Vikesaarte programmi nuded Birgit Diedrichsen Riigi Tugiteenuste Keskus

Väikesaarte programmi nõuded Birgit Diedrichsen Riigi Tugiteenuste Keskus/ arenduskonsultant

1. Programmi eesmärk, esmatähtsad teenused Programmi eesmärk: kaasa aidata väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi parandamisele. Esmatähtsad teenused programmi mõistes: mandri ja saarte vaheline transpordiühendus (sealhulgas ühendus saare keskuse ja sadama vahel), hoolekande- ja tervishoiuteenused, esmatähtsatele teenustele ligipääsetavuse loomine erivajadustega inimestele, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse (tankla) kättesaadavus, jäätmemajandus, juurdepääs alus- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmine, sideteenused ning munitsipaaleluruumide kvaliteedi parandamine või nende ehitamine.

2. Taotlemine Taotlused ja aruanded esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele e-toetuse keskkonnas aadressil etoetus. struktuurifondid. ee. 2019. a. keskel tõsteti e-toetuse keskkonda ka varasemate aastate pooleliolevad projektid.

E-toetuse keskkond etoetus. struktuurifondid. ee

2. Ettemakse kasutamine • Ettemakset saab taotleda kuni 60% toetusest, vajalik on ettemakse vajadust põhjendada • Kui toetuse saajale on antud ettemakse, siis vahearuandega saab järgmist väljamakset taotleda ainult siis, kui eelnev ettemakse on täies ulatuses kuludega tõendatud. • NB! Lõpparuande esitamisel peavad kulud olema täies ulatuses tasutud!

3. Finantseerimine osaliselt tasutud kuludokumentide alusel • Ei saa kasutada koos ettemaksega • Aruande esitamisel peavad olema tasutud kulud omafinantseeringu ulatuses (ei pea olema tasutud igast arvest omafinantseeringu osa) ning mitteabikõlblik kulu (näit. käibemaks, kui see ei ole abikõlblik) • 10 päeva jooksul peale toetuse välja maksmist tuleb esitada maksekorraldus kulude tasumise kohta

3. Abikõlblik taotleja Taotlejaks saab olla: 1. Saarelise osaga kohalik omavalitsusüksus või saarvald 2. MTÜ-d ja SA-d, kelle tegevus soodustab programmi eesmärgi saavutamist, kavandatud tegevus peab kuuluma organisatsiooni põhikirjaliste tegevuste hulka 3. Riigiasutused 4. Äriühingud, kelle tegevus soodustab programmi eesmärgi saavutamist

4. Programmi piirkond Kehtivas väikesaarte nimistus on 16 saart: Abruka, Aegna, Heinlaid (alates 2019. a. ), Kesselaid, Kihnu, Kräsuli (alates 2019. a. ), Kõinastu, Manija, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri.

5. Toetus ja omafinantseering • Maksimaalne toetus projekti kohta on 130 000 eurot. • Minimaalne oma- või kaasfinantseering on 15% projekti maksumusest. • Omafinantseering ei või olla mitterahaline. • Taotluste arv väikesaare või taotleja kohta ühes taotlusvoorus ei ole piiratud.

6. Projekti tegevused I • Projekti vajalikkuse põhjendus – mis on see olukord, mida soovitakse parandada? • Projekti oodatavad tulemused – palume märkida konkreetse projekti tulemused. • Milliseid tegevusi konkreetselt tulemuse saavutamiseks tehakse?

6. Projekti tegevused II Kas tegevuste järjekord on loogiline ja otstarbekas (eriti oluline ehitustööde puhul)? Näide: plaanis paigaldada uued põrandad –kas ruumidesse on plaanis paigaldada põranda alla vee- ja kanalisatsioonitorustik? Kui jah, siis tuleb torustik paigaldada enne, et poleks vajadust uut põrandat uuesti üles võtta.

7. Projekti tulemuste kirjeldamine • Millistele tingimustele peab ostetav asi, töö või teenus vastama? • Mis on see olukord, mida soovitakse saavutada? • Kes on kasusaajad, kui palju neid on? Milline on mõju kohalikule elanikkonnale?

8. Projekti eelarve • Projekti eelarve koosneb abikõlblikest kuludest (NB! Ka omafinantseering!) ja peab olema põhjendatud – kuidas on kulud eelarvesse saadud? • Kui suur on töö/tegevuse maht (töötunnid? kogused? ühikuhinnad? ) • Ehitustööde korral palume kontrollida, kas dokumentatsioonis toodud mahud vastavad tegelikkusele. • Käibemaks ei ole abikõlblik, kui taotlejal on õigus projekti tegevuste osas käibemaksu hüvitamisele.

9. Hanked I Riigihangete seadus § 14. Piirmäärad (1) Lihthanke piirmäär käesoleva seaduse tähenduses on: 1) asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot; 2) ehitustööde hankelepingu korral 60 000 eurot. (2) Riigihanke piirmäär käesoleva seaduse tähenduses on: 1) asjade või teenuste hankelepingu korral 60 000 eurot; 2) ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot.

9. Hanked II • § 28. Riigihanke jaotamine eraldi riigihangeteks (2) Hankija ei või jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata käesolevas seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihanke osadeks, kui see on objektiivsetel

10. Projekteerimine ja ehitus I • Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust. • Ehitusseadustiku lisa 1 sätestab ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkuse, lisa 2 kasutusloa ning kasutusteatise kohustuslikkuse. • Kas kavandatav töö on ehitise rajamine, ümberehitamine, laiendamine (hoone puhul kas kuni 33% või üle 33%) või osa asendamine samaväärsega?

10. Projekteerimine ja ehitus II • • Ehitusprojekt peab vastama vähemalt eelprojekti staadiumile ning kavandatavatele töödele. Projekteerimisele tehtud kulutused on abikõlblikud kuni 2 aasta jooksul enne taotluse esitamist. Ehitusprojekti muutmisel on kindlad nõuded (Majandus - ja taristuministri 21. 07. 2015 määrus „Nõuded ehitusprojektile“). Ebaseaduslikke ehitustöid ei toetata (näit. ehitusloakohustuslikud tööd, mis tehti enne ehitusloa väljastamist). Objekt peab projekti lõppedes olema sihtotstarbeliselt kasutatav.

10. Projekteerimine ja ehitus III Kui taotleja ei ole omanik • Kasutusleping peab olema kehtiv vähemalt 5 aasta jooksul alates projekti lõppemisest. Kas leping järgib seaduses kehtestatud vormi – kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud? • Omaniku nõusolek tööde teostamiseks (kirjeldada, millised tööd ja millises mahus) • Parenduste kompenseerimine, kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt

11. Hindamine I. Mõju programmi eesmärkide täitmisele • 40% koondhindest, hinnatakse skaalal 0 -4 • Kas projektis kavandatud tegevused aitavad kaasa Väikesaarte programmi mõistes esmatähtsate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele? • Kuivõrd on teenus suunatud saare elanikele? • Kas teenus on juba varasemalt olemas ja kui on, siis millise kvaliteediga? • Kas teenuse osutamiseks on olemas alternatiivid? • Milline on projekti mõju saare elanikele?

11. Hindamine II. Projekti ettevalmistuse tase • 30% koondhindest, hinnatakse skaalal 2 -4 Ehitustööd – kas on olemas ehitusluba või ehitusteatis? Kas eelarve vastab EVS kululiikide standardile (eelarvest on välja loetavad mahud ja ühikuhinnad)? Kas on võetud võrreldavaid hinnapakkumusi või läbi viidud hange? Kas pakkujatel on MTR registreering? Vara soetamine ja koolitus – kas võetud on ettevõtete koostatud võrreldavaid hinnapakkumusi, mis vastavad lähteülesandele? Kas on esitatud hankedokumentatsioon?

11. Hindamine III. Projekti tegevuste jätkusuutlikkus • 30% koondhindest, hinnatakse skaalal 0 -4 • Kas teenuse vajadus pikemas ajalises perspektiivis on selgelt kirjeldatud ning tõendatud? • Kas teenuse osutamise kulud on realistlikult läbi mõeldud ja kirjeldatud ning kas katteallikad on tõendatud ja kirjeldatud? • Kas on kirjeldatud teenuse osutamiseks vajalik inimressurss ja tegevuskava? • Kas projekti tulemusena hakatakse teenust kavandatud mahus ja kvaliteedis koheselt osutama või on vajalikud jätkuinvesteeringud?

11. Hindamine Üldised põhimõtted Hindamiskomisjon hindab taotlusi selle info ja olukorra põhjal, mis on komisjoni toimumise ajal. Kui taotleja viib ennast vastavusse programmi nõuetega alles peale komisjoni toimumist või esitab uut infot negatiivsest otsusest teavitamisel saadetud ärakuulamiskirja vastuseks, siis komisjoni uuesti kokku ei kutsuta ning taotlust ümber ei hinnata. Kriteeriumites 2 ja 3 hinnatakse ainult Väikesaarte programmist abikõlblike tegevuste ettevalmistust ja jätkusuutlikkust.

12. Projektide lõpptähtaeg Määruse § 7 lg 2 Projekti elluviimine peab olema lõppenud hiljemalt taotlusvooru avamise aastale järgneva aasta 31. oktoobriks. 2020. aasta taotlusvooru projektid peavad seega olema lõppenud 31. oktoobriks 2021. Määruse § 20 lg 4 Erandkorras võib RTK pikendada projekti elluviimise lõppkuupäeva kuni kuus kuud üle § 7 lõikes 2 nimetatud aja, kui projekti kestuse pikendamine on tingitud toetuse saajast mitteolenevatest põhjustest.

13. Projektide tähistamine Palume tutvuda teavitamise juhendiga, mis on leitav siit: https: //www. rtk. ee/toetused/toetusterakendamine/kasulik-teada Teavitamine siseriiklikest programmidest Rahandusministeeriumi logo + „Regionaalarengu toetuseks“ tekst

Aitäh! Birgit Diedrichsen birgit. diedrichsen@rtk. ee Tel. 663 1883