Omadussnade vrdlemine Koostas Klli Solvak Kuidas saame snu

Omadussõnade võrdlemine Koostas Külli Solvak

Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisiketilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike, üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim)

Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne.

Keskvõrre • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam

Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem

Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamiseks on kaks erinevat võimalust • kõige + keskvõrre (näit kõige + suurem = kõige suurem, kõige ilusam, kõige kaugem) • i-ülivõrre

i-ülivõrde moodustamine • Siin peame kasutama mitmuse osastava käände abi (kui muidu ei meenu, siis esitame endale küsimuse palju mida? vastus nõuab mitm osastavat käänet) • Kui mitmuse osastava lõpp on –id, asendame d keskvõrde tunnusega m(näit kõrgeid-kõrgeim, rikkaid-rikkaim)

i-ülivõrde moodustamine • Kui mitm osastav lõpeb vokaaliga, on ülivõrde tunnuseks –im (ehk teisisõnuvokaal asendub i-ga) Näiteks: pikki-pikim, virku-virgim, vanuvanim, pahu-pahim • Kui sõna lõpus on –lik, ei asendu e, kuid tüvi nõrgeneb (-likke-likem) Näiteks: õnnelikke-õnnelikem, väärtuslikkeväärtuslikem

i-ülivõrde moodustamine • Kui mitm osastava lõpus on –sid, ei saa i -ülivõrret moodustada, tuleb leppida lihtsama variandiga, milleks on kõigeülivõrre Näiteks: tublisid-kõige tublim, nürisid-kõige nürim, vabasid-kõige vabam

Mõningaid näiteid • Mõtle, missugune on nimetav kääne nõdrim, truim, pahim, parim, pühim, kuivim • Mõtle, miks ei saa neist sõnadest i-ülivõrret moodustada roosa, kõrk, kalk, mõru, lahja

Vastused • Algvorm on nõder, truu, paha, hea, püha, kuiv, mätlik • Roosa ja mõru - mitm osast lõpp –sid • Kõrk, kalk - keskvõrdes on tüvevokaal juba i, seega saab kasutada kõige-ülivõrret • Lahja-vorm lahjim pole eesti keele pärane