is ja vili isi on mitmesuguseid is on

Õis ja vili

Õisi on mitmesuguseid �Õis on taime sugulise paljunemise organiks, mille tolmukates valmivad tolmuterad. Emakas aga munarakud. �Enamasi on õitesnii tolmukad kui ka emakas. Aga leidub ka taimi, millel on kehte moodi õisi (kurk, kõrvits). �Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse.

Õie kuju reedab tolmlemiseviisi �Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. �Õitel on kujunenud selline ehitus, et paljunemine oleks võimalikult edukas. �Esineb putuktolmlejaid ja tuultolmlejaid.

Putuktolmlejad � Õied sisaldavad putukate � Tolmukad ja emakas asuvad õie ligimeelditamiseks toitu (nektarit) � On silmapaistvad � Õied on suured ja värvilised sisemuses � Emakasuue on kleepuv � Tolmukatel valmivad suuremad, kleepuvad tolmuterad � Õies on meenäärmed, mis toodavad nektarit � Kroonlehed on suured, värvilised � Hästi lõhnavad

Tuultolmlejad �Õied väikesed �Silmatorkamatud �Tuulele avatud �Tolmukad ja emakas ulatuvad õiest välja �Emakas on sulgjas �Tolmukates valmib palju väikseid kergeid tolmuteri �Kroonlehed on väikesed, tagasihoidliku värvusega �Lõhnatud

Kuidas moodustuvad õitest viljad? �Tolmutera satub sama liiki taime emakasuudmele – tolmuterast kasvab tolmutoru – seda mööda liigub seemnerakk munarakuni – toimub viljastumine – munarakk asub sigimiku seinale kinnituvas seemnealgmes – seemnealgmest kujunevad seemned – emakast saab viljakest

Vilju on mitmesuguseid �pärast viljastamist arenevad ja kasvavad seemned sigimiku sees, kuni saavad küpseks. �Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja. �Veesisalduse järgi jaotatakse viljad kuivviljadeks ja lihakviljadeks. �Kuivviljadel veesisaldus vilja valmides väheneb, lihakviljadel suureneb. �Kuivviljad on nt teraviljadel, päevalill �Lihakviljad on nt kurk, tomat, jõhvikas

�Kui viljas olevad seemned on valmis, avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja. Nt hernel, oal, moonil �Enamikul taimedel jäävad viljad siiski suletuks. Seemned saavad välja alles siis, kui vili laguneb, nt pähkel, teraviljad, mustikas, tamm, õunapuu.

Miks peavad seemend levima? �Valminud seemetest peavad kasvama uued taimed. �Kui kõik taimed jääksid emataime lähedale, ei jätkuks kõigile valgust, ruumi, toitaineid. �Et seda ei juhtuks, on taimedel välja kujunenud mitmesuguseid mooduseid viljade ja seemnete levitamiseks.

�Loomlevi – viljad ja seemned maitsvad, toitainerikkad. Seemned levivad loomade välaheidetega. Osadel viljadel on haakuvad karvakesed �Tuullevi – viljad ja seemned on kerged, varustatud sageli ka lendtiibadega �Veelevi – veekogude lähedal kasvavad taimed, viljadel ja seemnetel on õhuruumidega viljad ja seemned, et nad ei upuks. �Iselevi – seemned paiskuvad ise välja kiirel avamisel taimest eemale.