmistusviise ja kulinaariatraditsioone välismõjudega. 9. Ühendada kohalikud traditsioonid kvaliteetsete toiduainete vahetusega eri regioonide vahel. 10. Kutsuda üles tarbijaid, teisi toiduainetootjaid, põlluharijaid, kalureid, väike-ja suurtööstureid, jae-ja hulgikauplejaid, teadlasi, õpetajaid, poliitikuid ning kohalikke võime koostööle käesoleva projektiga, millest tuleb kasu ja rõõmu kõigile Põhjala elanikele.

Taani köök �Pea kõik uued Taani restoranid, mis uksed avavad, püüavad olla võimalikult põhjamaised skandinaaviapärased, mitte enam prantsusepärased. �moodne põhjamaine köök on tulenev ümbritsevast loodusest. � kasutatakse vanu ja traditsioonilisi toiduvalmistamise meetodeid, aga kasutatakse seejuures moodsat tehnikat või siis mõnda ürgvana meetodit.

Soome toitumiskultuur �Soome toidukultuur on saanud tugevaid mõjutusi naabritelt rootslastelt ja idaosa ka Venemaalt. �Klimaatiliste tingimuste tõttu on soome toit lihtne, energiarikas. Hinnati seda, mida sai säilitada talveajaks. � Maitseaineid on kasutatud tagasihoidlikult. �Soome põhitoiduseks on teraviljad, kala ja piimatooted.

Soome toitumiskultuur � Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. � Reikäleipä küpsetati aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks köögis asuva puupulga külge. � Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõteteaegse roaga. � Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis.

Soome � Piimatoodetest on kuulsaim viili, mis meenutab magushapu maitsega hapupiima ja seda lisatakse paljudesse piimatoitudesse. � Lapi traditsiooniline roog on leipäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust. � Lihade kasutamisel soomlastel tabusid pole. Süüakse kõiki lihaliike. Enamlevinumaks lihaliigiks siiski sealiha. � Menüüs on palju vorsti, eriti grillvorste. � Magustoitudest armastatakse küpsetisi: mustika-plaadikook pärmitaignast on klassika saiakesed ja muffinid. ahjupannkook � Soome kööki iseloomustab väga suur vormitoitude rohkus. Ka traditsiooniline Soome jõuluroog on kaalika- või porgandivorm.

Rootsi toitumiskultuur �Rootsi köök varieerub, kuid oma olemuselt on see toekas toit, mis on mõeldud inimest läbi pika külma talve aitama. Rootsi köögi puhul ei saa üle ega ümber kalast, mille poolest on eriti kuulus Göteborg ja sealne kalaturg. �Kõige populaarsemad on heeringas ja lõhe. Rootsis valmistatud marineeritud heeringale on iseloomuik magus maitse. �Lõhest valmistatakse tuntuimat rooga - graavilõhet

Rootsi toitumiskultuur �Kuldne Rootsi klassika on rootsi laud �Armastatud roogadeks on: lihapallid (köttbullar) kartulipüree ja pohlamoosiga graavilõhe panniroog (pyttipanna) oasupp pekiga. �Põhjapoolsetel aladel on lihaliigina levinud põhjapõdraliha. � Marjadest kasutatakse enim murakaid. �Meilgi levinud näkileib on Rootsi päritolu. �Magustoitudest on levinud mitmesugused koogid ja muud küpsetised. � Erilisel kohal on pannkoogid.

Norra toitumiskultuur Norra põhitoiduse on pika ajaloo vältel moodustanud kala ja piimatooted. � Norra toidukaardi tippu kuuluvad põhjapõder, hüljes, lõhe ja forell ning kõik muud mereannid. � Norra toiduvaliku on kujundanud kliima: lühike suvi ja pikk talv. Pikaks talveks toitu varudes on Norras tuntud erinevad konserveerimisvõtted: Kuivatamine Marineerimine Soolamine suitsutamine. � Teraviljakasvatus on võimalik riigi lõunaosas ja kasvatada saab vaid kaera ja otra (kergitamata taignast õhukesed leivad). � Suur muutus norra toidukultuuris toimus 18. saj, kui maale toodi kartul. Kartulit on tänapäevani Norra köögi menüüs palju.

Norra toitumiskultuur �Elu Norras keerleb kalade ümber. �Kaladest on suurimaks Norra ekspordiartikliks lõhe. �Rahva põhitoiduseks on olnud heeringas. On öeldud, et vaesem rahvas sõi heeringat neljal toidukorral päevas. �Kaladest leiab rohkesti toidulaual veel turska, paltust, kammeljat, makrelli ja saidat �Lihadest on olulisel kohal lambaliha. �Piimatoodetest on Norra spetsialiteet pruuni värvi juust �Norra vahvlid on tuntud oma headuses, neid armastavad nii lapsed kui täiskasvanud.

Islandi toitumiskultuur Islandi põhitoiduse moodustavad lambaliha ja kala. �Lambast lähevad toidu tegemiseks kõik osad. sõnnikuga suitsutatud lambakints lambapeasült jääramunade söömine �Toiduks tarvitatakse Islandil vaid alla 9 kuu vanust lammast.

Islandi toitumiskultuur �Tuules kuivatatud tursk või kiltturska süüakse Islandil aasta ringi ning on saadaval peaaegu igal pool. �Hákarl - mädandatud haikala. �Kaladest on islandlaste toidulaual enim veel lõhet, heeringat ja mõningatest kohtadest võib leida ka vaalaliha �Vaalaliha on olnud islandlaste traditsiooniline toit läbi aegade.

Islandi toitumiskultuur �Piimatoodetest on neil spetsiifiline paks jogurtilaadne toode - skyr. �Teraviljakasvatus Islandil klimaatilistel põhjustel võimalik pole, seega ka leib jm teraviljatooted menüüs olulist rolli ei mängi. �Klassikalistest magustoitudest võib nimetada Pönnukökur. �Tänapäeval kasvatab Island tänu geotermaalsetele kasvuhoonetele suurema osa köögiviljast enda tarbeks ise. Näiteks tomatit ja kurki nad riiki sisse ei impordi. �

Toit ja tänapäev Tänan kuulamast! Tallinn 2015