hiskonnageograafia 11 klass Pavel Kuznetsov Nudmised vihik vahemalt

  • Slides: 28
Download presentation
Ühiskonnageograafia 11 klass Pavel Kuznetsov Nõudmised: vihik vahemalt 36 lk-ga. Õppevara: Maailma Atlas. Kooliatlas.

Ühiskonnageograafia 11 klass Pavel Kuznetsov Nõudmised: vihik vahemalt 36 lk-ga. Õppevara: Maailma Atlas. Kooliatlas. Eesti Atlas www. keeleveeb. ee http: //vene-eesti. ase. ee/ www. defakt. com

Looduskomponendid Teadus, mis seda uurib:

Looduskomponendid Teadus, mis seda uurib:

Geograafia teadus, mis tegeleb looduse ja ühiskonna ruumiliste aspektide ja arengu uurimisega

Geograafia teadus, mis tegeleb looduse ja ühiskonna ruumiliste aspektide ja arengu uurimisega

Ühiskonnageograafia haru, mis tegeleb ühiskonna seaduspärasuste ja ruumilisuse uurimisega.

Ühiskonnageograafia haru, mis tegeleb ühiskonna seaduspärasuste ja ruumilisuse uurimisega.

Majandusgeograafia haru, mis tegeleb inimtegevuse ja selle ruumilise paiknemise uurimisega.

Majandusgeograafia haru, mis tegeleb inimtegevuse ja selle ruumilise paiknemise uurimisega.

Tootmisviisid Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu – agraarne tootmisviis

Tootmisviisid Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu – agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu - industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis

Agraarajastu

Agraarajastu

Agraarajastu Varaagraarne tootmisviis Hilisagraarne tootmisviis (taime-ja loomakasvatuse ühendamine tekkis koduloomade ühes majapidamises) kodustamise või

Agraarajastu Varaagraarne tootmisviis Hilisagraarne tootmisviis (taime-ja loomakasvatuse ühendamine tekkis koduloomade ühes majapidamises) kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Enda ja loomade tööjõud, Kohalikud loodusvarad Esineb mäestikualadel, Peamine põllumajandus. kõrbes ja tundrates. Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Umbes 300 mln inimest. Puudus maailmamajandus. Linnu vähe ja need on väikesed. Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS.

Industriaalajastu INDUSTRIALISEERUMINE majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine (tööstuse rajamine ja arendamine, muutuvad ühiskondlikud suhted) Sai

Industriaalajastu INDUSTRIALISEERUMINE majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine (tööstuse rajamine ja arendamine, muutuvad ühiskondlikud suhted) Sai alguse 18. saj. lõpul Madalmaades, Inglismaal.

Industriaalajastu Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid,

Industriaalajastu Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad II 18. -19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19. saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960. a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid

Industriaalajastu Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke

Industriaalajastu Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis. Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse

Infoajastu e. postindustriaalajastu Moodsaim tootmisviis, mille tunnuseks on vaimse töö ja teenuste pakkumise ja

Infoajastu e. postindustriaalajastu Moodsaim tootmisviis, mille tunnuseks on vaimse töö ja teenuste pakkumise ja info muutumine kogu majandustegevuse aluseks.

Infoajastu e. postindustriaalajastu Infoühiskonda iseloomustab: • Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas • Teenindussektori

Infoajastu e. postindustriaalajastu Infoühiskonda iseloomustab: • Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas • Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport • Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse • Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) • E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. • Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng • Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) • Ühtne maailmamajandus • Üha kasvav elutempo

AJASTU AGRAARÜHISKOND INDUSTRIAALÜHISKOND INFOÜHISKOND Peamised majandusharud põllumajandus metsandus, kalandus, jahindus töötlev tööstus tekstiilitööstus, metallurgia,

AJASTU AGRAARÜHISKOND INDUSTRIAALÜHISKOND INFOÜHISKOND Peamised majandusharud põllumajandus metsandus, kalandus, jahindus töötlev tööstus tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm teenindus äriteenused: info töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad ressursid Maa, mets, vesi maavarad informatsioon Hõive Valdav osa töötajaist põllumajanduses Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses Peamine tegevuspiirk ond Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm Osalemine maailmamaj anduses Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus

1. Seleta mõistet: geograafia, ühiskonnageograafia, majandusgeorgaafia. (6) 2. Too iga tootmisviisi 5 tunnust (15)

1. Seleta mõistet: geograafia, ühiskonnageograafia, majandusgeorgaafia. (6) 2. Too iga tootmisviisi 5 tunnust (15) 3. Taida tabel lõpuni (15) AJASTU AGRAARÜHISKOND Peamised majandusharud töötlev tööstus tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm Tootmis-üksus Töö iseloom INDUSTRIAAL-ÜHISKOND Uurimis- või teenindusüksus käsitsitöö Peamised kasutatavad ressursid informatsioon Hõive Valdav osa töötajaist põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Osalemine maailmamajanduses Kogu maailm Üksikud kaubad Hindamine: 0 -8 “ 1”, 9 -17 “ 2”, 18 -25 “ 3”, 26 -32 “ 4”, 33 -36 “ 5”

Poliitilise kaardi muutumine XX sajandil. Põhi kõrgelt arenenud Lõuna arengus mahajäänud asuvad palavvöötmes vaesed

Poliitilise kaardi muutumine XX sajandil. Põhi kõrgelt arenenud Lõuna arengus mahajäänud asuvad palavvöötmes vaesed riigid sõltuvad teisest riikidest Euroopa ning Põhja-Ameerika riigid asuvad peamiselt parasvöötmes maailmamajanduse liidrid

Dekoloniseerimine.

Dekoloniseerimine.

Dekoloniseerimine. Koloonia süsteemi likvideerimine ja kooloniate poliitilise iseseisvuse saavutamine

Dekoloniseerimine. Koloonia süsteemi likvideerimine ja kooloniate poliitilise iseseisvuse saavutamine

Dekoloniseerimine. Iseseisvunud I maailmasõja järel I maailmasõja lõpust Alates 1960. aastast

Dekoloniseerimine. Iseseisvunud I maailmasõja järel I maailmasõja lõpust Alates 1960. aastast

Aafrika uued riigid. http: //www. purposegames. com/game/countries-of-africa-quiz

Aafrika uued riigid. http: //www. purposegames. com/game/countries-of-africa-quiz

Aafrika riigid. Hindamine: 0 -11 “ 1” 12 -24 “ 2” 25 -35 “

Aafrika riigid. Hindamine: 0 -11 “ 1” 12 -24 “ 2” 25 -35 “ 3” 36 -46 “ 4” 47 -49 “ 5”

Aafrika riigid.

Aafrika riigid.

1. Ühenda õigeid paare. (6) 2. Too iga tootmisviisi 5 tunnust (15) 3. Taida

1. Ühenda õigeid paare. (6) 2. Too iga tootmisviisi 5 tunnust (15) 3. Taida tabel lõpuni (15) AJASTU AGRAARÜHISKOND Peamised majandusharud töötlev tööstus tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm Tootmis-üksus Töö iseloom INDUSTRIAAL-ÜHISKOND Uurimis- või teenindusüksus käsitsitöö Peamised kasutatavad ressursid informatsioon Hõive Valdav osa töötajaist põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Osalemine maailmamajanduses Kogu maailm Üksikud kaubad Hindamine: 0 -8 “ 1”, 9 -17 “ 2”, 18 -25 “ 3”, 26 -32 “ 4”, 33 -36 “ 5”

Loomulik iive. Sündimuskordaja – sündide arv mingis piirkonnas 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse

Loomulik iive. Sündimuskordaja – sündide arv mingis piirkonnas 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides Suremuskordaja – surmade arv mingis piirkonnas 1000 inimese kohta aastas Imikusuremus – elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta.

Suremus ja sündimus. Maailma suremus: www. hebrew 4 christians. com/About_HFC/Death_Rate/death_rate. html Maailma sündimus: www.

Suremus ja sündimus. Maailma suremus: www. hebrew 4 christians. com/About_HFC/Death_Rate/death_rate. html Maailma sündimus: www. nationmaster. com/graph/peo_bir_rat-people-birth-rate SÜNDIMUS www. breathingearth. net/

Maailma rahvaarv.

Maailma rahvaarv.

Maailma rahvaarv.

Maailma rahvaarv.