Huvitavat Eesti kartograafia ajaloost Taavi Pae T geograafia

Huvitavat Eesti kartograafia ajaloost Taavi Pae TÜ geograafia osakond 17. november 2010

Eesti kartograafia ajaloo periodiseering ► Mujal tehtud kaardid Eesti ala kohta – kuni 17. sajand § Eesti ilmus maailmakaardile ► Baltisaksa/vene kartograafia – 18. – 19. sajand § Esimesed eestikeelsed kaardid ► Kartograafia iseseisvas Eestis 1918– 1940 § Osa normaalsest riigist ► Nõukogudeaegne kartograafia § Kartograafia puudutas eestlast vähe ► Kartograafia taasiseseisvunud Eestis § Mitmekesine ja arenev

Mujal tehtud kaardid Eesti ala kohta – kuni 17. sajand Eesti ilmus maailmakaardile

Ptolemaiose (100– 175) kaardid, võttis kokku antiikmaailma saavutused. Eesti kohta andmeid pole, aga olemas Skandinaavia (saarena), mõned suuremad Läänemerre (Sarmaatia ookeani) suubuvad jõed. Varastel kaartidel enamasti keskpunkt Vahemere ääres ja Eesti jääb äärealale.

Ptolemaiose kaart aastast 150. Ümberjoonistus 15. sajandist.

Millal ilmus Eesti maailmakaardile? § Raske öelda! ► Abu Abd Allah Muhammad al-Idrisi umbes 1100– 1165/1166 § QLWRY = Tallinn (1154)? Lennart Meri ja Hõbevalge – Idrisi kaardil on mainitud Tallinn, Pärnu ja Hanila! § Üldiselt ollakse veendunud, et seal pole märgitud Tallinnat.

Oletatav Eesti!

► Keskaja lõpu kaardid Läänemere piirkonnast § Mappae mundi – nimetatakse ka rataskaartideks ehk T-kaartideks, aga ka mungakaartideks. Pigem fantaasial põhinevad joonised, kui tõelised kaardid. Maailma keskpunktina kujutatud Jeruusalemm. Jäid maha antiikaja ja araabia kaartidest. § XIV sajand – kompasskaardid, peamiselt meresõiduks ja peamiselt Vahemerel. Läänemerd kujutati harva. ► Renessansiajastu ja teadusliku kartograafia taassünd § Taasavastati Ptolemaiose “Geograafia”. 1529 ilmunud esimene seni tuntud Liivimaa kaart pole säilinud. § Olaus Magnuse kaart 1539, seda kaarti kasutasid hiljem ka paljud teised. § Johannes Portantiuse Liivimaa kaart 1573 § Gerhard Mercatori Liivimaa kaart 1595

Olaus Magnus 1539

Olaus Magnus 1539

Flaami kartograafi Johannes Portantiuse kaart aastast 1573. Esmakordselt publitseeriti Abraham Orteliuse atlases Theatrum orbis terrarum. Vanim Liivimaa kujutis.

Baltisaksa/vene kartograafia – 18. – 19. sajand Esimesed eestikeelsed kaardid

L. A. Mellin. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel 1791– 1798

Näiteid Mellini atlasest

C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaart (1839). Lisaks spetsiaalkaardile ilmus mitmeid trükke Rückeri üldkaarte. Rückeri kaartidel oli väga suur mõju 19. sajandi II poolel.

Esimesed eestikeelsed kartograafialased teavikud ► Esimene eestikeelne kaart (1854) § Ilmus M. G. Kauzmanni ja E. W. W. Schultzi "Keograhwi" lisana . . atlas (1859) ►. . gloobus (1860) ► ► kaardikepp Sakala, 1887

Maa Kaardi-Ramat kus sees 16 Maa Kaarti (1859)

Maailma-kera [J. Hurt; H. L. Meyer; K. Schultz. Puhja: H. L. Meyer, 1879] (Tartu: K. Schultzi kiwitrük). Gloobus; läbimõõt 12 tolli (31 cm). Gloobus on varem kuulunud Middendorffide perekonnale.

Schul-Wand-Karte von Liv-Ehst-& Kurland Carl Friedrich Bornhaupt 1: 570 000. Riga, 1856. 109 x 87 cm. 231 eestikeelset toponüümi. 1872 kaardist teine trükk. Kaardi asukoht: TÜ geograafia osakond

Vene verstane kaart 20. sajandi algusest Internetis kättesaadav www. maaamet. ee

Kartograafia iseseisvas Eestis 1918– 1940 Osa normaalsest riigist

Eestimaa kaart Sõjawäe Topograafia jaoskond 1919. 1: 420 000 Kaardi asukoht: TÜ raamatukogu. Eesti läänepoolne kaardileht ilmus 1919. aasta aprillis, idapoolne mais. Esimene Eesti seinakaart!

Eestimaa füüsiline kaart. 1: 300 000. Tallinn: Sõjaväe Kartograafia Jaoskond, 1922. 107 x 138 cm. Kaardi asukoht: TÜ geograafia osakond.

Balti riigid ja Skandinaavia Koostanud J. Kents. 1: 125 0000 P. Mantnieki Kartograafia Instituut, 193? (K. K. Ü. Töökool). 120 x 150 cm Kaardi asukoht: TÜ geograafia osakond.

Eesti / koostanud A. Tammekann; joonistanud E. Oras. 1: 200 000. Tartu: Kaardikoda Terra, 1934 (Riigi trk. ). 150 x 205 cm. Kaardi asukoht: TÜ geograafia osakond.

Eesti topograafiline kaart 1: 25 000 1920. aastate I poolest.

Eesti topograafiline ülevaatekaart 1: 200000 (Sõjavägede Staabi Topo. Hüdrograafia Osakond).

Eesti NSV. 1: 300 000. Moskva: Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsus. Riigipiir seisuga 25. august 1944. Kaardi asukoht: TÜ geograafia osakond.

Nõukogudeaegne kartograafia Kartograafia puudutas eestlast vähe

Raadi lennuväli Tartus 1: 50 000 vene topograafilisel kaardil ja praegusel põhikaardil

Eesti NSV: käsikirjaline kaart 1960. aastatest. Selle järgi õpetati tudengitele Eesti loodusgeograafiat pärast A. Tammekannu kaardi salajaseks kuulutamist. ~ 1: 300 000. Kaardi asukoht: TÜ geograafia osakond.

Tallinna kesklinna skeem 1962. aastast

Enne II maailmasõda ilmunud kaartide järelpildistused. Osa Eesti kartograafiast!

Tänan tähelepanu eest!