Arvuti riistvara ja tarkvara LISANDRA SASS Riistvara Arvuti

Arvuti riistvara ja tarkvara LI-SANDRA SASS

Riistvara Arvuti riistvara : Emaplaat Kõvaketas Helikaart Protsessor Mälu Videokaart Disketiseade Ø Ø Ø Võrgukaart Modem Toiteplokk Korpus Kuvar Klaviatuur Hiir Printer Veebikaamaera Skanner Kõlarid UPS

Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, protsessor, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. http: //et. wikipedia. org/wiki/Ema

Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Kõvaketta tööpind koos kirjutamis-lugemispeaga Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi – magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Kõvaketaste ühendamiseks on mitmeid liideseid, neist tuntumad on MFM, PATA (IDE), SCSI, FC , SATA, SAS, Fire. Wire ja USB ning RJ-45. http: //et. wikipedia. org/wiki/K%C 3%B 5 vaketas

Helikaart on arvuti laienduskaart, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. Helisignaalide väljastamisel kõrvaklappidesse või kõlaritesse tekitatakse õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina. Helikaarte kasutatakse kaasajal näiteks arvutimängudele helikomponendi lisamiseks või digitaalse muusika loomiseks. Helikaart võib olla emaplaadile integreeritud või eraldi lisakaardina, mis ühendatakse tavaliselt emaplaadi PCI, PCI Express või (vanemate helikaartide puhul) ISA siiniga. http: //et. wikipedia. org/wiki/Helikaart

Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinkoodis antud käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest. Masinkoodi käsu täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poole dekodeerida, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier, ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Kuna keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Mõte seisneb selles, et kui käsku on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, siis samal ajal hakatakse järgmist käsku juba dekodeerima. Enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskprotsessorit. Personaalarvutites ja digijuhtimisega seadmetes kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli mikroprotsessoriteks. http: //et. wikipedia. org/wiki/Protsessor

Mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid. Mälu mahtu mõõdetakse baitides või bittides. Mälu jaguneb primaar- ja sekundaarsalvestiteks. Primaarsalvesti moodustavad operatiiv- ehk põhi- ehk muutmälu (RAM) ja teised "sisse ehitatud" seadised sh. püsimälu kiibid (ROM). Sekundaarsalvestid ehk välismälud on: kõvakettad, magnetlintsalvestid. mälupulgad, CD-ROM ja teised välisseadmed. http: //et. wikipedia. org/wiki/M%C 3%A 4 l u_(arvuti)

Videiokaart Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Võib öelda, et videokaart on omalaadne "tõlk" – ta võtab protsessorilt kahendsüsteemi andmed, mis peale mitmesugust töötlemist teisendab kõik need andmed pildiks, mida kasutaja kuvarilt näha võib. Kujutise loomine kahendsüsteemi andmetest on nõudlik protsess. Ruumilise, 3 D-kujutise loomiseks peab videokaart esmalt looma juhtraamistiku sirgjoontest. Siis see kujutis rasterdatakse (täidetakse järelejäänud pikselid). Seejärel lisab videokaart valgustuse, tekstuuri ja värvid. Nõudlike graafiliste rakenduste puhul peab arvuti suuteline olema teostama seda protsessi kuuskümmend korda sekundis. Ilma videokaardita oleks vaja teostada selline hulk arvutusi, millistega paljud arvutid hakkama ei saaks. EGA standardi tulekuga oskasid videokaardid saata digitaalsignaali otse kuvarile, kus see muundati elektronkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. EGA'le järgnenud uut standardit – VGA'd – toetav videokaart oskas väljastada juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Uued videokaardid oskavad peale oma põhiülesande täita ka mitmeid lisafunktsioone, võimaldades näiteks kolmemõõtmelise ja kahemõõtmelise arvutigraafika kiirendatud renderdamist ning MPEG-4 dekodeerimist. Muid kõrge jõudlusega videokaarte kasutatakse graafiliselt nõudlike protsesside läbiviimiseks, näiteks nõudlike arvutimängude mängimiseks. Osad videokaardid on integreeritud emaplaadile, mis on eriti tavaline sülearvutite puhul. Sellisel juhul on graafikaprotsessoril endal väga väike hulk kasutatavat mälu, mistõttu videokaart võtab kasutusele osa arvuti muutmälust, vähendades vaba muutmälu hulka. Sellised integreeritud videokaardid on tavaliselt väikese jõudlusega ning seetõttu ei ole populaarsed nõudlikumate kasutajate hulgas. Integreerimata ehk siis eraldiseisvad videokaardid omavad erinevalt integreeritud videokaartidest oma muutmälu ning graafikaprotsessorit, mis on spetsiaalselt mõeldud kujutiste töötlemiseks ning seeläbi vähendavad arvuti protsessori koormust. Väiksest jõudlusest hoolimata omavad 95% hetkelmüüdavatest http: //et. wikipedia. org/wiki/Vide

Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD -ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine praktiliselt lõppenud. http: //et. wikipedia. org/wiki/Disketiseade

Võrgukaart (inglise keeles Network interface controller (NIC), Network adapter või Network card) on arvuti või mõne muu seadme riistvara osa, mis võimaldab luua ühenduse interneti võrguga või LANiga. Võrku[1] ühendatud arvutid suhtlevad üksteisega kasutades eelnevalt kokkulepitud protokolle, saates üksteisele andme pakke. Arvestades seda, et võrgukaart oli kunagi laiend, mis sisestati emaplaadi pesasse, siis nüüd tänu odava ja laialt levinud Etherneti, tuntud kui ka IEEE 802. 3, standardi kasutuselevõtuga on enamikel uuematel arvutitel võrguliides juba emaplaadile sisse ehitatud. Võrgukaardid võimaldavad andmevahetust minimaalselt kahe seadme vahel. http: //et. wikipedia. org/wiki/V%C 3%B Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on kindlasti vaja

Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. Sõna 'modem' on tuletatud inglise keele sõnadest modulate ja demodulate, mis tähendavad vastavalt 'moduleerima' ja 'demoduleerima'. Modemite tuntuim näide on kõnesagedusala modem, mis muudab personaalarvuti digitaalsed andmed modelleeritud elektrilisteks signaalideks. Modelleeritud elektrilised signaalid on häälsageduse piires telefoni kanalil. Neid signaale saab edastada telefoni liinide kaudu ja vastuvõtja modem saab demodelleerida saadud signaalid digitaalseteks andmeteks. Üldjuhul liigitatakse modemid andmete edastamise mahu järgi, mida nad suudavad edastada kindlal ajaühikul. Tavaliselt mõõdetakse seda kiirust bitti sekundi jooksul (bit/s või bps). Modemeid saab liigitada ka sümboli määra järgi, mida mõõdetakse boodides, mitu korda modem suudab muuta oma signaali olekut sekundis. Näiteks ITU V. 21 standard kasutab raadiosageduse tõstmist, et edastada 300 bit/s kasutades 300 boodi. Samas algne ITU V. 22 standard lubab 1 200 http: //et. wikipedia. org/wiki/Modem bit/s edastada 600 boodiga kasutades faasi tõstmist. [1]

Toiteplokk on elektrotehnikas kasutatav seade, mis varustab elektrienergia tarbijat sobivate parameetritega elektriga (pinge, voolutugevus jne). Toiteplokid muundavad energiat tarbijale sobivaks, näiteks keemilist energiat elektrienergiaks või võrgupinget alalisvooluks. http: //et. wikipedia. org/wiki/Toit

Korpus. Arvutikorpus (inglise keeles computer case) ühendab endas peamiseid arvuti tööks vajalikke riistvarakomponente, näiteks protsessorit, emaplaati, kõvaketast, mälusid jne. Veel peab korpus kaitsma elektroonikakomponente ja hoidma arvuti sisetemperatuuri. Peamised kriteeriumid arvutikorpuse valimisel on suurus, toiteploki võimsus, jahutussüsteem ja välimus. Poest ostetud arvutitel on need üldjuhul optimeeritud. Kui paigaldada võimsam graafikakaart või lisada mälusid, tuleb jälgida, et uus konfiguratsioon ei viiks tööjaama tasakaalust välja. Nii võib juhtuda, kui toiteploki võimsus osutub uute elektroonikakomponentide jaoks ebapiisavaks. http: //et. wikipedia. org/wik i/Arvutikorpus

Kuvar (ka monitor, videoterminal, ekraan jne) on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (vt CRT–katoodkiirtetoru), Vedelkristallkuvar (LCD), plasmakuvar ja/või OLED-kuvar. Arvutustehnika ajaloo jooksul on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20. sajandi teise poole oli peakomponendiks kineskoopmonitor. Viimase taandumisel 21. sajandi alguses on algselt LCD-monitoride tootmises kasutatud tehnoloogiad pärast piisavat täiustamist suunatud televiisorite tootmisse. http: //et. wikipedia. org/wiki /Kuvar

Klaviatuur Sõrmistik ehk klaviatuur on riistvaraline arvuti juhtimis- või andmesisestusvahend. See kasutab sõrmedega vajutatavaid klahve ehk sõrmiseid, mis töötavad kas mehaaniliste hoobade või elektriliste lülititena. Vaatamata selliste sisendseadmete arengule nagu arvutihiir ja puutetundlik ekraan ning arvutustehnika kiiruse kasvule, on klaviatuur jäänud enimkasutatavaks ja mitmekülgseimaks seadmeks, mis võimaldab inimestel arvutiga suhelda. Tavaliselt on klaviatuuri klahvidele tähemärgid peale graveeritud ja igale nupuvajutusele vastab kindel sümbol. Mõned sümbolid vajavad aga mitme klahvi korraga vajutamist või allhoidmist või kindlas järjekorras nuppude vajutamist. Kuigi enamiku sõrmiste vajutamise tulemuseks on tähed, numbrid või muud sümbolid, leidub nuppe ja klahvikombinatsioone, mis edastavad arvutile teistsuguseid käsklusi. Klahvivajutus trükib teatud märgi tekstitöötlusprogrammi või siis jäetakse kogu klahvikombinatsioonide ja nuppude vajutamise tagajärjel ekraanile tekkima pidava teksti tõlgendustöö tarkvarale. Arvutisõrmistik eristab kõik klahvivajutused ja edastab need seejärel tekstitöötlustarkvarale. Sõrmistikku kasutatakse ka otse arvuti operatsioonisüsteemiga suhtlemisel ja käskluste jagamisel käsurea vahendusel. Klaviatuuri võib vaadelda ka seadmena, mis vahendab kasutaja tahte seadmele. http: //et. wikipedia. org/wi ki/S%C 3%B 5 rmistik

Arvutihiir ehk hiir on arvuti riistvaraline osutusseade. Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile edastada ilma täiendavate tööriistadeta, väheneb sõrmistiku kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult. http: //et. wikipedia. org /wiki/Arvutihiir

Printer Arvutitehnikas on printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest füüsilistele meediakandjatele, näiteks paberile või kilele. Enamasti mõeldakse printeri all arvutist sõltuvat lisaseadet, kuid uuemad printerid saavad hakkama ka ilma arvutita. Vanasti toimus andmevahetus arvuti ja printeri vahel rööpväratiga, tänapäeval enamasti USB kaabli kaudu. Võrguprinteril on sisseehitatud, tüüpiliselt traadita ja/või ethernetil põhinev võrgukaart ning neid saavad kasutada tööks kõik selle konkreetse võrgu kasutajad. Tavakasutajatele mõeldud printerid on tihti võimelised toetama korraga nii võrgukasutajaid kui otsekasutajaid. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksiaparaadiga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu paljundusmasin. Printereid, millel on lisaks printimisele ka skannimise või paljundamise võimalus, http: //et. wikipedia. org/wiki/Pri nimetatakse tihti kontorikombainideks. nter

Veebikaamera on videokaamera, mille väljundi saab ühendada Interneti või arvutiga. Harilikult on veebikaameraks aeglase skaneerimisega CCD videokaamera], mis on ühendatud arvuti videohõiveplaadiga. Kaamerast hõivatakse perioodiliselt (nt üks kord minutis) pilte ja kuvatakse neid veebilehel. Praegu on maailmas kasutusel tuhandeid veebikaameraid, mis pidevalt annavad Internetti mitmesugust videoinfot, alustades tänavaliiklusest ja lõpetades voodistseenidega. [1] Üheks populaarseimaks kasutusvaldkonnaks on videoühenduste loomine, mis võimaldab kasutada veebikaameraid videokõnedeks või videokonverentsideks. Veebikaamerate igapäevane kasutamine läbi World Wide Webi andiski nendele oma nime. Samuti kasutatakse veebikaameraid laialdaselt turvakaameratena. Veebikaamerad on tuntud tänu oma madalatele tootmiskuludele ja laialdastele kasutamisvõimalustele, mis muudab nad odavaimaks versiooniks videokõnede pidamisel. Veebikaamerate kasutamisega kaasnevad ka suured turvariskid, kuna mõnda tüüpi sisseehitatud veebikaameraid saab lülitada sisse nuhkvara abil. http: //et. wikipedia. o rg/wiki/Veebikaame

Skanner (argikeeles, mõne allika järgi ka terminina skänner[1]) on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja –piltide sisestamiseks arvutisse. Jaotades kujundi sadadeks eraldi punktideks muundab skanner selle mõistetavaks arvuti jaoks, mis siis tarkvara abil esitab skaneeritava pildi ekraanil. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamisel kasutab skanner optilist tärgituvastust (OCR – optical character recognition). Seega saab skanneri kasutaja sisestada näiteks oma kirjatöö illustratsioonid ja valmiskirjutatud tekstid arvutisse, seal tekste töödelda, paigutada illustratsioonid sobivatesse kohtadesse ja seejärel välja trükkida.

Kõlarid Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Klassikalise kõlari koostisesse kuuluvad valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, ühendustarvikud (kruvid, liimid jne), vooder, elektrilised kontaktid juhtmete ühendamiseks ning viimistlust täiendavad materjalid ja komponendid. Neist kriitilise tähtsusega on valjuhääldid ning elektrilised kontaktid, et üleüldse süsteem heli tekitaks. Kõlarikasti eesmärk on kogu süsteem mugavasse korpusesse koondada ning helikvaliteeti tõsta, ülejäänud komponentide ülesanne on helikvaliteeti tõsta või kõlari kunstilist disaini täiendada. Peale akustilisuse ruumis on erinevates helisüsteemides kõlarite tase kõige rohkem varieeruv. Seega on kõlarid ka põhilisteks võrdluselementideks kaasaegsete helisüsteemide võrdlemisel ja hindamisel.

UPS Puhvertoiteallikas ehk katkematu toite allikas ehk UPS on seade, mille eesmärk on kaitsta elektritarbijaid erinevate elektrivõrgus esinevate probleemide eest. Elektrivõrgus (Euroopas 230 V) võib esineda 9 erinevat süsteemisisest probleemi, mis võivad häirida elektriga töötavate seadmete töökvaliteeti või füüsiliselt seadmeid rikkuda. Lisaks on olemas süsteemivälised probleemid, kus kas loodusliku õnnetuse või inimtegevuse tagajärjel saavad elektriliinid või muud elektripaigaldised nõnda kannatada, et tarbijateni jõudev elektrivool puudub üldse või ei vasta nõuetele. Kõige levinumad elektrivõrgu süsteemisisesed probleemid 1 -faasilistes süsteemides on: Pingelohk – kõige ohtlikum ja rahalist kahju toovam Süsteemiavarii ehk voolukatkestus – mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov Impulsspinge – mitte väga ohtlik ja vähe rahalist kahju toov Liigpinge ehk ülepinge – mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov Alapinge – mitte väga ohtlik ja keskmiselt rahalist kahju toov Voolutõuge Müra Sagedushälbed Suhteline harmoonikute sisaldis