Hulkjalgsed Marta Limmert PG Hulkjalgsed ehk mriapoodid Myriapoda

Hulkjalgsed Marta Limmert PÜG

Hulkjalgsed ehk müriapoodid (Myriapoda) on lülijalgsete alamklass n Maailmas on neid ligikaudu 13 700 liiki, Eestis teadaolevalt 38 n Kõik hulkjalgsed on maismaalise eluviisiga n Leidub nii liha- kui taimtoidulisi n

n n Hulkjalgsed on varjatud eluviisiga, toitu saabuvad sageli otsima hämariku saabudes Leidub ka väga mürgiseid hulkjalgseid, mürgi olemasolu tõttu sellistel liikidel vaenlased puuduvad Mõned liigid on võimelised mürki pritsima Mürk võib kokkupuutel nahaga põhjustada kõrvetust, mõnede liikide mürk võib silma sattudes teha ka pimedaks

Hulkjalgsete välisehitus n n n Hulkjalgsed meenutavad oma välimuse poolest ussi või putukate röövikuid Kehal või eristada pead ja pikka lülilist keret Peapiirkonnas asuvad neil tundlad (kasutavad neid kompimiseks ja haistmiseks), täppsilmad ning erilised lohukesed (aitavad neil helisid vastu võtta) Kerelülide arv on liigiti erinev Igale lülile kinnitub paar lülilise ehitusega jalgu

Hulkjalgsete siseehitus Hingamiselundkond: n Hingavad sarnaselt putukatele trahheedega n Õhu paneb trahheedes liikuma keha liikumine n Igas kere lülis asub paar hingeavasid e. sigmasid

Ringeelundkond n n n - Ringeelundkond küllaltki hästi arenenud Keha kõhtmisel poolel asub üks suur veresoon Neil on pikk süda, mis ulatub kogu läbi keha: Igas lülis asub üks kamber (tuhatjalgsetel kaks) Veri liigub südames tagantpoolt ettepoole

Närvisüsteem ja meeleelundid n n n - Närvisüsteem koosneb neil peatängust ja tänkudepaaridest, mis asuvad igas kerelülis Peatänk kontrollibki peamiselt meeleelundite tööd Meeleelunditeks on: Tundlad Täppsilmad “Oimuelund” (sarnaneb meie kõrvaga – tajub helisid)

Seedeelundkond n n Peapiirkonnas asuvad suised, mis meenutavad lõugu (suiste abil peenestavad toitu) Edasi läheb toit suhu Suus hakkab toitu lõhustama süljenäärmete poolt eritatav sülg Sooltoru jagatakse ees-, kesk- ja tagasooleks

Suguelundkond n n Hulkjalgsed on lahksugulised Paaritumisele eelneb sageli väga omapärane paaritumismäng Munadest kooruvad pojad on valmikutega sarnased: neil puudub vastsejärk Täiskasvanuks saamisel on vajalik kestuda – iga kestumisega saab noorloom kehalülisid juurde

Tuhatjalgsed Tuhatjalg Varjatud eluviisiga n Enamasti elutsevad metsas langenud lehtede all n Olulised kõdu lagundajad: toituvad kõdunevast taimsest ainest n Lülisid katab tugev koorik (“raudussid”); silinderjas keha n Enamik kehalülisid on kokku kasvanud ning nii kannab iga lüli kahte jalapaari n Enamasti mürgised, ohu korral tõmbab end rõngasse n

Sadajalgsed Sadajalg Varjatud eluviisiga aktiivsed röövloomad n Keha on selgelt lapik n Neil on üks paar niitjaid tundlaid ja 3 paari lõugu n I paar kerejalgu muutunud tugevateks haardeelundi-teks (lõugjalad; tippudel küünised, millel asetsevad mürginäärme juhad; kasutavad neid saagi haaramiseks ja surmamiseks) n Igal kehalülil 1 paar jalgu n Viimased jalad teistest pikemad ja tahapoole suunatud (nn “lohajalad”) n

Tänan kuulamast!