KIILI VALLA TALUNIMED Tiina Trk Tallinna likool tiina
- Slides: 14
KIILI VALLA TALUNIMED Tiina Tärk Tallinna Ülikool tiina. tark@eki. ee
Eesmärk • Anda ülevaade Kiili valla piirkonna talunimedest. • Jätkata eesti toponüümika sünkroonilist uurimist. • Moodustada kohanimistu, kuhu edaspidi lisatakse ka ülejäänud kogutud Kiili toponüümid.
Ainestik • Uuritavad nimed pärinevad Eesti Keele Instituudi kohanimearhiivist. • Kogutud aastail 1950 ja 1975– 1981. • Kokku 494 nime, sh rööpnimed ja sama nime erinevad kujud (nt Eruma ja Eerumaa).
Nimede vanuse määramiseks kasutatud materjalid • • kolm 1687. aastast pärinevat Nabala mõisa kaarti kolm 1697. aastast pärinevat Kurna mõisa kaarti • 1726. aasta adramaarevisjon • • • 1782. aasta hingerevisjon 1795. aasta hingerevisjon 1811. aasta hingerevisjon 1816. aasta hingerevisjon 1834. aasta hingerevisjon • 1835. aasta perekonnanimede panemise raamat • • 1850. aasta hingerevisjon 1858. aasta hingerevisjon
Kiili talunimede jaotumine vanuse järgi
Vanemate Kiili talunimede jaotumine päritolu järgi
Hilise kihistuse nimed • Loodusesemete nimetustest lähtunud (nt Kangru, Karjamaa, Männiku). • Sekundaarnimedest lähtunud (nt Kipramäe). • Peremehe perekonnanimest lähtunud (nt Küttimi, Peidungi). • Peremehe eesnimest lähtunud (nt Illari, Reinu). Sagedasimad loodusnimedest tulenenud hilise kihistuse nimed: Aaviku, Kangru, Kase ja Männiku.
Rööpnimed • Talusid, mida tähistati rohkem kui ühe nimega, oli 87. Nende nimetamiseks kasutati kokku 183 nime (37% Kiili talunimedest). • Ühel talul esines 5, ühel talul 4, neljal talul 3 ning 81 talul 2 rööpnime. • Peremehe perekonnanimest tulenenud rööpnimesid oli 46 ning talu vanast nimest või uuemast hüüdnimest tulenenuid 48. • → kaks samanimelist talu asus ühes külas harva (nt Lähtses 1. Manni || Sausti-Manni ja 2. Manni || Nabala-Manni || Manni-Kõrtsu).
Kiili talunimede jaotumine liht- ja liitnimedeks • Erikujulisi lihtnimesid – 246. • Erikujulisi liitnimesid – 165.
Lihtnimed • Kaks abstraheerunud nime: Saarusti, Sausti-Manni. • 24 lokatiivse või kollektiivse sufiksiga nime, nt Põhjala, Kivistiku, Ihuvere. • Üks terminnimi: Suvila. Kolmeosalised liitnimed • Kokku kuus kolmeosalist liitnime. • Liittüvelise esimese komponendiga: Jõeääre I, Jõeääre II, Sepamäe-Kiili, Veeroja-Juuliuse, Veeroja-Kustase. • Liittüvelise teise komponendiga: Uus-Arupere.
Kaheosaliste liitnimede esimene komponent
Kaheosaliste liitnimede teine komponent • 98% nimedel oli nimisõnaline teine komponent, nt Alasoo, Väljajüri. • 2 nimel oli arvsõnaline teine komponent: Paali I ‘esimene’ ja Paali II ‘teine’. • 2 nimel oli tagasõnaline teine komponent: Väljataga ja Väljataguse. Sagedasim teine komponent oli -mäe (30 nimel). Eesnimeline teine komponent oli 20 nimel (nt -mardi 5 nimel). Tihedamini esinesid veel -otsa (7) ja -sauna (7), seejärel ‑maa (6) ning -metsa (5), -sepa (5) ja ‑välja (5).
Kiili talunimedes esinenud eriarengud Ebareeglipärased lühenemised • Liitnime teise komponendi lühenemist leidus 14 nimes, nt Alttoa > Alta, Tõnu-Jüri > Tõnuri. • Liitnime esimese komponendi lühenemist esines vaid ühes nimes: Tuha-Jaagu > Toajaagu. Sarjasiirdumine • -mäe ~ -maa vaheldumine, nt Kõrgemäe ~ Kõrgemaa. Rahvaetümoloogia ja mugandumised • Eruma > Eerumaa ja Hallingu > Hallionku. • Mugandatud peamiselt vene eesnimedest tulenenud talunimesid, nt Pavel > Paali, Pentelei > Penduska.
Edaspidisest • Täiendav uurimine nimede tekke ja muutumise seisukohast. • Lisada kadunud ja vahepeal tekkinud nimesid. • Kaasata uurimisse ka ülejäänud toponüümid. • Näidata võimalikult paljusid kohanimesid kaardil.
