Tarkvara ja riistvara Arvuti computer on kahest osast

Tarkvara ja riistvara Arvuti (computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti osa – monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). 2 TKAK 3/4/2021

Tarkvara (programmid) Programmiks nimetatakse käskude jada, mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) - arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system)( Dos, Unix, Linux, Solaris, VMS, OS/2, Windows 95/98, Windows. NT, 2000, XP, Vista, 7). rakendustarkvara (application software) - programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. (Ms Word, Power. Point, Excel, Access, Paint, Gimp, Photo. Shop, Win. Rar, Norton Antivirus, Kasperski). Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). 3 TKAK 3/4/2021

Riistvara Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); töötlusseadmed (keskseade, välismälud); väljundseadmed (monitor, printer, valjuhääldid). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); suurarvutid (mainframe); sülearvutid (laptop, notebook); pihuarvutid (handheld PC). 4 TKAK 3/4/2021

Riistvara 5 TKAK 3/4/2021

Põhiplokk ehk korpus Põhiplokk on metallkast (korpus) ühendab endas peamiseid arvuti tööks vaja minevaid riistvarakomponente nagu protsessor, emaplaat, kõvaketas, mälud jne. Korpuse tähtis ülesanne elektroonikakomponentide kaitsmine ja arvuti sisetemperatuuri hoidmise. 6 TKAK 3/4/2021

Emaplaat - Mother. Board Emaplaat kujutab endast suurt peamine trükkplaat paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Emaplaadil on tavaliselt protsessori, graafikakaardi, mälude, toiteploki ja muude lisade ühendamiseks kindlad pesad e. socketid. . 7 TKAK 3/4/2021

Protsessor - Central Processing Unit Arvuti “südameks” on keskseade e. protsessor (CPU – Central Processing Unit). Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinkoodis antud käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetikaloogikaseadmest. Keskseadet võib võrrelda inimajuga. See on keskne töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed. Keskseade tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Koostöös vastava süsteemse tarkvaraga korraldab keskseade andmevahetust, samuti andmete: salvestamist töötlemist edastamist väljastamist keskseadme sees ja koos välisseadmetega. 8 TKAK 3/4/2021

CPU tootjad Kõige enam kasutatakse arvutites firmad: Intel; AMD; Cyrix/IBM 9 TKAK 3/4/2021

Arvuti mälu Mäluühikud Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul – see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). 1 bait B= 8 (bit) 1 kilobait KB = 1024 B 1 megabait MB = 1024 KB 1 gigabait GB = 1024 MB 1 TB (terabait) = 1024 GB 1 PB (petabait) = 1024 TB 1 EB (eksabait) = 1024 PB 1 ZB (zettabait) = 1024 EB 1 YB (jottabait) = 1024 ZB 10 TKAK 3/4/2021

Operatiivmälu - Random Access Memory Operatiivmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse operatiivmälus. Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. 11 TKAK 3/4/2021

ROM – Read Only Memory Püsimälu ehk ROM (read only memory) on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes (näiteks elektroonilised mänguasjad). Võimaldab kasutada ROM-i tarkvara talletamiseks, mida arvuti esimesena kasutab – näiteks BIOS või püsivara, mis on riistvara konfiguratsioon. 12 TKAK 3/4/2021

Kõvaketas - hard disk drive Kõvaketas on seade, kus säilitatakse püsivaid andmeid. Andmeteks võivad olla nii töö- kui ka programmifailid. HDD kujutab endast tegelikult mitut üksteise peale asetatud ketast, milles ajam ja kandur (ühisteljeline magnetkihiga kaetud metallketaste pakk) moodustavad lahutamatu terviku. Kõvaketas asub arvuti korpuses. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 2 TB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt MB vaba ruumi. 13 TKAK 100 3/4/2021

Andmekandjad ja nende lugejad 14 TKAK 3/4/2021

Andmekandjad ja nende lugejad Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. 15 TKAK 3/4/2021

Pehmeketas, diskett-Floppy disk Diskett on õhuke ümmargune magnetandmekandja, mis on ümbritsetud ruudukujulise plastkesta ehk ümbrikuga. . Kettad mahutavad 720 k. B, 1, 44 MB ja 2, 88 MB infot. Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, sest nende magnetpind on väga õrn ja kergesti rikutav. Disketti võivad kahjustada muljumine, külm, magnetväli, mobiiltelefoni lähedus, tolm jms. 16 TKAK 3/4/2021

Kompaktketas - Compact disk CD on optiline ketas, mida kasutatakse andmekandjana informatsiooni salvestamiseks. CD-kettale mahub 650 -800 MB andmeid. CD-kettale andmete salvestamiseks on vaja eraldi seadet CD-kirjutajat. CD-ketaste toorikuid on sellised, millele saab andmeid kirjutada ainult üks kord (CD-ROM - Read Only Memory). Kuid on olemas ka toorikuid, millele on võimalik andmeid lisada ning neid muuta - ülekirjutatavad CD-kettad (CD-RW). 17 TKAK 3/4/2021

DVD-ketas - Digital Versatile Disk DVD tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit. Mahtuvus: 25 GB (ühekihiline) 50 GB (kahekihiline) 100 GB (kolmekihiline ) 128 GB (neljakihiline) HD DVD (High-Definition DVD) on optilise ketta formaat andmete ning kõrglahutusega video hoiustamiseks. Blu-ray ketas optiline andmekandj, millelt loetakse ja millele kirjutatakse laseriga. Blu-ray-le saab salvestada muuhulgas ka kõrgtihedat (high-density) kõrglahutusega videot. 18 TKAK 3/4/2021

Mälupulk (Flash Memory Stick) Mälupulk on välkmälul põhinev andmekandja (välismälu), mille korpus on enamasti pulga kujuline ja mis ühendatakse arvutiga või teiste seadmetega USB-pordi kaudu Mälupulga maht võib olla 3 MB ja ulatub juba 256 GB-ni. Mälupulgas on väike trükkplaat ja USB-pistik. Mälupulk on korpusest elektriliselt isoleeritud ja kaetud plast-, metall- või kummikattega, nii et seda võib kanda taskus või näiteks võtmehoidja küljes. 19 TKAK 3/4/2021

Sisend- ja väljundseadmed Arvutile antavaid andmeid ja käske nimetatakse sisendandmeteks. Riistavara osad, mis sisendandmeid vastu võtavad, on sisendseadmed (hiir, klaviatuur, skanner). Arvuti toodetud informatsiooni nimetatakse väljundandmeteks. Arvutis olevaid andmeid saame näha väljundseadmete abil (kuvar, printer). 20 TKAK 3/4/2021

Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks: põhiklaviatuur – 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus nurgas asuv loobumisklahv (ESC), Insert-klahv, Delete-klahv, trükkimisklahv (Prt. Sc), kerimisluku klahv (Scroll Lock) ja pausiklahv (Pause). numbriklaviatuur – 17 klahvi klaviatuuri parempoolses osas, millele on dubleeritud numbrid ja tehtemärgid, sisestusklahv (Enter) ning numbriklaviatuuri lüliti (Num. Lock). kursori juhtimisklahvid – nooleklahvid ja 6 -klahviline rühm nooleklahvide kohal – Delete, End, Page Down, Page Up, Home ja Insert. funktsiooniklahvid – 12 klahvi (F 1…F 12) klaviatuuri ülemises reas, mille tähendus sõltub konkreetsest rakendusprogrammist. 21 TKAK 3/4/2021

Kursori juhtimisklahvid Nooleklahvid - liigutavad kursorit sammu võrra vastavas suunas Home - toob tekstis kursori rea või faili algusesse (sõltub rakendusprogrammist) End- viib rea, lehekülje, faili vm lõppu, sõltuvalt programmist Page. Up- liigutab teksti lehekülje võrra (nii mitme rea võrra, kui palju ekraanile või akna tööalasse mahub) ettepoole Page. Down - liigutab teksti lehekülje võrra tahapoole 22 TKAK 3/4/2021

Abiklahvid Esc (Escape loobumisklahv) - katkestab alustatud tegevuse, menüüs viib astme võrra ülespoole, sulgeb ekraanile ilmunud dialoogiakna, tühistab eelneva sisestuse. Tab (tabulaatorklahv) - tabeli tegemisel liigutab sisestuskoha sammu võrra edasi (järgmisesse veergu), dialoogiaknais liigutab rühmast rühma. Caps. Lock (suurtähelukk) - sisselülitatult saab täheklahvidele vajutades suurtähti ja tõstuklahviga väiketähti. Shift tõstuklahv (registriklahv) - all hoides saab suurtähti ja klahvidel olevaid ülemisi märke. 23 TKAK 3/4/2021

Abiklahvid CTRL (Control Juhtklahv) - all hoides muutuvad täheklahvid käsuklahvideks Alt (muuteklahv) - lubab valida koodi abil märke, mida klaviatuuril pole, ja anda kiirkorraldusi Enter (sisestusklahv) - sisestab valitud käsu, tekstitöötluses teeb sundreavahetuse Back. Space (tagasilükkeklahv) - kustutab kursori ees oleva märgi (kursorist vasakul oleva märgi) Delete (kustutamise klahv) - kustutab kursorile järgneva märgi (kursorist paremal asuva märgi) Insert - teksti sisestamisel üle- ja vahelekirjutamisseisundi lüliti 24 TKAK 3/4/2021

Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiire liikumine hiirepadjal või laual kantakse üle kursori liikumiseks ekraanil ja nupud võimaldavad ekraanil olevaid objekte märkida ja käivitada. Tavaline enimkasutatud arvutihiir koosneb antud komponentidest: Hiire korpus, millest hoitakse kinni hiirega töötamisel. Korpus on enamasti tehtud plastikust ja sisaldab väga vähe liikuvaid osi. Meetod hiirega tehtud liigutuste arvutisse kandmiseks: mehaaniliste hiirte puhul on selleks kummist pall, mis on rullidel, ja optiliste hiirte puhul on tegemist optilise sensoriga. Hiire nupud (kaks või rohkem, ka rullik) valikute langetamiseks ekraanil. Meetod arvutiga ühendamiseks: juhe koos pistikuga või juhtmeta hiirte puhul infrapuna või Bluetoothi signaali saatja. 25 TKAK 3/4/2021

Kuvarid Kuvar (monitor) on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt: kineskoopkuvar(CRT) Vedelkristallkuvar(LCD) plasmakuvar ja/või OLED-kuvar. 26 TKAK 3/4/2021

Skanner on optiline sisendseade, mis on on mõeldud piltide sisestamiseks arvutisse. Skannerit kasutatakse paberkandjal olev info viimiseks elektroonsele kujule (digitaliseerimiseks). Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise ja edastab info arvutile, mis vastava programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Skanneritega loetakse ka kauba vöötkood kassaaparaati ja masinloetav kiri passis. 27 TKAK 3/4/2021

Printerid Printer on arvuti kirjutav välisseade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele, andmekandjale. Levinumad printereid: Maatriksprinterid - kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke. Tindiprinterid - trükivad graafikat, pilte ja tekste, pritsides peenikesi tinditilkasid läbi avade paberile. Enamuses tindiprinterid on varustatud 4 erineva värvi tindiga, mida segades saab luua sadu erinevaid värvitoone. Laserprinterid - kasutatakse intensiivset valguskiirt (laserkiirt), et muundada kahendkood väljatrükiks. 28 TKAK 3/4/2021

Kõlarid Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Klassikalise kõlari koostisesse kuuluvad valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, ühendustarvikud (kruvid, liimid jne), vooder, elektrilised kontaktid juhtmete ühendamiseks ning viimistlust täiendavad materjalid ja komponendid. 29 TKAK 3/4/2021

Veebikaamera on videokaamera, mille väljundit saab ühendada Interneti või arvutiga. Kaamerast hõivatakse perioodiliselt (näit. üks kord minutis) pilte ja kuvatakse neid veebilehel. Praegu on maailmas kasutusel tuhandeid veebikaameraid, mis pidevalt annavad Internetti mitmesugust videoinfot, alustades tänavaliiklusest ja lõpetades voodistseenidega. 30 TKAK 3/4/2021