Hariduslikud erivajadused kooliealistel lastel kuidas me saame lapsevanemana

Hariduslikud erivajadused kooliealistel lastel – kuidas me saame lapsevanemana toetada oma last? 8. oktoober 2015 Ruuda Lind

Hariduslikud erivajadused Sageli erinevad õppijad oma võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende õppimisvajadusi ei saa rahuldada tavalises õpikeskkonnas harjumuspärasel viisil – selliselt avalduvaid erinevusi nimetatakse hariduslikeks erivajadusteks (J. Kõrgesaar, TÜ 2002); HEV õpilaste definitsioon: Haridusliku erivajadusega õpilaseks loetakse õpilast, kes riiklikus õppekavas või temale koostatud individuaalses õppekavas püstitatud õpitulemuste saavutamiseks vajab täiendavate tugimeetmete rakendamist või eriõppe korraldust. (HTM HEV kontseptsioon) Hariduslikud erivajadused avalduvad nii õpiraskuste kui ka andekuse suunal.

Esinemissagedus • Kuni 15% kergemaid kõne-, emotsionaal-, käitumis- ja õpiraskusi (võimete põhjal rühmitamise puhul kuni 25% õpilastest) Lisaks – emotsionaalsest seisundist tulenevad õpiraskused. 2013 aastal 19% kõigist üldhariduskoolide õpilastest, neist 79% õpib üldhariduskooli tavaklassis; ( EHIS andmed 2013) • 5 - 6% andekaid õpilasi;

Andekus 1 • Õpilane on andekas, kui tal on kõrged võimed, mis lubavad saavutada väljapaistvaid tulemusi ja millega kaasneb vajadus teha muudatusi ja kohandusi PGS § 46 (1) järgi. • Üldine intellektuaalne võimekus, mis lubab tal saavutada akadeemiliselt kõrgeid tulemusi õppeainetes; • Loominguline mõtlemine ja loovus – kõrgel tasemel looming ja loovtööd erinevates õppeainetes; • Erivõimed loov – ja oskusainetes – kujutav kunst, muusika, töö- ja tehnoloogiaõpetus; • Liidrivõimed ja võimed esituskunstis

Andekus 2 • Andekate õpilaste väljaselgitamine: • Pedagoogilis – psühholoogiline hindamine – litsensitud spetsialistide poolt teostatud standardiseeritud testid kognitiivse võimekuse hindamiseks (kliiniline psühholoog) • Väga heade tulemuste saavutamine üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel konkurssidel võistlustel • Antud valdkonna ekspertide hinnang - ka aineõpetaja(-te) arvamus

Andekus 3 • HEV koordinaator toetab ja juhendab õpetajat ja lapsevanemat andeka õpilase väljaselgitamisel • Kui õpilase HEV tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu. (PGS § 48 lg 2) • Vähemalt kord õppeaastas kirjeldatakse õpilase arengut meetme rakendamisel osalenud õpetajate poolt ja hinnatakse meetme tulemuslikkust.

Õpiraskused • Õpiraskused on ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogilised hälbed, mis seostuvad inimese taju, mälu, mõtlemise või kõnega ja mis avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus-, ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuse valdkonnas (J. Kõrgesaar, TÜ 2002) • Õpiraskused: • pole ravitavad meditsiinilises tähenduses • pole ületatavad lõplikult pedagoogilise sekkumisega • võivad esineda perekonniti • piirnevad kerge intellektipuudega (sügavam õpiraskus)

Õpiraskuste avaldumine • Õpiraskustega kaasnevad – tähelepanuvaegus, mäluprobleemid, mõtlemisraskused, raskused probleemide lahendamisel, mitmesugustest psüühika hälvetest ja häiretest tingitud käitumis- ja sotsialiseerumisraskused; • Õpiraskused kattuvad osaliselt lugemisraskustega (düsleksia), kirjutamisraskustega (düsgraafia) ja ATH – aktiivsus ja tähelepanuhäirega ( Eestis 7 -12%); • Eestis ei jõua rahuldavalt edasi kuni 25% õpilastest, palju õpilasi langeb jätkuvalt välja põhikooli vanemast astmest; • Kuni 25% üldhariduskoolide õpilastest on lugemis- ja kirjutamisraskustega; • Õpiraskused avalduvad ka matemaatikas nt arvutamisvilumuste häiretena (düskalkuulia) ja väljenduvad ka hulgakujutluste nõrkuses, tehete valdamises, teksti mõistmises, ja analüüsisünteesivõimes; • Õpiraskused võivad esineda mistahes õppeaines.

Õpiraskuste põhjustest • Sünnipäraste ja keskkonnategurite koosmõju tagajärg (kesknärvisüsteem); • Mahajäämus suulise ja kirjaliku kõne arengus – probleemid tekstide mõistmisel ja jutustamisel; • Puudulikult omandatud õpioskused algklassides - õpihuvi kadumine keskastmes; • Ebapiisavad põhioskused: kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine, arvutamine – põhjustavad raskusi info mõistmisel ja edastamisel ja seeläbi alandavad elukvaliteeti kogu elukaare ulatuses; • Õpiraskuste tõttu võib välja kujuneda püsiv käitumishäire – laps hakkab koolist põhjuseta puuduma, valetama ja hulkuma.

Kuidas õpiraskust ära tunda? • • • • Lugemine on aeglane; Kirjas on sagedased vead; Ettelugemine on vastumeelne; Vähene sõnavara; Päheõppimine on raske; Tekstide koostamine on vaevarikas; Matemaatikaülesannete lahendamine on raske; Tähed ja numbrid lähevad segi; Võõrkeelte õppimine on raske; Riimide tajumine on raske; Ühekordsest selgitusest ei saada aru; Iseseisvate töödega ei saada hakkama; Ajakavast on raske kinni pidada.

Käitumisraskused • Käitumine erineb meie poolt oodatavast nö tavalisest ja normaalsest – hälbiv käitumine, probleemne käitumine, käitumisraskused • Käitumishäired (RHK – 10) – esmased perekonnas avalduvad käitumishäired, tõrges - trotslik käitumine (diagn. kuni 9 -10 elua. ) • sotsialiseerumata käitumishäire (pikaajaline asotsiaalne või agressiivne käitumine koos suhete häirumisega eakaaslastega) • sotsialiseerunud käitumishäire (püsiv agressiivne käitumine, eakaaslastega suhtleb, võib olla ka liider) • käitumishäire depressiooniga (käitumishäire kombineerunud depressiivsusega)

Laste agressiivsus 1 • Kaudne agressiivsus – teistele liiga tegemine ignoreerimise ja sunni kaudu - nt ei räägita, ei võeta kampa, lepitakse omavahel kokku, et ei minda sünnipäevale, ehkki ollakse kutsutud jmt Sellega antakse edasi sõnum – sa pole meie jaoks piisavalt hea, sa ei meeldi meile. Ka väljapressimine – kui sa seda ei tee, siis ma sinu sõber ei ole; • Varjatud sotsiaalne agressioon – kuulujuttude rääkimine, sotsiaalsetes võrgustikes solvavate väljendite kasutamine, solvavate piltide ülespanemine, mobiiltelefonide kaudu kiusamine – eesmärgiks tekitada teiste inimeste poolt vaenulikku suhtumist ohvrisse;

Laste agressiivsus 2 • Vahetu agressiivne käitumine: • 1) verbaalne agressiivsus – mõnitamine, alandamine, sõimamine, teiste peale karjumine, solvavalt nimetamine, löömise või peksuga ähvardamine; • 2) füüsiline agressiivsus – löömine, peksmine, togimine, kas mingi esemega, (relvaga) või ilma

Soovitused lapsevanemale lapse õpiraskuste korral • • • Aidake lapsel aega planeerida – selgitades välja, mida ta peab tegema nädala jooksul, mida õppima igaks päevaks; Jälgige koos E-kooli! Leidke õppimiseks mõlemale kõige sobivam aeg – pidage kokkulepetest kinni; Lapsel peab olema kindel õppimiskoht – korras töölaud, välised segajad peavad olema kõrvaldatud; Õpetage last täitma vaheldumisi kirjalikke ja suulisi ülesandeid, samuti vaheldumisi lihtsaid ja keerulisi ülesandeid; Selgitage keerulisi mõisteid lapsele arusaadavalt, tooge elulisi näiteid; Aidake jagada õpitav materjal väiksemateks osadeks, aidake eristada olulist, korrake õpitut mitu korda; Laske lapsel lugeda õpitavat valjusti; Sisendage enesele ja lapsele, et ta saab hakkama, olge positiivne; Kuulake õpetaja soovitusi ja tehke koostööd kooli spetsialistidega! Vajadusel pöörduge psühhiaatri või psühholoogi poole!

Soovitused lapsevanemale lapse käitumisraskuste korral • Lahendage probleeme koos lapsega arutledes – määratlege koos probleemi olemus, otsige erinevaid lahendusi, laske lapsel valida nende hulgast sobivaim, tehke koos tegutsemisplaan; • Õpetage lapsele sotsiaalseid oskusi – harjutage koos, näidake ette, aidake ellu rakendada (nt kehahoid, hääle valjus, vestlusoskus, sõprusoskused) • Õpetage lapsele enesekontrolli oskusi ja mitteagressiivseid käitumisviise; aidake lapsel analüüsida olukorda, mitte süüdistada teisi või ennast; • Loobuge oma liigselt negatiivsest hoiakust – tegemist on areneva lapsega, kes võib alati paremaks muutuda! • Pöörduge abi saamiseks psühholoogi või psühhiaatri poole – vahel on vajalik pidev kontakt. • Tehke koostööd kooli spetsialistidega!

Õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamise algatamine • Algatus – õpilast õpetavalt õpetajalt või vanemalt; • Vajalik dokumentatsioon – Õpetaja taotlus HEV koordineerijale õpilase HEV väljaselgitamise algatamiseks koos kirjaliku analüüsiga; Vanema taotlus HEV koordineerijale lapse HEV väljaselgitamiseks; Soovitamine nõustamistele pohjaeesti@rajaleidja. ee Maakri 23 a; 10145 Tallinn; tel. 58860701 • Pöördumine maakondlikku nõustamiskomisjoni. http: //www. innove. ee/haridustu giteenused/ • Vanema kohustused koolikohustuse täitmise tagamisel PGS § 11 lõige 6 – vanem on kohustatud pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; (vanem on kohustatud pöörduma ka nõustamistele – nõustamised eelnevad komisjonile)

Maakondlikule nõustamiskomisjonile taotluse esitamine (määrus nr 54 vastu võetud 10. 07. 2014) 1)koolikohustusliku lapse arengust ja/või terviseseisundist tulenevalt koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks ühe õppeaasta võrra; 2) koolikohustuslikust east noorema lapse kooli vastuvõtmiseks; 3) õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks; 4) riiklikus õppekavas sätestatud taotletavate õpitulemuste asendamiseks või vähendamiseks, kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele individuaalse õppekava rakendamiseks; 5) õpilasele põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava rakendamiseks ning lihtsustatud, toimetuleku-või hooldusõppe korraldamiseks hariduslike erivajadustega õpilaste klassis või tavaklassi tingimustes; 6) õpiraskustega, tundeelu-ja käitumishäiretega, liitpuuetega, kasvatusraskustega õpilase õppe korraldamiseks hariduslike erivajadustega õpilaste klassis või tavaklassi tingimustes; 7) koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarse õppevormi rakendamiseks.

Üleriigilisele nõustamiskomisjonile taotluse esitamine Üleriigilise nõustamiskomisjoni ülesandeks on soovituste andmine: • õpilasele väikeklassi tingimustes õppe rakendamiseks; • ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamiseks. • Väikeklassi ja ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse tähtajaliselt, tähtaja määrab üleriigiline nõustamiskomisjon. Kui määratud tähtaja möödumisel ilmneb vajadus jätkata väikeklassi või ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet, siis esitab vanem või vanema nõusolekul kool üleriigilisele nõustamiskomisjonile põhjendatud taotluse tähtaja pikendamiseks. http: //www. innove. ee/et/haridustugiteenused/noustamisko misjonid/yleriigiline-komisjon

Tallinna Õppenõustamiskeskus • Tallinna õppenõustamiskeskuse kontaktid: • Vilde tee 120, 12618 Tallinn; telefon 640 4938, 574 097 50 • Vastuvõtuajad: • Esmaspäev: 16. 00 – 18. 00 Kolmapäev: 17. 00 – 19. 00 Reede: 9. 00 – 12. 30 • oppenoustamiskeskus@onk. tln. edu. ee • registreerimisleht (Kadaka Põhikooli koduleht – valida Õppenõustamiskeskus, registreerimisleht saata kirja lisana) • Tallinna õppenõustamiskeskuse koordinaator: Ruuda Lind

Tänan kaasa mõtlemast ja soovin jõudu!