Silm ja ngemine 8 kl fsika Ingrid Rigas

Silm ja nägemine 8. kl füüsika Ingrid Rõigas Viimsi keskkool Slaidide aluseks on Rocca al Mare kooli bioloogiaõpetaja Kristel Mäekask materjalid

Õppekava järgselt sisaldab 8. kl füüsika Valgusõpetus endas muuhulgas järgmisi teemasid. 1) 2) 3) 4) 5) Valgus kui liitvalgus. Valguse spektraalne koostis. Valguse värvustega seotud nähtused looduses ja tehnikas. Silm ja nägemine Kehade värvus. Antud slaididega keskendume kahele viimasele punktile. Oluline on punane tekst – pane see endale õpimappi kirja. Kasutamiseks on ka veebiõpik http: //xn--pik-nna. xn--fsika-kvaa. ee/index. php/book/view/36

Sissejuhatuseks ja mõtlemiseks, kuidas ja miks me just nii näeme vaata video siit

Silma välisehitus Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtame vastu silmade abil.

Mis on pupilli ülesanne Seda silma on pildistatud valgel päeval. Seda silma on pildistatud hämaras. Mille poolest silmad erinevad?

Silma väliskuju Silmaava ehk pupill Vikerkest ehk iiris

Mis on pupilli ülesanne Eredas valguses on silmaava väike. Hämaras on silmaava suur. Mida reguleerib silmaava?

Silmaava ehk pupill reguleerib silma jõudva valguse energiat.

Inimene läks ereda valguse kätte Silmaava on suur. Silma jõuab palju valgust

Silm reageerib eredale valgusele Silmaava väheneb. Silma jõuab vähe valgust

Vaatenurk (perspektiiv)

Vaatenurk

Päikese läbimõõt on Kuu läbimõõdust 400 korda suurem – põhjus, miks on võimalik näha päikesevarjutust. 0, 5º 400 1

Silma ehitus – neid osasid pead teadma ja ära tundma! Ripslihas Sarvkest Võrkkest Silma ava Vikerkest Nägemisnärv Silma lääts Klaaskeha Silma pilt: http: //www. mulberryfarm. com/eye_anatomy. jpg

Silma kaitsevad Silmakoopad koljus – kaitse tagant ja külgedelt Kulmukarvad – kaitse vee ja higi eest Ripsmed – kaitse tolmu ja võõrkehade eest Silmalaud – kaitsevad silmamuna eestpoolt Pisaravedelik – niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest

Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid.

Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest

Värvuste nägemine

Kepike Võrkkest Valgus Kolvike

Võrkkesta läbilõige suurendatult Kolvikesi on umbes 7 miljonit. Kepikesi üle 100 miljoni. Enn Pärtel

Kepikesed Kolvikesed 1 2 3

• Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud: – kolvikesed (suure valgustundlikkusega, eristavad värve); – kepikesed (vähese valgustundlikkusega, ei erista värve, reageerivad ainult valguse olemasolule). • Kepikesed aitavad näha hämaras valguses.

Nägemise fotokeemiline protsess Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit valgulist nägemispigmenti rodopsiini, mis neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust, olles seetõttu punane. Kolvikesed tagavad intensiivse valguse korral värvilise fotooptilise nägemise. Sisaldavad kolme erinevat nägemispigmenti fotopsiini – 1) neelab sinist värvust lainepikkusega 430 nm 2) neelab rohelist värvust lainepikkusega 535 nm 3) neelab punast värvust lainepikkusega 575 nm

Daltonism ehk värvipimedus Inimene ei suuda eristada teatud värve. Tavaliselt rohelist ja punast. Enamasti on värvipimedus kaasasündinud ehk pärilik. Esineb ligi 8% eurooplastel ning sagedamini meestel.

Kas värvipimedal on võrreldes normaalse nägevusega inimesega vähem kolvikesi või kepikesi?

Normaalnägemine Nägemishäire

Normaalnägemine Nägemishäire

Normaalnägemine Nägemishäire

Normaalnägemine Nägemishäire

Normaalnägemine Nägemishäire

Normaalnägemine Nägemishäire

Normaalnägemine Nägemishäire

Normaalnägemine Nägemishäire

Teisi nägemishäireid: Kanapimedus – Inimene ei näe hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt Avitamiini Hallkae ehk katarakt – läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist.

Kuidas hoida nägemist? Toitumine – Eriti oluline nägemisele on A-vitamiin. Väga vajalikud on ka B- ja C-rühma vitamiinid. Töö- ja õppimistingimused – sobiv valgustus, paigalseisev pilt. Värvid – rahustavad rohelised, ärritavad punased. Ekraanid – tekkiv kiirgus on tänapäeva ekraanides küll ohutu, kuid pidev liikuv pilt väsitab silmi. Sport – ohtlikumad on raskejõustik ja põrutused Õhu puhtus – Suitsune ja tolmune õhk kahjustab silmi.

Monitori värviline pilt

Monitori ekraan suurendatult Enn Pärtel

Foto valgest ekraanist Enn Pärtel

Foto sinisest ekraanist Enn Pärtel

Foto rohelisest ekraanist Enn Pärtel

Foto punasest ekraanist Enn Pärtel

Värvilise pildi tekitamine

Värvustrükk Enn Pärtel

Enn Pärtel

Huvitavaid linke • https: //www. arst. ee/et/Uudised-ja-artiklid/26945/bioonilinesilm-taastab-nagemise-seni-parimal-voimalikul-moel • http: //www. freezeray. com/physics. htm • http: //kolor. moro. es/ • http: //enchroma. com/test/instructions/

Kasutatud materjalid: http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/7/79/Cornea. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/Category: Animal_eyes http: //miksike. ee/documents/main/elehed/9 klass/anatoomia/nagemine/9 -4 -252. htm http: //www. kunstikeskus. ee/trend/teos/nr_8/joonis_silm. JPG http: //commons. wikimedia. org/wiki/Image: Eye_dilate. gif http: //www. daltonism-ro. com/daltonism_discromatopsie. htm http: //www. scian. cl/archivos/IDLprocess/Input/daltonism 1. png http: //www. lexum. cz/index. php? p=de 0402 http: //www. tdl. ee/~reelu/silm. html Optilise illusiooni ja värvitestide pildid internetist. Füüsikaõpetaja Enn Pärtli tunniesitlused. Creative Commons Attribution-Non. Commercial-Share. Alike 4. 0 International License