LEIB MEIE TOIDULAUAL Koostaja Merlin Kirbits Eestlaste toidulaual

LEIB MEIE TOIDULAUAL Koostaja: Merlin Kirbits

• Eestlaste toidulaual oli vanasti leib väga tähtsal kohal. Leiba söödi iga toidu juurde v. a. hernesupp ja puder. • Aastate möödudes on leib kaotanud vähehaaval oma tähtsuse. Tema asemel konkureerivad hommikusel söögilaual: saiakesed, jogurtid, müslid ja sepik. • Tänapäeval on alles vähe inimesi, kes küpsetavad ise leiba. Põhiliselt on need meie vanaemad ja vana-vanaemad.

Kuidas vanasti taludes leiba küpsetati ja missuguseid töid tuli leiva saamiseks teha?

Maaharimine ja rukki külvamine • Selleks, et põld oleks umbrohust puhas ja muld kobe, tuli vanasti põldu adraga künda ja äkkega tasandada. • Küntud põllule laotati jaanipäeva paiku sõnnik, seejärel künti mulda. • Seeme külvati põllule käsitsi. • Rukist külvati sügisel. Külvatud seemnest tärkas oras, mis jäi lume alla talvituma.

Rukkilõikus • Rukkilõikusest võtsid osa kõik talu liikmed. • Vili tuli koristada õigeaegselt ja kiiresti, et terad ei pudeneks. Rukist lõigati sirbiga. • Lõigatud vili seoti kõrtest sidemete abil vihkudeks. Vihud asetati püstiselt põllule kuhjadesse. Seejärel jäeti vili põllule järelvalmima.

• Tänapäeval koristatakse vili kombainiga. • Kombain lõikab, peksab ja puhastab vilja. • Vili kuivatatakse viljakuivatites.

Rehepeks • Vanasti kuivatati vilja kuumaks köetud rehetoas. • Kuivanud vihke löödi vastu rehetoa seina või vastu rabamispinki, et terad peadest välja tuleksid. • Rabatud vihud viidi rehetoast rehe alla ja laotati laiali. Seal peksti vilja puust valmistatud vartade või kootidega.

Vilja tuulamine • Pekstud vili puhastati aganatest ja sõkaldest tuule abil. • Tuulamisel kasutati suurt sõela, mis riputati rehealuse värava kohale. • Sõela liigutamisel langesid terad otse alla, aganad viis tuul minema.

Jahu jahvatamine • Puhastatud vilja hoiti viljakirstudes. • Vilja teradest jahu jahvatamiseks kasutati käsikivisid. • Kui oli vaja korraga palju jahu, viidi viljakotid veskisse. Veskis jahvatas jahu mölder.

Leiva küpsetamine • Eelmisest leivateost säilitati juuretist. • Juuretisele lisati sooja vett ja jahu, nii saadi juur, mis jäeti hapnema. • Pärast kerkimist lisati veel vett, jahu ning natuke soola. • Leivataigen sõtkuti hoolikalt ja lasti veel kord kerkida. • Taignast vormiti pätsid ja pandi need kuumaks köetud ahju küpsema.

Järjesta talus tehtavad tööd viljast leivani • • rukkilõikus jahu jahvatamine vilja tuulamine maaharimine leiva küpsetamine rehepeks vilja külvamine

Rahvatarkused • Kui leivatükk kogemata maha kukkus, siis anti leivale ülestõstmisel suud. • Leiba ei pandud kunagi selili lauale, see pidi õnnetuse majja tooma. • Perenaised vajutasid enne küpsetamist leivasse ristimärgi kaitseks halva silma eest. • Leiva otsad anti alati peretütardele, sest see pidavat tema rinnad ilusaks tegema. • Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest “õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab”.

Ühenda vanasõna algus ja lõpp 1. 2. 3. 4. 5. 6. Homseks hoia leiba Kes karja ei kaitse Kelle leiba söön Kui puudus käes, Kasuta põldu, Oma teenitud leib … on magus. … selle laulu laulan. … aga mitte tööd. … selle leib ei maitse. … siis annab ta leiba. … siis leib on kõige parem roog.

Milliseid saia- ja leivasorte sa tead? Kas märkasid, et kõikidel saiadel on tüdrukute nimed ja leibadel poiste nimed?

Millise kujuga leiba oled sa poes näinud?

Milliseid toite saab leivast valmistada?

Leib teiste rahvaste keeles • • • Soome – leipä Rootsi – bröd Läti – maize Vene – hleb Inglise – bread • • • Saksa – brot Prantsuse – pain Hollandi – brood Itaalia – pane Hispaania – pan

Multifilm Vaata multifilmi “Juss sööb leiba” ja jäta meelde vastused järgmistele küsimustele: • Miks leib on parem kui komm? • Mitu viilu leiba on tervislik päevas süüa?

Kasutatud materjal • Raamat “Ahjualuse leivaraamat”, Eesti Põllumajandusmuuseum • Raamat “Rukkileib meie laual on tervis”, Eesti Haigekassa • Raamat “Jätku leiba”, Viktor Masing • Multifilm “Juss sööb leiba” http: //www. lastekas. ee/index. php? go=web&t=1&id=1084