Infotunni ettekanne Raadiku tnava elanikele 22 04 2021

Infotunni ettekanne Raadiku tänava elanikele 22. 04. 2021

Õiguslik regulatsioon Eluruumi tagamise teenust reguleerivad õigusaktid ü Sotsiaalhoolekande seadus (SHS § 41) – selle alusel väljastatakse TLV korraldus ü Tallinna Linnavalitsuse 26. 02. 2010 määrus Tallinna teise elamuehitusprogrammi rakendamiseks Raadiku tänaval asuvate eluruumide üürileandmise kord ü Tallinna Linnavalitsuse 03. 02. 2018 määrus Linna eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra, linnaosa eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra ning eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise avalduse vormi kinnitamine ü Pooltevaheline üürileping 2

Kes saab üürikorteri Raadiku tänaval asuvasse majja? Tallinna Linnavalitsuse määrus 26. 02. 2010 Tallinna teise elamuehitusprogrammi rakendamiseks Raadiku tänaval asuvate eluruumide üürileandmise kord ü noored pered või üksikvanemad, kes kasvatavad vähemalt ühte alla 16. - aasta vanust last ü linnale vajalikud töötajad sh: 1) Tallinnas asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvikoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide töötajad ning doktorandid; 2) Tallinnas asuvate hoolekandeasutuste töötajad; 3) Tallinnas asuvate muuseumide, raamatukogude ja teatrite töötajad; 4) Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavate ühistranspordiettevõtete töötajad; 5) Tallinnas asuvates tervishoiuteenust osutavates äriühingutes ja sihtasutustes töötavad õed, ämmaemandad, hooldajad ja põetajad; 6) Tallinna teenindavad politseiametnikud ja päästeteenistujad. 3

Eeldused ü Taotleja ja temaga koos elavate isikute elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ü kelle enda omandis või kellega koos ühist eluruumi üürida soovivate isikute omandis ei ole Harju maakonnas asuvat eluruumi või hooneühistu liikmesust, mis annab õiguse kasutada eluruumi. PS! Ka laste omandis ei tohi olla Harju maakonnas asuvat eluruumi 4

Avaldus ja avalduse lahendamine Avaldus elukohajärgsele linnaosa valitsusele: ü Noore pere taotlus on siin ü Tallinnale vajaliku töötaja taotlus on siin Avalduse vormid on Tallinna Linnavalitsuse määruse 26. 02. 2010 Tallinna teise elamuehitusprogrammi rakendamiseks Raadiku tänaval asuvate eluruumide üürileandmise kord lisad 1 ja 2 5

Linnaosa eluasemekomisjon Avaldust lahendab linnaosa eluasemekomisjon (7 liiget), kuhu kuuluvad: - Tallinna Linnavolikogu linnavarakomisjoni esindaja; - Tallinna sotsiaalhoolekande- ja tervishoiukomisjoni esindaja; - Tarbijakaitsekomisjoni esindaja; - Linnaosakogu esindaja; - Linnaosa valitsuse esindaja; - Tagastatud majade omanike organisatsiooni esindaja ja nendes majades elavate üürnike organisatsiooni esindaja. 6

Lepingu sõlmimine Avalduse rahuldamise korral väljastatakse 1) Haldusakt (Tallinna Linnavalitsuse korraldus) ja sõlmitakse 2) Üürileping (sõlmivad haldur ja üürnik) PS! Lepingule ei kohaldu VÕS üürilepingu 15. peatükis reguleeritud üürilepingu regulatsioon osas, mis on reguleeritud üürilepingus ja seda põhjusel, et üürilepingu sõlmimise aluseks on SHS § 41 Elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest (VÕS § 272 lg 4 p 4). 7

Üürileandja kohustused Kohustused: -sõlmima üürilepingu (kohustus tuleneb haldusaktist) - andma üürniku kasutusse/valdusesse eluruumi (p 2) 3 tööpäeva jooksul pärast üürilepingu sõlmimist (p 5. 1) - esitama igakuiseid arveid 20. kuupäevaks (p 7. 1) - haldama maja sh teostama haldamise, korrashoiu ja heakorraga seonduvaid tegevusi (p 9. 3) - teavitama üürnikku eluruumi kasutamise eeskirjadest jms (p-d 11. 1 -11. 3) 8

Üürniku kohustused Kohustused (p 12 jj): - võtma vastu korteri valduse - maksma igakuiseid arveid vastavalt arvele märgitud summas ja tähtajaks (p-d 6. 1, 6. 2, 2, 7. 2). NB! Üürnikul ei ole õigus ise otsustada, millist kulu ja millises summas ta maksab (p 7. 6) - maksma maksetega viivitamisel viivist 0, 15% summast (p 7. 3) - kasutama eluruumi hoolikalt ja heaperemehelikult (p 12. 1) - järgima elamu sise- või kodukorda ja edastama kommunaalteenuste mõõturite näite (p 12. 5) - teatama riketest (p 12. 4) - teostama iseenda rahaliste vahenditega lepingu lõppemisel sanitaarremonti (p 9. 1) - arvestama teiste majaelanike huvidega 9

Üürniku kohustused Kohustused (p 12 jj): - hüvitama tekitatud kahju (p 17) - mitte andma eluruumi allkasutusse (allüürile) teistele isikutele (p 14) - 3 kuud enne lepingu tähtaja möödumist esitama avalduse üürilepingu pikendamiseks (p 18) pikendamiseks juhul kui olukord ei ole muutunud (st ei ole kinnisvara, jätkuvalt linnale vajalik töötaja või noor pere). Kui eelnimetatud tingimused ei ole täidetud siis üürilepingut ei pikendata - maksma kohtuvaidluse korral 30% üürileandja õigusabikuludest (hagi rahuldamisel), p 27. 3 10

Kõrvalkulud - Soe ja külm vesi ning kanalisatsioon (tegelik tarbimine vastavalt mõõdikute näidule) - Üldvesi- ja kanalisatsioon (tegelik tarbimine vastavalt mõõdikute näidule jagatuna ühe eluruumi suurusele hoones). Üürnik maksab kulu vastavalt enda tema kasutuses oleva korteri suurusele (m²) - Elekter (tegelik tarbimine vastavalt mõõdikute näidule) - Üldelekter (tegelik tarbimine vastavalt mõõdikute näidule jagatuna ühe eluruumi suurusele hoones). Üürnik maksab kulu vastavalt enda tema kasutuses oleva korteri suurusele (m²) - Keskküte (tegelik tarbimine vastavalt mõõdikute näidule jagatuna korteri ). - Üldküte (tegelik tarbimine vastavalt mõõdikute näidule jagatuna ühe eluruumi suurusele hoones). Üürnik maksab kulu vastavalt enda tema kasutuses oleva korteri suurusele (m²) 11

Kõrvalkulud - Prügivedu (teenuseosutaja arve, mis jagatakse vastavalt eluruumi üldpindala suurusele) - Kindlustus (kindlustusandja arve, mis jagatakse korterite üldpindala suurusele) - Heakorratööd (teenuseosutaja arve, mis jagatakse korterite üldpindala suurusele) - Maamaks (teenuseosutaja arve, mis jagatakse korterite üldpindala suurusele) - Muud kõrvalkulud ja kommunaalteenused – vastavalt tegelikule tarbimisele, mis jagatakse korterite üldpindala suurusele 12

Rikkumised, mille tagajärjeks on üürilepingu erakorraline ülesütlemine - ei kasuta eluruumi hoolikalt ja sihtotstarbeliselt (p 12. 1) - ei arvesta majaelanike ja naabrite huvidega (p 12. 2) - ei pea kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamu kasutamise eeskirjadest (p 12. 3) - ei teavita üürileandjat avariist või rikkest (p 12. 4) - ei järgi elamu sise- või kodukorda sh ei teata näitusid (p 12. 5) - ei luba korterisse isikuid avariide likvideerimiseks (p 12. 6) - on andnud korteri allüürile (p-d 15, p 21. 2) - võlgnevus (p-d 21. 6 ja 21. 7) 13

Üürileping lõpeb - lepingu tähtaja möödumisel (p 19. 1) - üürniku surmaga va kui üürnikuga kooselav üürnik asub üürniku asemele (p 19. 2) - üürniku enda algatusel (avalduse alusel, p 20) - üürileandja algatusel (üürniku poolsel rikkumisel, p 21 – 21. 7) - muul seadusest tuleneval alusel 14

Üürniku kohustused lepingu lõppemisel - korteri valduse vabastamise kohustus (võtmete üleandmine haldurile) - korteri sanitaarremondi tegemise kohustus - kulude maksmise kohustus (üür + kommunaalkulud) NB! Kui üürnik korteri valdust ei vabasta siis on üürileandjal õigus nõuda tekkinud kahju hüvitamist (p 22. 5). Kahjusumma 1/15 ja 1/10 üürisummast iga päeva kohta ehk siis kui üür on kuus 200 eurot siis 1/15 päevas on 13, 4 eurot ja 1/10 on 20 eurot päevas 15

Suurema korteri saamise soov Kui on soov, miks ei võiks korter suurem olla? - põhjusel, et korterite saamise järjekorras on abivajajaid, kelle perele on vajalik suurem korter, mis vastab selle perekonna vajadustele - kohalik omavalitsus lähtub eluruumide üürile andmisel Majandus- ja taristuministri 12. 07. 2000 määrusest nr 85 Eluruumile esitatavad nõuded Eluruumile esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Eluruumis peab inimesel olema võimalik ööpäevaringselt viibida (määruse § 1 lg 2). Raadiku kortermajade tegelikest kuludest kannab üürnik ca 20% ja linn ca 80%. Kui kuu üür on 200 eurot siis üürnik maksab 40 eurot ja Tallinna linn maksab 160 eurot 16

Üürilepingu muutmine sh pikendamine Üürilepingut pikendatakse juhul kui: - esinevad jätkuvalt samad alused, mis olid üürilepingu sõlmimise ajal - tegemist on noore perega või linnale vajaliku töötajaga, kelle omandis ei ole Harju maakonnas elukondlikku kinnisvara - isikute rahvastikuregistri järgne aadress on üürikorteri aadress 17

Üürilepingu pikendamine Üürilepingu pikendamisel: - kontrollitakse eelnimetatud tingimuste täitmist - pikendatakse noore pere puhul noorima lapse 16. - aastaseks saamiseni - linnale vajalike töötajate puhul aastaste perioodide kaupa tööandja tõendi alusel Miks on pikendamise tähtajad erinevad? Õiguskantsleri hinnangul on eluaseme teenuse ootejärjekord liiga pikk, mistõttu lepingute pikendamisel senisest enam üürnike eluaseme tegelikku vajadust ja lepingute kehtivuse uue tähtaja määramisel lähtutakse igakordselt üürniku nn tegelikust abivajaduse hindamise tulemist (teostab kohalik linnaosa sh sotsiaalosakond) ja/või laste vanusest (noorte perede puhul) 18

Üürikorteri erastamise võimalus Raadiku tänaval asuvate majade omanik EI OLE Tallinna linn ja seetõttu puudub ka õiguslik võimalus korterite erastamiseks. Kinnisasja omanikuks on eraõiguslik äriühing 19

Mida siis teha kui mul on küsimus ja asjad ei toimi? LOE ÜÜRILEPINGUT ja pöördu halduri Maket Kinnisvara või Tallinna Linnavaraameti poole 20

Aitäh! Aet Peetso, jurist Tallinna Linnavaraamet, õigusosakond aet. peetso@tallinnlv. ee 21