Suhtlemispshholoogia Sotsiaalne taju ja mju Sotsiaalpshholoogia uurib inimese

Suhtlemispsühholoogia Sotsiaalne taju ja mõju

Sotsiaalpsühholoogia: • uurib inimese käitumise ja tegevuse seaduspärasusi, mis tulenevad tema osavõtust teatavatest sotsiaalsetest ühendustest, aga ka nende ühenduste endi kujunemise ja arenemise iseärasusi. • Sotsiaalne keskkond – vaimse ja materiaalse kultuuri nähtused, ühiskondlikud institutsioonid, ühiskonnas valitsevad suhted ja normid, inimesed.

Kolm tasandit: • Isiksuse sotsiaalpsühholoogia • väikeste gruppide sotsiaalpsühholoogia • suurte gruppide sotsiaalpsühholoogia = keskne märksõna on “suhtlemine”

Tajumine: • on meeleorganite kaudu saadud stiimulite valik, interpreteerimine, analüüs ja integreerimine ehk keskkonnast teadvustatud representatsioonide kujundamine (Feldman, 1998). • on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma (Grasha, 1986). • Taju = tähelepanu on valiv. • Taju on subjektiivne.

Tajumine • filtrid =struktuurid, mis teevad universaalsed tajuprotsessid individuaalseteks, subjektiivseteks (Tubbs, Moss, 2000). • Füsioloogilised filtrid – meeleelundite võime informatsiooni kinni püüda • psühholoogilised filtrid – huvi, huvi seos vajaduste rahuldamisega, emotsioonid.

Isikutaju • on protsess, mille käigus omistatakse kindlaid omadusi või eeldusi teisele inimesele. • võrdleme teisi endaga ka teistega, keda tunneme või tuttavate inimeste kategooriatega. • Goffman – me näeme teisi selles identiteedis või rollis, milles ta esineb meiega suheldes. • Vastastikkus (nt Mori, Chaiken, Pliner, 1987) • Tutvuse pikkus – teise inimese tajumise täpsus tõuseb tutvuse pikkusega (Funder, Colvin, 1989; Paulhus, Bruce, 1992).

Millel baseerub isikutaju? • Fritz Heider (1958) – “naiivse teadlase” mudel: inimeste loomupärane püüe tähenduste ja põhjuste mõistmise poole • Kelley – käitumise eristatavus, püsivus ja kooskõlalisus • Kausaalse atributsiooni teooria (Heider, 1958; Kelley, 1967; Jones ja Nisbett, 1972 jt) • Fundamentaalne atributsiooniviga (Ross, 1977)

Heuristikud sotsiaalses tajus: • Kättesaadavus – esimesena kättejuhtuv info, või esimesena pähe tulev järeldus. • kohandamine ja kinnitamine (nt meie uskumused sarnase olukorra kohta) – enese kasutamine hinnangute tegemisel standardina. • Representatiivsus – kuivõrd esinduslikud on teatud omadused kirjelduse tegemisel.

Taju etapid • äratundmine – (peamiselt) väliste tunnuste alusel esmamulje kujunemine. • Üldmulje kujunemine – hinnanguline etapp, milles tajuja väärtustab enda jaoks teatud omadusi. Märgatakse hinnatava seisundeid. • Sotsiaalsete tunnuste tajumine – rahvus, perekonnaseis, amet jms • Omavaheliste suhete prognoos – milliseks kujuneb suhe

Taju mehhanismid: isiksuse tavateooriad. • Tajuetalonide kasutamine – teise inimese tõlgendamine tüüpskeemide alusel. • Asch (1946) – implitsiitne isiksuseteooria • Asch - isiksuse kesksed jooned • Maier (1955) rolli kirjeldused kesksete joontena • Rosenberg, Nelson, Vivekanethan (1968) kaks hinnangulist põhidimensiooni: intellektuaalne, sotsiaalne

Taju mehhanismid: personaalsed konstruktsioonid • Kelly (1955) – inimesed loovad oma isiklike kogemuste baasil oma isiklikud teooriad bipolaarsete konstruktsioonide kujul. • Kujunevad alates lapsepõlvest (perekond) erinevate kogemuste varal (hiljem nt raamatud, filmid, muud suhted).

Taju mehhanismid: esmamulje mõju • • Asch (1946) esmamulje efekt Hodges (1974) klammerdumine esmamulje külge omaduse polariseerumine Halo-efekt: esmamulje/üksiku omaduse mõju järgnevatele hinnangutele

Taju mehhanismid: stereotüübid • Inimeste, tunnuste jms klassifitseerimine mingite kriteeriumite alusel. • Nt Harari ja Mc. David (1973) õpetajate steretüübid õpilaste nimede alusel. • Out-grupi homogeensuse efekt • Kultuurilised stereotüübid

Taju mehhanismid: enesetaju • referents-punkt teiste hindamisel. • Olulisus selfile/endale (Gangestad et al, 1992) • Projektsioon: inimesed tajuvad tavaliselt selle suhtlemispartneri, kelle suhtes neil on negatiivne hoiak, neid käitumisviise või iseloomujooni, mis neil endalgi on. • Analoogiate kasutamine – teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased nad on tajujaga.

Taju mehhanismid: kontekst • Kontrast – nt võib ühte nägu tajuda vähem atraktiivsemana, kui enne seda on nähtud väga atraktiivset nägu; • Assimilatsioon – nt inimest tajutakse atraktiivsena, kuna ta on koos teise, väga atraktiivse inimesega.

Taju mehhanismid: emotsioonid ja kognitsioonid • Hindaja meeleolu mõjutab tulemust. • Forgas, Bower (1987): inimesed veedavad enam aega meeleoluga kooskõlas oleva infot tundma õppides ning teevad kiiremaid hinnanguid meeleoluga kooskõlas oleva info baasil. • Empaatia • Loogiline järeldamine – ilmsete ja nähtavate märkide alusel järelduste ja üldistuste tegemine.

Kokkuvõte: • Taju, sealhulgas isikutaju, on subjektiivne ja valiv nähtus, kuid tugineb üsna selgetele printsiipidele ja seaduspärasustele. • Teades seda, kuidas toimib isikutaju, saame edukamalt (=teadlikumalt) suunata oma suhteid.

SOTSIAALNE MÕJU • Teiste inimeste ja keskkonna mõju üksikindiviidile • teatud gruppide mõju teistele gruppidele • üksikindiviidi mõju gruppidele

Sotsiaalne soodustamine • Mõju, mis väljendub teiste kohalolekus - enamasti positiivne (sooritus paraneb) - vahel ka negatiivne (sooritus kehvem) • R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab ärevust, mis soodustab dominantsete reageeringute ilmnemist. Lihtsate ülesannete puhul on need õiged ning sooritus paraneb, raske ülesande puhul aga ei pruugi dominantne reageering automaatselt õige olla, ning see pärsib sooritust.

Konformsus • Konformne käitumine – olukorras, kus indiviidi ja grupi arusaamad lähevad lahku, annab indiviid järele grupi survele - väline konformsus - sisemine konformsus • Konformsuse põhjused: - soov käituda õieti - soov meeldida teistele

Pime allumine (blind obedience) Milgrami eksperiment • Pime allumine = allumine käskudele, mis on vastuolus indiviidi enda põhimõtete ja väärtustega • 1963: elektrišoki katse - 65 % “õpetajatest” jõudsid 450 voldini

Käitumine rahvahulgas • Inimene võib rahvahulgas sooritada tegusid, mida ta üksinda kunagi ei teeks: - kaob enesekriitika, - väheneb analüüsivõime, - tekib solidaarsustunne teistega, - tunnetatakse emotsionaalsest pingest tulenevat jõu suurenemist.

Sotsiaalne veenmine • • Kes on teate edastaja? Mis on teate sisu? Kuidas teade edastatakse? Kes on teate vastuvõtja?

Kes on teate edastaja? • veenja usutavus - ekspertsus, - usaldusväärsus, - enesekindel kõne, - kiire kõne. • veenja atraktiivsus - füüsiline välimus - sarnasus

Mis on teate sisu? • mõistus vs emotsioonid • teade seostatuna meeldivate emotsioonidega • teade seostatuna negatiivsete emotsioonidega • ühepoolsed vs kahepoolsed väited • primaarsus vs hilisus

• Jaan on intelligentne, töökas, impulsiivne, kriitiline, kangekaelne, kade • Jaan on kade, kangekaelne, kriitiline, impulsiivne, töökas ja intelligentne