IMETAJAD LOOMAD TAIMTOIDULISED SEGATOIDULISED LOOMTOIDULISED ehk KISKJAD METSKITS

IMETAJAD LOOMAD TAIMTOIDULISED SEGATOIDULISED LOOMTOIDULISED ehk KISKJAD

METSKITS �Metskits on taimtoiduline. �TALVEL sööb puude ja põõsaste oksi, võrseid, pungi, sammalt, samblikke ja puhmastaimi. �Lemmikpuuliikideks on haab, lehis, kask ja paju. �Veepuuduse vältimiseks söövad kuuse- ja männiokkaid. �SUVEL toitub rohttaimedest

PÕDER �Põder on taimtoiduline. �SUVEL sööb ta 30. . . 40 kg ja TALVEL 15. . . 20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. �Ainete puudusel koorib ta puudelt koore maha ja teeb metsale palju kahju. �Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu, siis kahjustab põder metsapuid palju vähem.

JÄNES �Jänesed on taimtoidulised. �SUVEL söövad rohttaimi. �TALVEL söövad puude ja põõsaste oksi, koort ja võrseid. �Jänkupoisid tulevad ka koduaeda, rikkudes seal viljapuid. �Nad ise on mitmete kiskjate põhiliseks toiduks.

KÄHRIK �Kährik on segatoiduline. �Söövad kõiki loomi, kellest jõud üle käib. �Söövad maas pesitsevate lindude pesi ja poegi. �Loomsele toidule lisaks tarbivad nad taimset toitu. �Kährik kogub enne talve saabumist rasvavarusid ja teeb taliuinaku.

METSSIGA �Metssead on segatoidulised. �Nad toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. �Metssead söövad putukaid ja nende vastseid, linnumune ja poegi, vihmausse, raibet jne. �Toidupuuduse korral võib esineda ka kannibalismi.

ORAV �Oravad on segatoidulised. �Eelistavad pähkleid ja taimede seemneid, tammetõrusid, kuusekäbide seemneid. �Nad söövad ka linnupoegi, nende mune, tigusid ja putukaid. �Oravad korjavad endale talveks toiduvarusid.

REBANE �Rebane on loomtoiduline ehk kiskja. �Ta on tähtis pisinäriliste ja kahjurputukate hävitaja. �Rebase toiduks on: konnad, roomajad, hiired, jänesed, linnud ja linnumunad, putukad, raiped ja taimed. �Kodulinde näppab rebane harvem kui arvatakse.

KARU : � Karud on segatoidulised. � Karud söövad taimi ja nende seemneid ning marju. � Toituvad putukatest ja nende vastsetest. � Elusaid loomi tapavad karud harva. Nad eelistavad värskele lihale kergelt roiskunut. � Hea meelega söövad karud mett.

SIIL � Siil on segatoiduline. Ta on ablas loom, kes sööb palju. � Siili toiduks on putukad ja nende vastsed, vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning raiped. � Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa. � Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi.

MÄGER � Mäger on segatoiduline. � Ta tuhnib mullast usse ning tõuke, otsib lindude mune ja poegi, püüab konni ja hiiri, sööb tigusid ja putukaid. � Mäger sööb seeni, marju ning rohttaimi. Hävitab hulgaliselt metsakahjureid. � Talveks kogub mäger omale naha alla suured rasvavarud, suleb uru lehtede ja mullaga ning heidab talveunne.

HUNT � Hunt on tugev kiskja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka 10 päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt päevas 2 kg liha. � Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja pisematest kiskjatest. � Suvel kütib koduloomi ning närilisi, sööb putukaid ja linnumune. � Hunt sööb aastas ümmarguselt 40 kitse, 10 metssiga.

ILVES � Ilvesed on loomtoidulised. � Ilves murrab toiduks peamiselt jäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud ja teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased. � Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi. � Inimest ründab ilves üksnes haavatuna. � Ilvesed, nagu ka teised kiskjad, ei püüa terveid tugevaid loomi.

KARIHIIR �Karihiired on loomtoidulised. �Nad söövad kõike, millest jõud üle käib. �Peamise osa nende toidus moodustavad putukad ja nende vastsed. �Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. �Ilma toiduta ei suuda nad elus püsida kauem kui ühe ööpäeva.

Jaota loomad rühmadesse! Taimtoidulised Segatoidulised Loomtoidulised Metssiga Orav Metskits Põder Ilves Kährik Karu Siil Mäger Jänes Hunt Karihiir Rebane