Haridusssteemi vimalused HEV pilaste toetamisel Tiina Kivirand HTM

Haridussüsteemi võimalused HEV õpilaste toetamisel Tiina Kivirand HTM üldharidusosakond, arendustalituse juhataja

3 olulist komponenti HEV laste toetamisel �Õiguslik raamistik �Kaasava haridusideoloogia omaksvõtt �Ressursid

Õiguslik raamistik (1) �HEV õpilase definitsioon �HEV õpilase märkamine �Esmane sekkumine �Tugimeetmete rakendamine 1. 2. � Kooli otsusel ja lapsevanema nõusolekul põhinevad Nõustamiskomisjoni soovitusel ja lapsevanema nõusolekul Meetme tulemuslikkuse hindamine

Õiguslik raamistik (2) Osapoolte kohustuste ja vastutuse täpsustamine 1. 2. 3. 4. Klassi või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimaile võimalikule tasemele arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. Õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab kooli direktor. HEV õpilaste õppe koordineerija määramine. HEV õpilase arengu toetamise ja jälgimiseks koostatakse individuaalse arengu jälgimise kaart.

Õiguslik raamistik (3) ◦ HEV õpilaste rühmad, klassid ja koolid 1. 2. 3. 4. Õpiabirühmad Klassid käitumisprobleemidega õpilastele (12 õpilast) Klassid raskete somaatiliste haigustega õpilastele (12) Klassid kõne-, nägemis-, kuulmis- või liikumispuuetega õpilastele (12) 5. Klassid õpiraskustega õpilastele (12) 6. Klassid lihtsustatud õppel olevatele õpilastele (12) 7. Klassid tundeelu- ja käitumishäiretega Õpilastele (8) 8. Klassid liitpuuetega õpilastele (6) 9. Klassid toimetuleku õppel olevatele õpilastele (6) 10. Väikeklassid, hooldusõppel olevate õpilaste klassid (4) 11. Klassid kasvatusraskustega õpilastele – AK otsus (12)

Õiguslik raamistik (4) �Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamine �Lisaõpe põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lõpetanutele. Eesmärk pakkuda täiendavat tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või üleminekuks tööturule 2. Lisaõppe kestus 1 õppeaasta 3. Juhendatud õpe 1050 arvestusliku õppetunni ulatuses, sellest 525 t üldhariduslikku õpet, 525 t kutsealast ettevalmistust ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamist. Kutsealast ettevalmistust viiakse läbi koostöös vastava kutseõppeasutuse või tööandjaga. 4. Igale õpilasele koostatakse üleminekuplaan. 1.

Kaasav haridus Kaasava kooli tunnused � Kooli juhtimine põhineb koostööl � Kooli struktuur on kaasamist toetav � On olemas õpilast toetav tugivõrgustik � Kooli õppekasvatustöö on korraldatud õpilase individuaalsust arvestades Õppe tase Õpetaja mõistab, et õpilased on oma võimetelt väga erinevad, ja ta suudab aine õpetamisel arvestada õpilaste erinevate võimetega. Hindamine. � Metoodika Õpetaja mõistab, et pole ühte, üleüldist, kõigile ühtviisi sobivat metoodikat. � Suhted Õpetaja mõistab, et sageli on edasijõudmatuse põhjuseks konfliktid; ta suudab luua soodsa ja õpilase eneseväärikust toetava sotsiaalse keskkonna. �

Ressursid - olulisimad probleemid � HEV õpilaste õppe korralduse rahastamine � Haridussüsteemi ning sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi süvenev eraldumine � Pedagoogide koolitus � Õppevara, juhendmaterjalide nappus ------------------------------------Probleemiks ka üleminekud ühelt haridustasemelt teisele.

Kuulmispuudega õpilased ja õppekorraldus Riik % õpil arvust Tavaklassis Erikoolis 1. Bulgaaria 0, 05% 23 18 59 2. Serbia 0, 23% 81% - 19% 3. Eesti 0, 11% 9% 6% 85% 4. Läti 0, 17% 2% 3% 95% 5. Leedu 0, 17% 41% - 59% 6. OECD keskmine 0, 09%

Nägemispuudega õpilased ja õppekorraldus Riik % õpilaste Tavaklassi arvust s Eriklassi s Erikoolis 1. Eesti 0, 03% 23 - 77 2. Serbia 1, 13% 98% - 2% 3. Läti 0, 06% 2% - 98% 5. Leedu 0, 12% 37% 1% 62% 6. OECD 0, 05%

Füüsilise puudega õpilased ja õppekorraldus Riik % õpilaste arvust Tavaklassis Erikoolis 1. Bulgaaria 0, 06% 61% 18% 21% 2. Läti 0, 48% 3% 37% 60% 3. Eesti 0, 17% 4% - 96% 4. Leedu 0, 38% 79% 2% 19% OECD 0, 17%

Kõnepuudega õpilased ja õppekorraldus Riik % õpilaste arvust Tavaklassis Erikoolis 1. Bosnia. Hertsegovin a 0. 04% 2. Leedu 7% 99% 1% 3. Eesti 0, 17% 1% - 99% 4. Läti 0, 31% 1% 20% 79% OECD 0, 21%

Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilased ja õppekorraldus Riik % õpilaste arvust Tavaklassis Erikoolis 1. Serbia 0, 04% 99 -100% - - 2. Horvaatia 3, 13% 99 – 100% - - 3. Eesti 0, 80% 20% 62% 18% 4. Läti Andmed puuduvad 5. Leedu 0, 37% 76% 2% 22% OECD 0, 37%

Intellektipuudega õpilased ja õppekorraldus Riik % õpilaste arvust Tavaklassis Erikoolis 1. Bosnia. Hertsegovin a 0, 39% 2. Läti 2, 96% 8% 8% 84% 3. Eesti 2, 72 15% 11% 74% 4. Leedu 1, 50 48% - 52% OECD Ei avaldatud

Tänan! Unistused ja lootused aitavad muuta maailma! Keskendume sellele, mida saame muuta, mitte sellele, mida ei saa!