Arvuti ja tervis Piret Meinberg Audru Keskkool August

Arvuti ja tervis Piret Meinberg Audru Keskkool August 2007

Sissejuhatus Kui meie igapäeva elu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Käesolev esitlus tutvustab arvuti asjaolusid, millised soodustavad nende toimete realiseerumist, ehk vastupidi - aitavad kõike ebasoodsat vältida.

Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid § tugiliikumisaparaadi probleemid, mille põhjusi võime otsida töökoha (iseäranis mööbel), töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest § probleemid silmadega, mis tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest (nt. vaadeldavate objektide suurus) ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis § väsimus ja stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju tagajärg.

Loomulikult esineb veel mitmeid teisi tervishäireid nagu peavalu ja nahaärritus, mille esinemine on aga harvem.

Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesestmõistetavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad.

Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus.

Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega.

Optimaalse arvutitöökeskkonna kujundamise ABC, s. o. sobiliku mööbli valiku ning töövahendite (monitor-klaviatuur-hiir) otstarbeka paigutuse põhimõtted võib iga internetikasutaja leida aadressil: http: //www. ut. ee/tervis/aergo/index. html

Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist – töörežiimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril.

Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud.

Seega, ligikaudu 10 minutiline puhkepaus pisikese jalutuskäigu näol arvutist isegi vaid paari meetri kaugusele iga töötunni järel aitab meil üheaegselt vältida nii tugiliikumisaparaadi valusid kui ka silmade liigset väsimist. Muidugi võib antud soovituse järgimine tekitada raskusi loomingulise komponendiga tööde puhul, kui hetkel peosolevat mõttelõnga sugugi käest ei tohi lasta. Olgu peale, puhake pisut pikema tööperioodi järel, aga siis ka vastavalt kauem!

§ Kujutise kvaliteedi kuvaril määravad ära ühelt poolt monitori tehnilised näitajad, teisalt kasutajapoolsed seaded. Esimesed neist määravad suures osas ära teised, siiski on erinevate indiviidide eelistused sageli erinevad. § Seetõttu tasub kuvari muretsemisel lisaks tehnilistele näitajatele kontrollida pilti ka oma silmaga, sest kuvari kallidus, headus ning sobivus antud indiviidile või antud otstarbeks (nt. graafika või tekstitöötlus) ei ole päris üks-üheses sõltuvuses.

§ Teravus on üks olulisematest hea pildi omadustest. Hea kuvar suudab näidata teravat pilti nii ekraani keskel kui ka pildi nurkades, seejuures kõrge eraldusvõimega. § Üldine heledus on oluline töötamisel väga heledalt valgustatud ruumides. Tasub teada, et heledus väheneb kuvari vananedes. § Pikkuse ja laiuse õige suhe. Enamik kuvareid järgib populaarsete kuvareziimide suhet 4: 3, aga mitte kõik. (Joonistage graafikaprogrammiga ring ja vaadake, kas ta on ka ekraanil ring, mitte ellips). § Sirged jooned. Ekraani servades kipuvad sirged jooned kõverduma, kusjuures mõnel monitoril ei tarvitse nende sirgekstõmbamiseks piisata ka olemasolevast monitori reguleerimisvõimalusest.

§ Peegeldused ekraani pinnalt sõltuvad selle pinna kumerusest ning mehaanilisest ja keemilisest töötlusest. Uuemad kuvarid ei vaja enam ekraanifiltreid. § Kiirte joondamine määrab selle, kas must tekst valgel pinnal (või vastupidi) on tõesti mustvalge või tekivad servadesse värvilised üleminekud. See on oluline kui tehtav töö eeldab pidevat või sagedast tekstide või tabelitega töötamist. § Värvustasakaal võib mudelite ja isegi üksikute eksemplaride lõikes üllatavalt palju erineda. Tänapäeval on kuvarid enamasti üsna lihtsalt reguleeritavad.

Õnneks on mõned entusiastid nendest asjadest lisaks paberkandjatel ilmuvale informatsioonile tänuväärse ülevaate "riputanud" internetilehele aadressil: http: //arvutiweb. ee

Lisaks kuvari enda näitajatele vastutab pildi kvaliteedi eest ka kuvaadapter ehk videokaart, mille puhul kehtib reegel: Hea kuvar ei tee head pilti ilma hea kuvaadapterita. Ent isegi hea videokaart ei tee kehva kuvarit paremaks!

Prillikandjad … ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul, kui kasutatakse sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille. Bi-fokaalsed prillid võivad osutuda arvutitööks sobimatuks seetõttu, et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine.

Kontaktläätsede kandjad § võivad samuti tajuda ebamugavust arvutitööl. Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti läheduses õhk olla isegi kuivem kui mujal ruumis, kuna arvutis tekkiva kuumuse tõttu paikselt õhu relatiivne niiskus langeb. § Kui regulaarsete puhkepauside pidamine ning kontaktläätsede asemel prillide kasutamine tööl arvutiga on enamasti efektiivne, siis mõnevõrra tülikamad abinõud on tööruumi õhu niisutamine (see vähendab ka tolmu lendumist) ning tehispisaravedeliku tilkade kasutamine.

Levinud, ent alusetud hirmud § Kiirgus on sageli kardetud müstiline tegur, mida ka arvutitega on püütud seostada. Kui monitoride puhul on kahtlustatud ülemäärast ultraviolettkiirguse intensiivsust, siis selle tõestamine teadlastel ei ole õnnestunud. § Tänapäevased monitorid on küllaltki silmasõbralikud, mitmesuguste kaitseekraanide kasutamiseks vajadus puudub. Viimased võivad tolmu, kriimude ning mustuse näol hoopis halvendada nähtava kujutise kvaliteeti. Madalsageduslik elektromagnetväli on arvutite läheduses ainus praktiliselt mõõdetav nähtus. Siiski on selle välja tugevus samasugune kui mistahes muu elektrit tarbiva aparaadi läheduses.

§ Erijuhuna tuleks käsitleda arvutiklassi paljude arvutite poolt genereeritava summaarse elektromagnetvälja tõttu. Ehkki selle toime tervisele pole teadlastelegi veel päris selge, on võimaliku ebasoodsa toime vältimine küllalt lihtne – § piisab vajaliku kauguse (>50 cm) säilitamisest naaberarvuteist. Seega võib arvutite paigutus ringiratast klassi seinte ääres osutuda soodsamaks tavapärase ridades paigutuse asemel.

Keemilised ühendid … mis võivad erituda arvutikomponentide materjalidest, aga ka tekkida õhu tavalistest koostisosadest mõnede detailide läheduses kõrge temperatuuri toimel, on samuti teadlaste huviorbiidis olnud. Tänaseni pole tõestust, et arvutis tekkivate võimalike saasteainete imeväikesed kontsentratsioonid inimese tervisele mõju võiksid avaldada.

Epilepsia ja rasedus § Epilepsiat põdevate inimeste jaoks ei ole arvuti probleemiks osutunud. Isegi haiguse valgustundliku vormi korral pole haigushoogude vallandumist arvutiekraanil nähtavaga seoses täheldatud. § Rasedus ei ole samuti vastunäidustus arvutitööks. Vähemalt ei ole senised uuringud taolisi ilminguid tõestanud. Samuti pole teada ühtki arvuti või arvutitööga seonduvat tegurit, mis võiks ebasoodsalt rasedust mõjustada.

Printerid § Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid. § Kui printer ei ole töös üle 50% tavalisest tööpäevast, ei asetse meile lähemal kui 1 -1, 5 m ning ruumis on õhuvahetus hea, siis ei tule meil seda tänuväärset aparaati karta. § Juhtivad kontoritehnika loojad on lubanud, et alates 2000. aastast on nende toodang osoonivaba. Häiriv müra sageli töötava ja läheduses paikneva printeri puhul on hoopis tähelepanuväärsem probleem.

Töökoha kontroll Tee oma töökoha kontroll ise, kasutades järgnevat lühikest juhendit: § Kas kujutis ekraanil on piisavalt hea kvaliteediga? Kas tähemärgid on loetavad? § Kas kujutis ekraanil on stabiilne, st. ei virvenda, ei värele? § Kas ekraani heledus ja kontrastsus on reguleeritavad? § Kas ekraani kalde- ja pöördenurka saab muuta? § Kas ekraan on puhas ega peegelda? § Kas klaviatuuri asend on mugav? § Kas klaviatuuri kaldenurka saab muuta? § Kas klaviatuuri sõrmitsemiseks on võimalik leida mugav asend? § Kas klaviatuuri ja iseenda vahel on käte puhkamiseks piisavalt ruumi? § Kas klaviatuur on peegeldusvaba?

§ Kas märgid klaviatuuril on selgesti loetavad? § Kas tööruumi mööbel on antud otstarbeks sobilik? § Kas töölaual on piisavalt ruumi nii klaviatuuri, dokumentide jmt. tarbeks? § Kas mööbli pind on peegeldusvaba? § Kas tooli kõrgus ja seljatoe asend on reguleeritavad? § Kas tool on üldse töökorras ja istumisel stabiilne? § Kas su asend töölaua taga on mugav? § Kas töökeskkond tööruumis on ohtudest prii? § Kas tööruumis on piisavalt ruumi liikumiseks? § Kas tööruumi valgustus, mikrokliima ning müratase on optimaalsed? § Kas tööruumis on õhk piisavalt värske? § Kas kasutatav tarkvara on sobilik? § Kas oled piisavalt kompetentne kasutatava arvutiprogrammiga ning see ei tekita sinus ülemäärast stressi? Kui said kõigile küsimustele vastata "jah", on sinu töökoht korras. Kui vastasid mõnele küsimusele "ei", siis peaksid katsuma need probleemid kiiresti lahendada vältimaks kujuneda võivaid ebameeldivaid tagajärgi - tervisehäireid.

Kasutatud kirjandus: “Arvuti ja tervis” Argo Soon Tervishoiu Instituut Tartu Ülikool