geminuse neuralgia Jekaterina Andrejeva Stom III kursus N

  • Slides: 21
Download presentation
geminus’e neuralgia Jekaterina Andrejeva Stom. III kursus

geminus’e neuralgia Jekaterina Andrejeva Stom. III kursus

N. trigeminus • V. kraniaalnärv • Paariline • Väljub ajust silla ja pedunculus cerebellaris

N. trigeminus • V. kraniaalnärv • Paariline • Väljub ajust silla ja pedunculus cerebellaris medius´e piiril • Peamised harud on N. ophthalmicus N. maxillaris N. mandibularis

N. ophthalmicus 1) N. frontalis - jaguneb 2. haruks: n. supraorbitalis´eks ja n. supratrochlearis´eks;

N. ophthalmicus 1) N. frontalis - jaguneb 2. haruks: n. supraorbitalis´eks ja n. supratrochlearis´eks; innerveerib otsmikupiirkonna nahka 2) N. lacrimalis – innerveerib nahka ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga piirkonnas, pisaranääret 3) N. nasociliaris – omab pars nasalis (innerveerib eesmiste ja tagumiste sõelluurakkude, otsmikuurke, kiilluuurke ja ninaõõne eesmise osa limasketsa; nahka ninaseljal ja silma mediaalse nurga piirkonnas; pisarakotti) et ciliaris´e (innerveerib silmamuna kestasid)

N. ophthalmicus

N. ophthalmicus

N. maxillaris 1) N. infraorbitalis – sellest lähtuvad rr. alveolares superiores posteriores et anteriores

N. maxillaris 1) N. infraorbitalis – sellest lähtuvad rr. alveolares superiores posteriores et anteriores ja r. alveolaris medius, mis moodustavad plexus dentalis superior´i, millest omakorda algavad rr. dentales et gingivales superiores Lõppharudeks on rr. labiales superiores, rr. palpebrales inferiores ja rr. nasales externi et interni – innerveerivad ülahuule, alalau ja ninakülje nahka

N. maxillaris 2) N. zygomaticus – jaguneb r. zygomaticofacialis´eks ja r. zygomaticotemporalis´eks, need innerveerivad

N. maxillaris 2) N. zygomaticus – jaguneb r. zygomaticofacialis´eks ja r. zygomaticotemporalis´eks, need innerveerivad nahka sarnakaare ja oimu piirkonnas 3) Nn. pterygopalatini – moodustavad ganglion pterygopalatinum´i; harud: • N. palatinus major, nn. palatini minores - inn. kõvaja pehmesuulae limaskesta • Rr. nasales posteriores superiores – selle lõppharu on n. nasopalatinus, mis inn. suulae eesmise osa limaskesta • R. pharyngeus – inn. ülaneelu limaskesta

N. maxillaris

N. maxillaris

N. mandibularis • Eesmine tüvi(motoorne) – 1) harud mälumislihastele (n. masstericus, nn. temporales profundii,

N. mandibularis • Eesmine tüvi(motoorne) – 1) harud mälumislihastele (n. masstericus, nn. temporales profundii, n. pterygoideus lateralis et madialis) 2) N. buccalis – tundeharu, innerveerib põse limaskesta ja nahka

N. mandibularis • Tagumine tüvi(sensoorne) – 1) N. alveolaris infrerior – harud: -n. mylohyoideus

N. mandibularis • Tagumine tüvi(sensoorne) – 1) N. alveolaris infrerior – harud: -n. mylohyoideus – inn. suupõhja lihaseid (m. mylohyoideus, m. digastirus´e eesmine kõht) -Nn. alveolares inferiores(posteriores, medius et anteriores) moodustavad plexus dentalis inferior’i, millest lähtuvad rr. dentales et gingivales inferiores -N. mentalis – inn. alahuule ja lõuatsi nahka

N. mandibularis 2) N. auriculotemporalis – harud: -Rr. parotidei – glandula parotidea´le -Harud kõrvalesta

N. mandibularis 2) N. auriculotemporalis – harud: -Rr. parotidei – glandula parotidea´le -Harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele -Rr. temporales superficiales – oimupiirkonna nahale 3)N. lingualis – harud: -N. sublingualis – inn. suupõhja limaskesta -Rr. linguales – inn. keele eesmise 2/3 limaskesta

N. mandibularis

N. mandibularis

Trigeminus’e neuralgia • Trigeminus´e neuralgia – krooniline haigus, mis väljendub valu hoogudena N. trigeminus´e

Trigeminus’e neuralgia • Trigeminus´e neuralgia – krooniline haigus, mis väljendub valu hoogudena N. trigeminus´e innervatsiooni piirkonnas • Valu on lühitoimeline, intensiivne, korduv; tekib ootamatult • Tavaliselt ühe näo poolel • Haige lõpetab oma aktiivse tegevuse, keeldub söömisest, ei hoolitse oma hügieeni eest valu hoogude pärast/ajal; võib tekkida depressioon

Trigeminus’e neuralgia • • 1 : 15 000 Tavaliselt vanuses üle 50 a. Rohkem

Trigeminus’e neuralgia • • 1 : 15 000 Tavaliselt vanuses üle 50 a. Rohkem naiste seas Võib esineda ka noortel, kellel on diagnoositud Sclerosis multiplex • Retsidiveeruv • Peetakse üheks kõige piinavamaks valuks

Etioloogia • Peamine põhjus on n. trigeminus´e kompressioon patoloogiliselt muutunud veresoonte poolt (a. cerebellaris

Etioloogia • Peamine põhjus on n. trigeminus´e kompressioon patoloogiliselt muutunud veresoonte poolt (a. cerebellaris superior) • Tavaliselt kompressioon tekib n. trigeminus´e ajust väljumise kohal (pons) • Harvem põhjustavad neuralgiat tuumorid, aneurüsmid, traumad, tongue piercing, Cerebellopontine angle

Cerebellopontine angle

Cerebellopontine angle

Kliiniline pilt • Lühitoimelised, intensiivsed valu hoogud • Valu ajal haige kas “kangestub” või

Kliiniline pilt • Lühitoimelised, intensiivsed valu hoogud • Valu ajal haige kas “kangestub” või hakkab oma põse hõõrduma • Näolihaste spasm • Valu võib tekkida spontaanselt aga ka rääkimise, mälumise, raseerimise ajal • Patsient võib kaebata valu kõrva, silma, huulte, nina, peanaha, põse, hammaste ja/või lõualuude piirkonnas • Mõnedel tekib valu vasakus esisõrmes

Ravi • Epilepsia vastased preparaadid (nt. karbamasepiin, fenütoiin) • Kirurgilised meetodid (mikrovaskulaarne dekompressioon)

Ravi • Epilepsia vastased preparaadid (nt. karbamasepiin, fenütoiin) • Kirurgilised meetodid (mikrovaskulaarne dekompressioon)

Aitäh!

Aitäh!

Kasutatud kirjandus: • http: //ru. wikipedia. org/wiki/%D 0%9 D%D 0%B 5%D 0%B 2%D 1%80%D

Kasutatud kirjandus: • http: //ru. wikipedia. org/wiki/%D 0%9 D%D 0%B 5%D 0%B 2%D 1%80%D 0%BB%D 0%B 3 %D 0%B 8%D 1%8 F_%D 1%82%D 1%80%D 0%BE %D 0%B 9%D 0%BD%D 0%B 8%D 1%87%D 0%BD% D 0%BE%D 0%B 3%D 0%BE_%D 0%BD%D 0%B 5% D 1%80%D 0%B 2%D 0%B 0 • http: //en. wikipedia. org/wiki/Trigeminal_neur algia • A. Lepp, E. Kogermann-Lepp “Kraniaalnärvid”