Toidu mrgistusele esitatavad nuded ja mrgistamise ning muul

Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord Tiiu Liebert Tallinna Tehnikaülikool, Toiduainete Instituut Tallinnas, 15. märts 2011. a.

Määrus Nr. 324 • jõust. 29. 08. 2004, täiendatud 7 määrusega. • Uus eelnõu ootab kokkulepete saavutamist Euroopa Nõukogu ja Parlamendi vahel. • Uued nõuded: • toitumisalase teabe kohustusliku esitamise nõue (teave energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkru, valgu, soola koguste kohta); ·

• kehtestatakse kirja suurus 1, 2 mm (väikese tähe nn x-kõrgus) ja märgistuse loetavuse kriteeriumid (kirja tekst peab olema kontrastne tausta suhtes); • alkohoolsete segujookide puhul kehtestatakse koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe esitamise kohustus (va kanged alkohoolsed joogid, õlled, mõdu ja veinid);

• päritolumaa esitamine on kohustuslik, kui selle esitamata jätmine eksitaks tarbijaid sh. sea-, lamba - ja kitse- ning kodulinnuliha puhul. Teiste toodete (teised lihaliigid, piim, koostisosad, töötlemata toit) puhul esitab komisjon 3 a pärast raporti selle teostatavuse kohta. • selgitatakse, millised käitlejad vastutavad toiduahela lõikes toidu märgistuse õigsuse eest, proportsionaalselt sõltuvalt tegevusalast vähendatakse jaemüüja vastutuse ulatust. Põhinõue on, et toidu märgistuse eest vastutab käitleja, kelle nime või ärinime all toitu turustatakse või kui see ettevõte ei ole asutatud ELis, siis ELi importija;

• ettevõtetel antakse 3 aastat pakendite uutele nõuetele vastavusse viimiseks ning 5 aastat toitumisalase teabe esitamiseks (enne seda tähtaega turule viidud või märgistatud toidu võib müüa kuni kauba lõppemiseni).

• Toidu märgistus ei tohi tarbijat eksitada: • andes ebaõiget teavet toidu olemuse, omaduste, koostise jms kohta • Omistades toidule omadusi, mida tal ei ole • Omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toitudel. • Näide: • Lambalihast grillvorstike • Koostis. • Sealiha 50% • Lambaliha 30%. . .

• Hautatud veiselihaga konserv • Koostis: veisesüda, seakamar, veiseliha (4%). . . • Kalkuni fileeviinerid – valmistatud 100% linnulihast • Koostis: kalkunifilee (22%), kana lihasmagu, toiduõli, joogivesi, kamar, tärklis, vadakupulber jms. • Energia 100 g kohta: 334 kcal, • rasva 30%

• Joogi puhul, mis sisaldab kofeiini üle 150 mg/l, esitatakse nimetusega samas vaateväljas väljend „kõrge kofeiinisisaldusega“ ja kofeiinisisaldus mg-des 100 ml. • Seda nõuet ei kohandata tee ja kohvi nimetust sisaldavate jookide puhul, küll aga on see eriti oluline energiajookide puhul.

Toidu märgistuses peab esitama toiduaine nimetuse. • Kui toidul on õigusaktiga kehtestatud nimetus, kasutatakse seda, kui see puudub, kasutatakse üldtuntud nimetust või toidu kirjeldust. • Koorejäätis, plombiir – Eestis tuntud nimetused, ei sisalda taimseid rasvu • Jäätis – võib sisaldada taimseid rasvu

• Kohuke on üldtuntud nimetus. • Kui kohupiimamassis on kasutatud taimerasva, kasutatakse nimetust kohupiimadessert • Tarbijakaitseameti ja taimse rasvaga kohukesi tootvate ettevõtjate vahel saavutati kokkulepe, et hakatakse kasutama taimset rasva, mis ei sisalda transrasvhappeid.

• Hakkliha (õigusaktiga kehtestatud nimetus) on konditustatud liha, mis on hakitud ja sisaldab vähem kui 1% soola. • Hakklihasegu võib sisaldada tunduvalt vähem liha, samal ajal sojavalku, tärklist, maitsetugevdajat jms.

Kui tootel ei ole EL õigusaktiga kehtestatud nimetust, kasutatakse üldtuntud nimetust. Erineva koostisega lastevorstid Vorsti tootja Lastevorst Rakvere Lihasisaldus Lihaasendajad Sealiha 35% Seapekk ja kamar, Veiseliha 14% lõssipulber, muna, tärklis VOT lastevorst AS Maag Sealiha 3% Laste, ülesuitsutatud Saaremaa lihatööstus Sealiha 33, 5%, Seapekk, lõssipulber, veiseliha 20% sojavalk, tärklis Kanalihamass, seapekk ja kamar, tärklis, lõssipulber, sojavalk

• Kinnitatud koostisega piimatooted on: vadak, koor, või, petipiim, võiõli, kaseiinid, veevaba piimarasv, juust, jogurt, kefiir, kumõss, viili.

• Piimatoodetes on keelatud piimarasva asendamine taimerasvaga. • Juustu ei tohi lisada taimset rasva, küll aga juustulaadsesse tootesse • Vahukoore asendaja sisaldab piimarasva asemel taimerasva

Või rasvasisaldus on seadusega määratletud: • Või – 80 -90% rasva • Kolmveerandrasvane või 60 -62%rasva • Poolrasvane või 39 -41% rasva • 72% rasvasisaldusega toode kannab • nimetust Taluvõie

• Džemmide, marmelaadide, želeede puuviljasisaldus on seadusandlusega määratletud takistamaks tootjal liiga vähe lisada puuvilju. • 1000 g džemmi valmistamiseks kasutatakse üldjuhul 350 g viljaliha (hapudel 250 g), Ekstra džemmi puhul vastavalt 450 ja 350 g.

• Ŝokolaadis peab kakaokuivaine kogus olema vähemalt 35%. • võib sisaldada peale kakaovõi kuni 5% taimseid rasvu. • See peab olema esitatud märgistuses: • Lisaks kakaovõile sisaldab taimseid rasvu (paksemas kirjas)

• Kui mahl on valmistatud kontsentreeritud mahlast, peab see olema kirjas märgistuses. • Nektarite puhul esitatakse «puuvilja/marjamahla sisaldus vähemalt. . . %» . • Õuna-, pirni-, virsikunektaris on vähemalt 50% mahla, sõstranektari puhul vähemalt 20%. • Mahlajook ei kuulu mahlatoodete alla ja võib sarnaneda pigem karastusjookidele.

• Kui toidu nimetus viitab mõne koostisosale, peab koostisosa koguse esitama protsentides. • Näiteks maasikajogurti või juustuvorsti märgistuses peab olema esitatud maasikamoosi või juustu kogus protsentides.

• Nimetus, netokogus, minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev või viide nimetatud aegade asukohale müügipakendil ning etanoolisisaldus jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1, 2 mahuprotsendi, esitatakse märgistusel samas vaateväljas.

• Märgistuses peab esitama koostisosade loetelu, mis esitatakse alanevas järjekorras, välja arvatud mõningad erandid. • Koostist ei ole vaja esitada hapupiimatoodetel ja juustul, kui nende tootmiseks on kasutatud vaid piima, ensüüme ja mikroorganismide kultuure. • Vorstidel ja sinkidel on tähtis jälgida, kui palju on nende koostises või valmistamiseks liha

• Kui mõni toidu koostisosa on oluline toidu iseloomustamiseks, et eristada seda muudest toodetest, on vaja esitada selle komponendi kogus protsentides. • „Liha“ mõiste on seadusandlusega reguleeritud. Toidu lihasisalduse arvestamisel ei tohi liha hulka arvestada mehaaniliselt kondi küljest eemaldatud lihamassi, samuti südant, keelt, pealihaseid, randme- ja pöialiigeselihaseid ning saba.

• Samuti on reguleeritud liha rasva- ja sidekoesisaldused. Näiteks koostisosana esitatava sealiha maksimaalne rasvasisaldus on 30%, imetajate liha maksimaalne rasvasisaldus on 25% ja linnu- või küülikuliha maksimaalne rasvasisaldus on 15%. • Kui valmistamisel kasutatud liha rasva- või sidekoesisaldus on suurem kui sellele lihaliigile maksimaalselt lubatud, peab rasva/peki või sidekoe nimetama eraldi koostisosade loetelus. Seepärast on näiteks sardellide koostisosade loetelus tihti sealiha kõrval ka pekk.

Viinerid • Koostis: kana mehhaaniliselt konditustatud lihamass, vesi, seakamar, sea mehhaaniliselt konditustatud lihamass, tärklis, seapekk, lõssipulber, keedusool (1, 8%), lõhna- ja maitseained, stabilisaator E 450, E 451, maitsetugevdaja E 621, happesuse regulaator E 575, antioksüdant E 331, säilitusaine E 250 • 100 g tootes: energia 799 k. J/221 kcal, valku 10 g, süsivesikuid 7 g, rasva 17 g

• Kui märgistusel protsentides välja toodud koostisosa või kõigi koostisosade mass kokku ületab 100 protsenti valmistoote massist, kirjutatakse protsendilise koguse asemel • 100 grammi valmistoote valmistamiseks kasutatud koostisosa või koostisosade kogused massiühikutes. • Näiteks külmsuitsuvorsti valmistamisel toode kuivab ja seetõttu on märgistusel kiri: 100 g valmistoote valmistamiseks on kasutatud 120 g veiseliha.

• Kuna EL maades ei ole kohustust esitada transrasvhapete sisaldust toidu märgistuses, siis saab nende esinemise võimalikkusest teada ainult koostisosade loetelust. • Nimelt, kui koostisosana esineb hüdrogeenitud taimne rasv, siis võib see sisaldada transhappeid. Kui aga koostisosana on märgitud taimne rasv, siis ei ole see hüdrogeenitud ja ei sisalda transrasvhappeid. Selgituseks võib märkida, et enamik Eestis müüdavatest võileivamargariinidest transrasvhappeid ei sisalda.

Olehape on cic-rasvhape, elaidhape transrasvhape Tahke taimerasv palmirasv ja kookosrasv, mida saadakse palmi viljadest.

Koostisosana ei pea esitama: 3) Toidu ühes või mitmes koostisosas sisalduvat lisaainet, millel ei ole lisaaine tehnoloogilist funktsiooni valmistoidus; 4) Liitkoostisosa moodustab valmistootest vähem kui 2%; 5) Toidu puhul, mille säilimisaja pikendamiseks on pakendamisel kasutatud pakendusgaase, esitatakse sõnad «pakendatud gaasikeskkonda»

Lisaainete sisaldus tuleb esitada rühmanimetusega ja kas nimetuse või E-numbriga. Erilist tähelepanu on vaja pöörata lisatavatele asovärvidele, mis võivad põhjustada allergiat, eriti lastel. Pange tähele ka säilitusaineid, mida on näiteks lisatud mõnda leiba. Hoiatus “fenüülalaniini allikas”, kui toidu magustamiseks on kasutatud aspartaami, mis võib põhjustada harvaesinevat, kuid rasket haigust fenüülketonuuriat

• 12 EL liikmesriigi 50 organisatsiooni pöördusid Euroopa Komisjoni poole võtta kasutusele meetmed sünteetiliste toiduvärvide kõrvaldamiseks • Vastuseks sellele kehtestati määrus, mille alusel kannavad sünteetilisi toiduvärve sisaldavad kommid alates 20. juulist 2010 märget ”võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele”.

• Allergiat põhjustada võivad koostisosad peab märgistusel alati esitama, piisab ka kui allergeen on selgelt nimetatud koostisosade loetelus. • Näide: kui koostisosa on saadud nisust, siis koostisosade loetelus on vajalik nimetuse juures esitada “saadud nisust”. • Kui toidu nimetus viitab allergeensele koostisosale, siis koostisosade loetelus ei pea eraldi esitama.

Toiduallergiat võivad põhjustada: • Gluteeni sisaldavad teraviljad nagu nisu, rukis, oder, kaer, spelta nisu ning nendest teraviljadest valmistatud tooted • Koorikloomad ja neist valmistatud tooted • Munad ja neist valmistatud tooted • Kala ja sellest valmistatud tooted • Maapähklid ja neist valmistatud tooted • Sojaoad ja neist valmistatud tooted • Piim ja piimatooted

TSÖLIAAKIA Mõnel inimesel võib nisus ja teistes teraviljades olev gluteen põhjustada toiduallergiat, mis on tuntud tsöliaakia nime all. Halveneb toitainete imendumine. • Tsöliaakiahaigetele on keelatud nisu, rukis, oder ja kaer. Tsöliaakiahaigetele on müügil spetsiaalsed jahud, mille põhikomponendiks on riisi- ja maisijahu, harvem hirsi- ja tatrajahu.

Allergiat võivad põhjustada: • Pähklid - sarapuupähklid, mandlid, jt. ja neist valmistatud tooted • Seller ja sellest valmistatud tooted • Sinep ja sellest valmistatud tooted • Seesamiseemned • Vääveldioksiid ja sulfitid, kui nende sisaldus SO 2 na on üle 10 mg/kg või 10 mg/l

Keedusoola ehk naatriumkloriidi sisalduse esitamine • Keedusoola maksimaalne sisaldus massiprotsentides esitatakse järgmiste toitude puhul: 1) või, margariin ja teised rasvaemulsioonid 2) juust ja juustutooted, kodujuust 3) vorstid ja muud lihatooted 4) kalatooted 5) lihtpagaritooted jne

• Keedusool (ca 17. 5% kogu toodetavast soolast kasutatakse toidutööstuses), 99% Na. Cl • Pan-sool – (prof. Heikki Karppanen) (56% Na. Cl, 28% KCl, 12% Mg. SO 4, 2% lüsiinhüdrokloriidi, 0, 0036% I 2, 2% ränioksiidi) • Meresool, sisaldab lisaks Mg, Ca, K jm

• Keedusool koosneb kahest elemendist – naatriumist ja kloorist ligikaudses • vahekorras 40: 60. • Täpsemalt ettekujutamiseks on piltlikult ühes teelusikatäies soolas (5 g) 2, 3 g naatriumi, ja kuna seda peetakse normaalseks päevaseks füsioloogiliseks vajduseks täiskasvanule, peab "soolamajandust" oskama hinnata vägagi täpselt.

Soola ületarbimine • Kõrge vererõhk • Südamepuudulikkus • Ödeemsus • Osteoporoos – luude hõrenemine naistel? • Maovähi teke? • Haavandtõbi?

Toidu säilitamisaeg ja tingimused • “Kõlblik kuni. . . ” kasutatakse mikrobioloogiliselt kiirestirikneva toiduainete puhul ja neid toiduaineid ei tohi pärast selle tähtaja möödumist müüa. • Säilitamistingimuste esitamine on kohustuslik “kõlblik kuni…” toitudel. • Siia rühma kuuluvad värske liha, piim jt. mikrobioloogiliselt kiirestiriknevad toiduained

• “Parim enne. . . ” tähistab minimaalset säilimisaega, mille ületamine (välja arvatud munad) ei kujuta ohtu inimesele, kui toit on säilitatud õigetel tingimustel. Tähtaja ületanud toodetel kvaliteet (maitse, lõhn, konsistents jne. ) võib langeda.

• Kuna tegemist on minimaalse säilimisajaga, võib neid toiduaineid (näiteks leib, tetrapakendis mahlad, kohv, makaronid, jms) lühemat või pikemat aega ka müüa ka pärast minimaalse säilivusaja möödumist, kuid sellest peab teavitama tarbijat. Need toidukaubad peavad asuma eraldi, et ostja ei ajaks neid segamini teiste toodetega.

“parim enne …” toitudel esitatakse säilitamistingimused juhul, kui nende järgimine on vajalik toidu säilimiseks esitatud säilimisaja jooksul. Näiteks: • säilitada temperatuuril +2 kuni +6 °C; • võib säilitada toatemperatuuril; • hoida 0…+20°C, pärast avamist külmkapis.

Toitumisalane väide viitab kas toitaine või muu aine sisaldumisele või energiasisaldusele. Kui märgistuses on esitatud toitumisalane väide, on toitumisalase teave esitamine kohustuslik. Näiteks toitumisalased väited: • madala energiasisaldusega, • lahja, • väherasvane, • sisaldab palju kaltsiumit, kiudaineterikas, madala küllastunud rasvhapete sisaldusega

• Lubatud ei ole tervisealased väited, mis • - jätavad mulje, et toote tarbimata jätmine võib tervist mõjutada; • - viitavad kehakaalu vähenemise kiirusele või määrale; • - viitavad konkreetsete arstide või tervisespetsialistide või muude kui liikmesriigi meditsiini- või toitumisspetsialistide erialaliitude ja tervisega seotu heategevusorganisatsioonide soovitustele. •

• Toitumisalase teabe peab esitama 100 g või 100 ml kohta 1) energiasisaldus (k. J ja kcal), valgud, süsivesikud, rasvad (grammides) 2) energiasisaldus, valgud, süsivesikud, suhkrud, rasvad, küllastunud rasvhapped, kiudained, naatrium. II varianti peab kasutama kui väide on esitatud suhkrute, küllastunud rasvhapete, kiudainete või naatriumi kohta.

• GDA (Guideline daily amounts) märgistus • GDA Toitumisjuht on toiduainete pakenditel kasutatav märgistussüsteem, mille eesmärk on aidata tarbijatel toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, muutes toitumisalase info kergesti mõistetavaks ja kättesaadavaks. • GDA toob välja tervise seisukohalt olulisimate toitainete (nt energia, suhkru, rasva, küllastunud rasvhapete jne) soovituslikud päevased tarbimiskogused ning näitab, kui palju antud toote portsjoni tarbimine sellest soovituslikust kogusest annab.

• Toiduportsjoni määramisel lähtutakse reaalselt tarbitavast toiduaine või joogi kogusest ehk kogusest, mida inimene reeglina tarbib korraga. Kogused on paika pandud lähtudes keskmistest tarbimiskogustest. • Sealjuures on GDA arvestused toodud tarbija jaoks selgelt mõistetava ja igapäevaselt kasutatava toidu- või joogiportsjoni kohta (nt üks väike jogurtitops, üks viil leiba, 200 ml ehk üks klaas jooki, jne. ).

• GDA toitumisjuht põhineb energiatarbimisele 2000 kcal päevas, mis on täiskasvanud vähese kehalise koormusega naise soovituslik energiahulk. • Toitainete võrdluskogused GDA märgistusel on heaks kiidetud Euroopa Toiduohutusameti poolt ja on järgmised: • Suhkur 90 g • Rasv 70 g • Küllastunud rasvhapped 20 g • Sool 6 g (Na 2, 4 g)

• Valmistaja või pakendaja nimi ja aadress, et vajadusel saaks infot küsida või pretensioone esitada • Päritolumaa • Tarvitamisjuhis, mille järgi saab näiteks teada, kui pikka aega tuleb makarone keeta või kui palju vett lisada pakisupile

• Toidupartii tähistus, mis on vajalik, kui mõni partii tuleb müügilt kõrvaldada. • Toidu puhul, mille säilimisaja pikendamiseks on pakendamisel kasutatud pakendusgaase, esitatakse sõnad «pakendatud gaasikeskkonda» • Märge, kui toitu või mõnda selle koostisosa on töödeldud ioniseeriva kiirgusega.

Mahe- ehk ökotoidu populaarsus kasvab järjest. Tarbija võimaliku petmise vältimiseks on nende tootmine ja kvaliteet range kontrolli all. Mahetoodete tootmisel ei kasutata agrokemikaale. Mahetoidu märgistamisel kasutatakse ökomärki või Euroopa Liidu mahemärki ja väljendeid “mahepõllumajandusest”, “öko”, “mahe”.

Eesti parima toiduaine ja Eesti parima joogi konkursse korraldatakse igal aastal ja sellest võidavad nii tootjad kui tarbijad. Konkurss toimub tootegruppides, võitja valib asjatundlik komisjon. Tunnustatud maitse konkursil tunnustatakse igal aastal kvaliteetseid tooteid pääsukesemärgi ja ristikumärgiga. Esimest märki kandvate toiduainete tooraine on 100 protsenti eestimaine

Mis on rämpstoit? • Kui küsida, inimestelt, mis on rämpstoit, vastab üheksa inimest kümnest, et selleks on hamburger.

Kas rämpstoit teeb paksuks?

Arvatavasti võeti termin “rämpstoit” kasutusele 1972. aastal ja alates sellest ajast süüdistatakse rämpstoitu nii ülekaalu, südamehaiguste, II tüüpi diabeedi kui ka hambakaariese põhjustamises. Igaühel on rämpstoidust veidi erinev arusaam, kuid tüüpiline rämpstoit: sisaldab palju rasva, soola, suhkrut või mõningaid lisaaineid (toiduvärvid, maitsetugevdaja naatriumglutamaat, sünteetilised antioksüdandid, säilitusaine naatriumbensoaat jt. ) kuid vähe vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja teisi kasulikke toitaineid.

Rämpstoiduks võiks nimetada soolaseid ja magusaid näkse, karastusjooke, paljusid praetud kiirtoite. Enamik neist on rämpstoit ainult siis, kui sööd neid sageli. Üldiselt on nii, et välja arvatud mõned erandid, ei ole halbu toite, on vaid halvad toitumisharjumused. Ei ole midagi hullu, kui minna suvilasse aiatöid tegema ja osta vahest harva kaasa Mc. Donald’si eine, sest selle energia kulub kiiresti.

Toit, kaal Rasv, g Süsivesikud, g Valk, g Big Mac, 214 g 540 29 45 25 Friikartulid, suur, 154 g 500 25 63 6 Coca -Cola, suur 310 - 86 - Mighty Kids Meal (topelt 710 27 98 22 hamburger + friikartulid +Sprite (330 ml) Energia, kcal

Pooles liitris limonaadis on umbes 50 g ehk veidi üle 12 teelusikatäie suhkrut. 1, 5 l ligi 150 grammi ehk ligi 40 teelusikatäit suhkrut. 0, 5 l pudel päevas ligi 14 kg suhkrut aastas 1, 5 l pudel päevas üle 40 kg suhkrut aastas

Kartulikrõpsud on laste lemmikud • 100 grammine kartulikrõpsu pakk sisaldab ligi 550 kcal, kuid see ei ole veel kõik. • Selline kogus kartulikrõpse sisaldab umbes 7 teelusikatäit rasva ja pool teelusikatäit soola.

Toiduvärve peetakse lisaainetest kõige ebasoovitavamateks.

• Tartrasiin • Toiduvärvidest kõige suuremat ohtu kujutavad asovärvid ja nendest omakorda tartrasiin. • Tartrasiin (E 102) on kollane toiduvärv, mida kasutatakse toidu kollaseks ja roheliseks (koos briljantsinisega E 133)) värvimiseks. • Tartrasiini kasutamine on keelatud Norras ja oli keelatud ka Austrias ja Saksamaal, kuni Euroopa Parlament tühistas selle keelu 1994. aastal.

• Arvatakse, et tartrasiin põhjustab asovärvidest kõige rohkem ülitundlikkust, eriti astmahaigetel ja neil, kes ei talu aspiriini. • Oletatakse, et 360000 USA elanikul ehk 0, 12% elanikest tekitab tartrasiin probleeme. • Ülitundlikkus väljendub migreenides, peavaludes, nõrkuse- ja kuumusehoogudes, unehäiretes, naha sügelemises, mis võivad kesta kolm ööpäeva.

• Ainukeseks võimaluseks vältida neid sümptoome on loobuda tartrasiini sisaldavatest toiduainetest ja ravimitest ning kosmeetikavahenditest • • Toidutööstus püüab üha rohkem tartrasiini asendada kollase ß-karoteeniga, millest on tingitud porgandite värvus.

• Naatriumbensoaat • Bensoehappest (E 210) ja ta sooladest (E 211 E 213) leiab enam kasutamist naatriumbensoaat (E 211), fungitsiidsete omadustega säilitusaine, mis toimib ainult happelises keskkonnas (p. H<3, 5). • Seepärast kasutatakse teda happelistes toiduainetes – karastusjookides, mahlajookides, salatikastmetes, džemmides, hapudes kastmetes.

• Naatriumbensoaati leidub ka looduses, eriti jõhvikates ja pohlades, aga ka ploomides ja õuntes. • Just seetõttu peeti naatriumbensoaati küllalt ohutuks säilitusaineks. • Viimastel aastate uurimused on muutnud suhtumist naatriumbensoaati, kuna avastati, et kombinatsioon askorbiinhape (E 300) + naatriumbensoaat moodustab benseeni, mis on tuntud kantserogeen. • Soojus, valgus ja pikaajaline säilitamine suurendab benseeni moodustumist.

• Naatriumglutamaat • Mononaatriumglutamaat • (MSG) on maitsetugevdaja, • mis kannab numbrit E 621. • MSG on ilmekas näide sellest kuidas pikka aega ohutuks peetud lisaaine on uurimismeetodite täiustumisel osutunud küllalt problemaatiliseks. • MSG on vees ja ka süljes lahustuv pulber, ta mõjutab maitseretseptoreid, tugevdades üht viiest põhimaitsest, mis on tuntud umami (liha) maitsena.

• Aastakümneid peeti MSG-d ohutuks lisaaineks, kuigi mõnel inimesel, kes sõid tüüpilist hiina toitu, jäi veerand tundi hiljem kael kangeks, mis kandus edasi kätesse ja selga, tekkis kuumatunne ning rindkere punetus. • Seda hakati nimetama • “hiina restorani sündroomiks”. • Veel 1991. aastal tunnistas Euroopa Komisjoni toiduohutusamet MSG üheks kõige soositumaks lisaaineks ja ei näinud põhjust piirata selle sisaldust isegi imikutoitudes.

• Viis aastat hiljem teatas aga USA Arstide Liit, et mõningatel inimestel kutsub MSG esile peavalu, iiveldust, hingamisraskusi nahapunetusi, nõrkust, higistamist. • 2002. aastal Jaapanis teostatud loomkatsed näitasid, et suurte koguste MSD lisamine rottide sööta kahjustas silmi. • Oletatakse, et sellega võib seostada kõrget • glaukoomide esinemissagedust Ida-Aasias.

Lisaainete ohutus: Ohutuse kindlakstegemine võtab aega ca 10 a. ning koosneb: • loomkatsetest, kus tehakse kindlaks toksilisus, kumulatsioon, kantserogeensus jms. • määratakse lisaaine kogus, mis ei põhjusta loomadel tervisehäireid NOAEL (no observable adverse effect level ) • määratakse ADI (accectable daily intake), mis on lubatud suurim lisaaine kogus päevas mg/kg kehakaalu kohta • määratakse toidu lisaainete lubatud piirmäärad erinevates toiduainetes

Tänan!