VANGLA milline ja milleks Jaanus Tehver vandeadvokaat Ettekanne

VANGLA: milline ja milleks? Jaanus Tehver, vandeadvokaat Ettekanne kriminaalpoliitika seminaril 23. 11. 2017

Vanglad ja ühiskond, I Vangide arv 100, 000 el kohta / prison population rate per 100, 000 inhabitants 250 200 150 100 50 0 Eesti Soome Norra Sloveenia Taani Iirimaa Luksemburg Euroopa mediaan

Vanglad ja ühiskond, II Vanglasüsteemi eelarve / prison budget 500000 € 450000 € 400000 € 350000 € 300000 € 250000 € 200000 € 150000 € 100000 € 50000 € 0 € Eesti Soome Norra Sloveenia Taani Iirimaa Luksemburg

Vanglad ja ühiskond, III 18000 16000 14000 12000 Vangide arv / prison population 10000 8000 6000 4000 2000 Eesti Soome Norra Sloveenia Taani Iirimaa Luksemburg 0 Vangistusse sisenevate isikute arv aastas / flow of entries per year

Vanglad ja ühiskond, IV Kinnipidamise kestus (kuudes) / length of imprisonment 25 20 15 10 5 0 Eesti Soome Norra Sloveenia Taani Iirimaa Luksemburg Euroopa mediaan

Vahekokkuvõte Eestile iseloomulikud vangistusnäitajad: 1. Vangistuses viibivate isikute suhteliselt suur arv elanikkonna kohta 2. Tagasihoidlikud kulud vanglasüsteemile 3. Vanglasüsteemi läbivate isikute suhteliselt väike arv 4. Pikk vangistuses viibimise aeg

Fiskaalvaade vanglatele 3% 5% Vanglateenistuse kulud / prison service costs 2% Tööjõukulu / personnel costs Kinnistute ülalpidamine / Maintaining facilities Toitlustamine / Food 28% 62% Meditsiin ja hügieen / Medicine and hygiene Muud (majandus)kulud / Other costs

Vanglakogemus, I Fakte, millele võiks mõelda Maslow püramiidi ja Euroopa vanglareeglistiku aluspõhimõtete kontekstis: - Kinnipeetava toitlustamiseks on ette nähtud 1, 2 eurot päevas - Õigus värskes õhus jalutuskäigule on tagatud 1 h ulatuses päevas - Kambri põrandapind kinnipeetava kohta võib olla 3 m 2 - Privaatsus puudub üldjuhul täielikult - Duši kasutamise võimalus tagatud 1 kord nädalas - Kambrid on enamasti ka uneajal valgustatud - Vangla territooriumil liikudes on vangil kohustus hoida käed selja taga

Vanglakogemus, II Fakte, millele võiks mõelda Maslow püramiidi ja Euroopa vanglareeglistiku aluspõhimõtete kontekstis /jätk/: • Tööga (v. a. kohustuslikud majapidamistööd vanglas) on hõivatud alla 10 % kinnipeetavatest • Töötasu täistööajaga töötamisel on 95, 87 eurot kuus (muutumatu alates 2009. a. ) • Enamik majapidamistöödele kaasatud vange teenivad töötasuna kuus alla 10 euro • Üldharidust omandab vanglas ca 7 % kinnipeetavatest, kutseharidust ca 4 % kinnipeetavatest

Vanglakogemus, III Üldised tähelepanekud: • Kinnipeetavate ellu vanglas sekkutakse äärmiselt intensiivselt, võttes aluseks äärmiselt detailsed ja valdavalt keeldude ja käskudena väljendatud regulatsioonid • Valikuvabadust ja sellest johtuvat võimalust kinnipeetaval ise otsustada ja vastutada esineb väga minimaalselt • Vangistuse korralduses domineerivad julgeolekukaalutlused, muud väärtused on selgelt teisejärgulised • Mõtestatud hõivatuse ja privaatsuse puudumine on väga tõsine probleem • Normaalsusprintsiibi rakendamisest ollakse endiselt väga kaugel, kuigi sellest on räägitud vähemalt 5 aastat

Vangla: milleks? • Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (Vang. S § 6 lg 1) • Õiguskuulekale käitumisele suunamise ehk taasühiskonnastamise eesmärki vangistus Eestis ei täida – vangistus pigem kahandab inimese võimet tulla oma eluga õiguskorras aktsepteeritaval viisil iseseisvalt toime • Õiguskorra kaitsmise eesmärki täidab vangistus küllaltki efektiivselt vaid vangistuse kestel. Pikemas perspektiivis on vangistus oma praegusel kujul õiguskorra kaitsmise aspektist pigem kontraproduktiivne • Järeldus: vangistuse täideviimise eesmärke ei täideta ning nende täitmine ei olemasolevas vangistussüsteemis ka võimalik

Vangla: kuidas edasi? • Normaalsusprintsiibi rakendamine peab jõudma paberilt tegelikkusse • Vangla täidab oma eesmärki siis, kui vanglast väljub inimene, kes soovib oma edasist elu elada ühiskonnas omaksvõetud norme austaval viisil, ja on ühtlasi ka võimeline seda soovi ellu rakendama • Üksnes vanglate füüsilise infrastruktuuri arendamine ei lahenda probleeme • Rahaline ressurss vanglasüsteemile peab suurenema, kuid piiratud võimaluste tingimustes on kogusummast olulisem prioriteetide määratlemine vangistuse täitmise eesmärkidest lähtuvalt ning vastavalt ka raha ja muude ressursside suunamine sinna, kus sellest on enam kasu

Lõppsõna • Lahenduste leidmiseks on olemas õiguslik raamistik ÜRO ja Euroopa Nõukogu dokumentide näol, ulatuslik teoreetiliste teadmiste baas teadustööde ja uuringute näol, ja palju riikide praktiline kogemus. Kasutagem seda ja tehkem oma süsteem korda – nii jätkata enam ei saa. Tänan! Küsimused, kommentaarid: jaanus@tehver. ee