Koormustestimine lastel ja spinaalse kahjustusega patsientidel Eve Unt

  • Slides: 18
Download presentation
Koormustestimine lastel ja spinaalse kahjustusega patsientidel Eve Unt, Priit Eelmäe Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse

Koormustestimine lastel ja spinaalse kahjustusega patsientidel Eve Unt, Priit Eelmäe Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse konverents Haapsalu, 11. detsember 2014

Koormustestid (KT) • KT kasutusel üldise kehalise töövõime hindamiseks • KT-l oluline koht kliinilises

Koormustestid (KT) • KT kasutusel üldise kehalise töövõime hindamiseks • KT-l oluline koht kliinilises praktikas haiguslike seisundite jälgimisel ja ravi planeerimisel – – – – kardiovaskulaarsete pulmonaalsete hematoloogiliste ortopeediliste neuromuskulaarsete neoplastiliste jt haiguste korral

Peamised näidustused koormustestiks Näidustused Kommentaar Rindkerevalu, düspnoe Koormustesti diagnostiline väärtus sõltub rindkerevalu iseloomust, vanusest,

Peamised näidustused koormustestiks Näidustused Kommentaar Rindkerevalu, düspnoe Koormustesti diagnostiline väärtus sõltub rindkerevalu iseloomust, vanusest, soost, STdepressiooni määrast Rütmihäire kahtlus Anamneesist tulenevalt kahtlus koormusel tekkivale rütmihäirele Asümptomaatiline isik Koormustest põhjendatud: riskifaktorid, kõrge riskiga elukutsed, sportlased Treenitud isikud Treeningu efektiivsuse hindamiseks. Koormustesti protokoll vastavalt treenitusele Vererõhu regulatsioonihäire avastamiseks Lastel ja noorukitel sageli somatoformne vegetatiivne kardiovaskulaarne düsfunktsioon Ravi tulemuste kontrollimiseks, taastusravi määramiseks Hüpotensiivse ja antiarütmilise ravi hindamiseks. Müokardiidi, müokardi infarkti ja südameoperatsioonide järgse taastusravi ordineerimiseks ja efektiivsuse hindamiseks

Koormustestide metoodika I • Koormustesti (KT) valik sõltub testimise näidustustest ja eesmärgist, treenitusest jm

Koormustestide metoodika I • Koormustesti (KT) valik sõltub testimise näidustustest ja eesmärgist, treenitusest jm teguritest • Raskusastme järgi - Maksimaalse suutlikkuseni - Submaksimaalne • Spordialaspetsiifilised: - veloergomeeter, rattaraam - liikurrada (treadmill) - sõudeergomeeter - käsiveloergomeeter q. EKG koormustest q. Kardiopulmonaalne koormustest

Kardiopulmonaalne koormustest (KPKT) on diagnostiline meetod, mis põhineb vereringe, hingamissüsteemi ja lihaste ainevahetuse kvantitatiivsel

Kardiopulmonaalne koormustest (KPKT) on diagnostiline meetod, mis põhineb vereringe, hingamissüsteemi ja lihaste ainevahetuse kvantitatiivsel hindamisel koormuse ajal VO 2 max (VO 2 peak) Vanus Madal Keskmine Hea Väga hea < 29 < 25 34 – 42 43 – 52 > 52 30 – 39 < 23 31 – 38 39 – 48 > 48 40 – 49 < 20 27 – 35 36 – 44 > 44 50 – 59 < 18 25 – 33 34 – 42 > 42 60 – 69 < 16 23 – 30 31 – 40 > 40

Koormustestide metoodika II Suurim O 2 tarbimine antud koormuse puhul Koormuse määramine, turvalisus Lihtne

Koormustestide metoodika II Suurim O 2 tarbimine antud koormuse puhul Koormuse määramine, turvalisus Lihtne kasutada; EKG vähem artefaktne Jalalihaste väsimine, SLSmax? Mugav, maksimaalne turvalisus Madalaim O 2 tarbimine antud koormuse puhul VO 2 max

Koormustestide metoodika III Koormustesti kestvus tavaliselt 8 -12 min (15 min) Enamlevinud astmelise koormuse

Koormustestide metoodika III Koormustesti kestvus tavaliselt 8 -12 min (15 min) Enamlevinud astmelise koormuse tõstmine iga 1 -3 min järel Algkoormus 0, 5 -1, 0 W/kg (tervetel)

Koormustestide metoodika IV VR-vererõhk Borgi skaala SLS, VR EKG SLS, VR puhkeolek SLS, VR

Koormustestide metoodika IV VR-vererõhk Borgi skaala SLS, VR EKG SLS, VR puhkeolek SLS, VR koormus taastumine 5 -8 minutit EKG

Koormustestide lõpetamise kriteeriumid Ø Absoluutsed - süstoolse vererõhu oluline langus koormusel stenokardia, väljendunud düspnoe

Koormustestide lõpetamise kriteeriumid Ø Absoluutsed - süstoolse vererõhu oluline langus koormusel stenokardia, väljendunud düspnoe EKG-s ST elevatsiooni teke tõsised rütmihäired (VT) testitav tahab lõpetada koormuse Ø Suhtelised - ST depressioon üle 2 mm alaneva või horisontaalse kuluga - vererõhu kõrgenemine üle 230 -250/115 mm. Hg - väsimus, düspnoe - mittekoostöövalmis testitav

Südame löögisageduse hindamine koormusel ja koormusjärgselt Südame löögisageduses (SLS) dünaamika koormusel on kronotoopse reservi

Südame löögisageduse hindamine koormusel ja koormusjärgselt Südame löögisageduses (SLS) dünaamika koormusel on kronotoopse reservi suuruse ja treenituse näitaja • puhkeoleku pulss – norm keskmine 50 -90 l/min vastupidavusaladega tegelejatel tihti alla 50 l/min • maksimaalne ealine eeldatav SLS→SLSmax eeldat =220–vanus • koormus submaksimaalne kui max SLS<85% SLSmax eeldat SLS • taastumine sõltub koormuse intensiivsusest, treenitusest • oluline seos SLS taastumise ja suremusnäitajate vahel • normaalne SLS aeglustumine 1. taastumisminuti lõpuks vähemalt 17 -20 lööki, SLS aeglustumine alla 12 löögi prognostiliselt ebasoodne • taastumise hindamiseks kasutusel 5. taastumisminuti SLS ja 3 esimese taastumisminuti SLS summa (TPS 3’)

Vererõhu reaktsiooni hindamine • Sõltub koormuse liigist, intensiivsusest, vanusest • Süstoolse vererõhu (SVR) tõus

Vererõhu reaktsiooni hindamine • Sõltub koormuse liigist, intensiivsusest, vanusest • Süstoolse vererõhu (SVR) tõus on lineaarne koormuse raskusega • Keskmiste koormuste juures on SVR tõus üle 200 mm. Hg ebaadekvaatselt suur, maksimaalse koormuse ajal ei tohiks see ületada 230 (250) mm. Hg • Veloergomeetril jõukomponent suurem ja SVR tõus märgatavam kui liikurrajal • Diastoolne vererõhk (DVR) reeglina ei muutu või langeb kergelt

Kehalise töövõime interpreteerimine • koormuse kestvus (min) – standardse koormusprotokolli korral • max koormus

Kehalise töövõime interpreteerimine • koormuse kestvus (min) – standardse koormusprotokolli korral • max koormus (W) • kehaline töövõime (PWC 170 – physical working capacity) • koormustaluvus (W/kg või MET, VO 2 max, VO 2 peak) Metaboolne ühik: 1 MET (põhiainevahetus) = 3, 5 ml O 2/kg/min MET arvutamine: (koormus W x 3, 5 + kehakaal kg) /kehakaal (kg)

Käesoleva uuringu eesmärgid • Läbi viia lastel/noorukitel kehaliste võimete (koormustaluvus, kehaline töövõime) ja koormusaegsete

Käesoleva uuringu eesmärgid • Läbi viia lastel/noorukitel kehaliste võimete (koormustaluvus, kehaline töövõime) ja koormusaegsete (järgsete) hemodünaamiliste näitajate detailsem analüüs sõltuvalt - vanusest - antropomeetrilistest näitajatest - spordialast Probleem, et puuduvad uuendatud stratifitseeritud normväärtused • Hinnata spinaalse kahjustusega patsientide aeroobse töövõime (VO 2 peak) näitajaid

Metoodika • Uuritavad lapsed/noorukid vanuses 9 -19 a spinaalse kahjustusega patsiendid vanuses 18 -55

Metoodika • Uuritavad lapsed/noorukid vanuses 9 -19 a spinaalse kahjustusega patsiendid vanuses 18 -55 a • Antropomeetria (pikkus, kaal, KMI, rasva%) • Sportlik taust (treenigtunnid/nädalas ) • Koormustest – lapsed -> veloergomeeter (W/kg) spinaalsed haiged -> käsiveloergomeeter gaasiaanalüsaator -> VO 2 peak (ml/kg/min) • Vererõhk, SLS (enne koormust, koormusel, koormusjärgselt) • Läbilõikeline uuring, longitudinaalne uuring • TÜ inimuuringute eetikakomitee luba

Esialgsed töö tulemused I Vanuseline jaotuvus, treeningmahud Tüdrukud (n=589), poisid (n=1239) vanuses 9 -19

Esialgsed töö tulemused I Vanuseline jaotuvus, treeningmahud Tüdrukud (n=589), poisid (n=1239) vanuses 9 -19 a

Esialgsed töö tulemused II Töövõime näitajad (poisid, n=1239) PWC/kg koormustaluvus

Esialgsed töö tulemused II Töövõime näitajad (poisid, n=1239) PWC/kg koormustaluvus

Esialgsed töö tulemused III Vererõhu (A) ja SLS (B) koormusaegsed näitajad (poisid) A B

Esialgsed töö tulemused III Vererõhu (A) ja SLS (B) koormusaegsed näitajad (poisid) A B

Kokkuvõte • Koormustaluvuse- ja hemodünaamiliste näitajate koormuspuhused/taastumisnäitajad lastel väga varieeruvad. Väga oluline hinnata laste/noorukite

Kokkuvõte • Koormustaluvuse- ja hemodünaamiliste näitajate koormuspuhused/taastumisnäitajad lastel väga varieeruvad. Väga oluline hinnata laste/noorukite individuaalse arengu profiili • Praktiline soovituste järgimine -> üldist kehalist töövõimet arendavad tegevused • Peamised terviseprobleemid, mis nõuavad treeningute piiramist või keelamist, on seotud südameveresoonkonna ja tugi-liikumisaparaadiga