Koolikiusamine sekkumine ja toimetulek Ettekanne Merit Lage MT

“Koolikiusamine - sekkumine ja toimetulek“ Ettekanne: Merit Lage MTÜ Lastekaitse Liit koolitaja

Missioon MTÜ Lastekaitse Liit missiooniks on aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

Pelgulinna LK Tallinna Kesklinna LÜ Tallinn LÜ Jõelähtme LS Harku valla LÜ Keila valla LS Rakvere LÜ Kuusalu LÜ Kadrina LÜ Saku LÜ Hiiumaa LÜ Saue linna LÜ Kose Valla LÜ Läänemaa LÜ Jõhvi LÜ MTÜ TK Romashka Sillamäe LÜ Tapa LÜ Türi LÜ Rapla LÜ Järva LÜ Tabivere LÜ Pärnumaa LÜ Saaremaa LÜ Kuressaare LÜ Audru LÜ Viljandimaa LK Tartu LÜ Vara Valla LÜ MTÜ NAK Carpe Diem Võhma LS Päikesekillu Perekeskus Valgamaa LÜ Põlvamaa LÜ Võrumaa LÜ 02. 10. 1988. a. taasloodi MTÜ Lastekaitse Liit

Koolikiusamine • • • Tasakaalustamata võimusuhted Võimu ebaõiglane kasutamine Kordumine Võimuebaõiglane kasutamine Ohvripoolne allasurutuse, alaväärsuse tunne. Mõjutab: – Õpitulemusi, – Edasist antisotsiaalset käitumist

• Projekt “Ei vägivallale” 2001 -2009 • Koolirahu “ei vägivallale” projekti alla alates 2008 (Koolirahu programm toetab koostöövõrgustiku kaudu kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel, propageerides rõõmsameelset ja turvalist koolikeskkonda, kus kõigil on meeldiv olla. ) • Ühise Mure meetod projektis alates 2004 • Alates 2010 kannab koolikeskkonnale keskendunud projekt nime “Koolirahu” (www. koolirahu. ee)

• Koolirahu väljakuulutamine piirkonnas. Väljakuulutamiseks valmistuv piirkond mõtestab enda jaoks koolirahu, selgitab välja ressursid, viisid ja vajadused rahu paremaks tagamiseks koolis. Erinevate metoodikate kasutamine sealhulgas. • 2007 -2009 koostöös Tallinnaga “Võitlus koolikiusamisega Tallinna koolides” • Eesmärk – kiusamisvastase tegevuskava loomine koolis. • Osalenud kuue kooli meeskonnad osalesid koolitustel. Parima tagaside sai Ühise Mure meetod – praktilisuse tõttu.

Ühise Mure meetod (ÜMm) • Varjatud teismeliste kiusamise käsitlemise meetod. • Demokraatlik, kaasaegne, lahendusekeskne meetod. • Täiskasvanu sekkub konflikti vahendajana ja kinnitab neid õpilaste pakutud lahendusi, mis sobiksid mõlemale osapoolele. • NB! Ennetuslik moment. Metoodika sisaldab juhised klassivestluseks, mis selgitab välja:

– varjatud kiusamist – ka teisi antisotsiaalse käitumise liike. • Kiusamisjuhtumid lahendatakse ÜMm-i abil, teist liiki käitumisi peale suhtlusleppe sõlmimist. – Metoodika edasiarendus sisaldab konflikti vahendamise õpetamist õpilastele 4 tunni vältel. • ÜMm-i ehk vahendamist osapoolte vahel võiks kasutada noorsoopolitsei, kui ennetav organ.

• Positiivne mõju noortele – noored ise pakuvad lahenduse. Täiskasvanu käitumismudel kandub üle noorte käitumisse. • ÜMm-i ei kaasata protsessi vanemaid. Vanemaid teavitatakse lõpptulemusest e. suhtlusleppest. • Kool tunneb tihti nõutust - Probleemse käitumisega laste pered ja kogu võrgustik (sh ka kool ise) vajavad süsteemset abi näiteks MST

Õpetajate tagasiside koolitusele on olnud väga positiivne • Edasine areng projektis metoodika arendamiseks: – Koostööpartnerid (Jõgeva, Tallinn? ) – Pilootkoolid tõenduspõhise lähenemise loomiseks – Ülesanded : • Süstemaatiline metoodika kasutamine koolis mingi perioodi vältel (loodetavasti ka hiljem) • Supervisioonid -> koolitusvajadus -> vajadusele vastavad täiendused-> selgub mudel

• Muutused sotsiaalses koolikliimas. Uuringu metoodika ja analüüsi pool koostöös Tallinna ja Turu Ülikooliga. - “Aktiivne ja turvaline koolipäev”