IGAHEIGUS UUED REEGLID MIRJAM VILI VANDEADVOKAAT ADVOKAADIBROO GLIMSTEDT
IGAÜHEÕIGUS UUED REEGLID MIRJAM VILI VANDEADVOKAAT ADVOKAADIBÜROO GLIMSTEDT E-MAIL: MIRJAM. VILI@GLIMSTEDT. EE TEL 5273703 WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
TEEMAD Võõral maatükil viibimine Võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamine Loodussaaduste varumine Püsivam viibimine (sh telkimine) ja lõkke tegemine võõral maatükil Veekogu avalik kasutamine Kallasraja kasutamine Rikkumise tagajärjed WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
ÕIGUSAKTID Keskkonnaseadustiku üldosa seadus Veeseadus Metsaseadus Looduskaitseseadus Jahiseadus Tuleohutuse seadus Liiklusseadus Teeseadus Asjaõigusseadus Karistusseadustik WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
ÕIGUSAKTID PS § 34: Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. PS § 32: Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
VÕÕRAL MAAL VIIBIMINE Teise isiku omandis oleval maatükil võib viibida üksnes omaniku loal. Luba viibida võõral maatükil, va õuemaal, eeldatakse olevat, kui: omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Õuemaa – aktiivses kasutuses olev maa – hoonete jm ehitiste vaheline ja neid vahetult ümbritsev maa, sh peenramaa, puuvilja-aia, mesila jms. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
VÕÕRAL MAAL VIIBIMINE Võõral maatükil viibides tuleb järgida: seaduses sätestatud piiranguid maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket. Võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
VÕÕRAL MAAL VIIBIMINE Koeraga võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahipidamise ajal. Sõidukiga ei tohi sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata. Maastikul (sh ATV) võib maastikusõidukiga sõita või seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
TEE JA RAJA KASUTAMINE Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks teeseaduses ning muudes seadustes sätestatud ulatuses. Tee - maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Avalikult kasutatav tee - riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Eratee omaniku ja haldusorgani kokkuleppel võib eratee määrata avalikult kasutatavaks teeks. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks teeseaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
TEE JA RAJA KASUTAMINE Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal, va juhul kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Eratee kasutamist ei või keelata alarmsõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil. Radu võib kasutada jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
LOODUSSAADUSTE VARUMINE Võõral maatükil võib korjata looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi, kui omanik ei ole määranud teisiti. Piiramata või tähistamata erametsas tohib korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
TELKIMINE VÕI MUU PÜSIVAM PEATUMINE Võõral maatükil võib telkida või muul viisil püsivamalt peatuda üksnes omaniku loal. Luba telkimiseks või muuks püsivamaks peatumiseks eeldatakse olevat väljaspool selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe telkimist või muud püsivamat peatumist piirata, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Loa olemasolu ei eeldata kauemaks kui ööpäevaks. Piiramata või tähistamata erametsas tohib telkida kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
TELKIMINE VÕI MUU PÜSIVAM PEATUMINE Telkimise ja muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
VÕÕRAL MAAL LÕKKE TEGEMINE Võõral maatükil võib lõket teha üksnes omaniku loal. Omaniku luba eeldatakse olevat omaniku poolt lõkke tegemiseks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Piiramata või tähistamata erametsas tohib lõket teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
TULEOHTLIK AEG Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna, kus metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal on keelatud: küttekoldevälise tule tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas; kuluheina ja roostiku põletamine; muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. Päästeamet määrab suure tuleohuga aja ja piirkonna, kus on metsas keelatud: küttekoldevälise tule tegemine; grillseadme kasutamine; suitsetamine; võõras metsas viibimine. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
MAAOMANIKU KOHUSTUSED METSAGA KAETUD ALAL Maaomanik on kohustatud: rajama metsaga kaetud alale tuletõkestusribad ja -vööndid ning neid hooldama, va erandjuhtudel looduskaitseseaduse alusel määratud kaitsealadel; valmistama ette ja tähistama olemasolevad suitsetamise ja lõkke tegemise kohad ning transpordivahendi peatuskohad; tähistama olemasolevad veevõtukohad, hoidma juurdepääsuteed sõidetavad ja tagama muud tulekahju kustutamiseks vajalikud tehnilised tingimused; suure tuleohu korral ja Päästeameti korraldusel panema nähtavatele kohtadele välja teated lõkke tegemise keelu kohta. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
VEEKOGU AVALIK KASUTAMINE Veekogu avalik kasutamine on suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük, veevõtt ning muul viisil veekogu kasutus, mis vastavalt veeseadusele ei ole vee erikasutus. Avalikul ja avalikult kasutataval veekogul võib tasuta ja püügiõigust vormistamata püüda kala ühe lihtkäsiõngega. Mootorsõidukiga vees või jääl liikumine ei ole veekogu avalik kasutus. Veekogu avalikku kasutust võib piirata vastavalt seadusele. Veekogu määratakse avalikuks kasutamiseks veeseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
VEEKOGU AVALIK KASUTAMINE Veekogu avalikku kasutust ei või kaldaomanik takistada, sealhulgas ei või ta sulgeda vooluveekogu veeliikluseks suuremas ulatuses kui 1/3 selle laiusest. Inimese tervise ja turvalisuse tagamiseks võib kohalik omavalitsus ajutiselt piirata avalikult kasutatava veekogu või selle osa avalikku kasutamist Veekogu, mis ei ole avalikult kasutatav, võib kasutada üksnes omaniku loal. Luba veekogu avalikuks kasutuseks eeldatakse olevat, kui veekogu ei ole piiratud ega tähistatud viisil, millest ilmneb tahe piirata veekogu kasutamist, või kui tahe piirata veekogu kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
KALLASRADA Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning teistel veekogudel 4 meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Ajutine kallasrada - kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
KALLASRADA Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada KOV üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav. Kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
KALLASRADA Kallasraja võib sulgeda ülekaaluka avaliku huvi korral. Kallasraja võib sulgeda ka ülekaaluka erahuvi korral sellise õiguslikul alusel püstitatud ehitise vahetus läheduses, mille ehitamisele vastavalt looduskaitseseadusele ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis või mille ehitamiseks on ehituskeeluvööndit õiguspäraselt vähendatud. Kallasraja sulgemine otsustatakse üldplaneeringuga. Kallasraja sulgemise korral peab suletud kallasraja tähistama ja võimaldama suletud kallasrajast möödapääsu. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
RIKKUMISE TAGAJÄRJED Omaniku loata kinnisasjal viibimine on valduse rikkumine. Maatüki omanikul või valdajal on õigus kasutada keeldu eirava isiku vastu omaabi, sh füüsilist jõudu. Ületada ei tohi hädakaitse piire. Kahju tekitamise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
RIKKUMISE TAGAJÄRJED Võimalus pöörduda politseisse: Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Võõrast hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt selle valdaja poolt esitatud lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Metsa kahjustamise korral on lisaks kahju hüvitamise nõude õigusele õigus pöörduda ka Keskkonnainspektsiooni poole. WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
TÄNAN TÄHELEPANU EEST! WWW. GLIMSTEDT. EE TALLINN VILNIUS RIGA MINSK STOCKHOLM / 2014. 09. 15
- Slides: 23