Kuidas kirjutada kirjandit Ebe Saarna Prnu Koidula Gmnaasium

Kuidas kirjutada kirjandit? Ebe Saarna Pärnu Koidula Gümnaasium

Kes on kirjandi kirjutamisel eelisseisundis? • • • Palju lugenud inimene Huvitavate valdkondade kohta ainestikku koguv inimene Võimalikult palju tekste kirjutanud inimene Kriitiline analüüsija Loetud tekstide üle sõpradega arutleja ja vaidleja

Hea teada! • Kirjutamist võiks käsitleda omamoodi mänguna • Ainestikku tuleks suhtuda eetiliselt • Keelt (emakeelt) tuleks armastada ja austada • Ka vilunud kirjutaja tunneb teksti alustades vastuseisu ja kogeb raskusi

Sissejuhatus • Eesmärk: 1. juhatada lugeja teemasse; 2. püstitada põhieesmärk või tees.

Sissejuhatus võib olla mitmesugune • Huvilugu- esitatakse teemaga või probleemiga seonduv juhtum, milles autorgi võib olla osaline • Esitatakse probleemküsimus • Selgitatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti mõistetavad • Päevakajaline näide (probleemiga seonduv) • Ajalooline ülevaade

Sissejuhatuste tüüpilised vead • Alustatakse liiga kaugelt • Mõisteid selgitatakse valesti (vaata ÕSist järele!) • Probleemküsimuste kuhjamine

Arutleva teksti arendus • Eesmärk: • analüüsida ja avada lugejale mingi nähtuse või probleemi olemus

Millist ülesehitust valida? • Ajaline ehk kronoloogiline ülesehitus ( Naise roll läbi aegade) • Analüüsil põhinev ülesehitus: probleemi olemus, põhjus(ed), tagajärg • Rühmitamine (näiteks globaalse soojenemisega seotud probleeme võib analüüsida mandriti) • Vastandamine (materjal esitatakse kontrastiprintsiibil- uus ja vana, enne ja nüüd, poolt ja vastu, kasulik ja kahjulik) • Võrdlemine( kõrvutatakse midagi)

Teksti lõik • Tuummõte annab edasi lõigu teema ja idee. Teksti tuummõtted peaksid moodustama kirjandi selgroo. • Tugimõtted avavad, detailiseerivad, arendavad ja konkretiseerivad seda. • Lõigu keskmine pikkus on 5 -9 lauset.

Lõpetus • Eesmärgiks on tuua esile teksti tuum, esitada hinnang, teravdada tähelepanu millegi suhtes, võtta kirjutatu kokku. 1. Huvilugu – arendatakse sissejuhatuses alustatud lugu lõpuni 2. Kokkuvõte – tuuakse oluline lühidalt esile 3. Teesid – mõttearenduse olulisemad seisukohad esitatakse lühidalt ning konkreetselt 4. Hinnang – esitatakse autori põhjendatud arvamus

Lõpetuste tüüpilised vead • • • Teksti lõpetus jäetakse ära Tekstil on mitu lõpetust Lõpetus toob uusi argumente Lõpetus on liigpaatoslik Lõpetuses korratakse sõna-sõnalt seda, mida teema arenduses juba kirjutatud • Lõpetus sisaldab tarbetuid fraase ( kokkuvõtteks tahaksin öelda, et…. . )

Kuidas pealkirjastada kirjandit? Pealkirjaga saab • osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab (ajakirjaniku roll ja vastutus ühiskonnas) • anda lugejale teada teksti teemast, põhiideest, probleemist, tegelastest (noortekirjandus – kellele ja milleks? ) • äratada uudishimu, huvi (sõnal on musttuhat palet)

Pealkirja sõnastades jälgi, et see • • • oleks lühike poleks liiga üldine ja lai (Eesti ja eestlased) lähtuks ennemini teksti peamõttest kui kõrvalistest seikadest osutaks pigem olulisele, kui selgitaks midagi sobiks teksti stiiliga

Tsitaat pealkirjana ei eelda autorist kirjutamist, aga seda võib teha…. . • „Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu“ (A. H. Tammsaare) • Tarkuse allikas voolab läbi raamatute (kreeka vanasõna) • „Kui inimestel poleks jumalaid, siis mõtleksid nad ta välja“ (Sokrates) • „Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama“ (Johann Wolfgang Goethe) • „Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe“ (Lennart Meri)

Pealkirju analüüsimiseks • • • Kultuur on sild inimeste vahel Eesti ajaloost kirjaniku pilguga Kas oskame hoida ühte? Las jääda ükski mets… Otsida, kahelda, leida Rikkus tarviline vara?

Loovust, häid ideid ja kirjutamislusti!