Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse lle Irdt MHG 2010 Looduskaitsebioloogia Uurib

Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse Ülle Irdt MHG 2010

Looduskaitsebioloogia Uurib kogu eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi p Looduskaitse või keskkonnakaitse? p On interdistsiplinaarne teadus p n p Bioloogia eriteadlased, looduskaitsjad, ökonoomia, antropoloogia, inimgeograafia, klimatoloogia jne teadlased Teoreetiline teadus

Looduskaitsebioloogia p Inimene eksisteerinud juba ~4 milj. a. n n Ürginimese roll looduses oli väike Looduse tugevam mõjutamine sai alguse: Paiksuse tekkega p Põldude rajamisega p Suurte asualade tekkega p Ühendusteede rajamisega p Tööstuse kujunemisega p n Vajadus liikide kaitse järele!

Eesmärgid Bioloogilise mitmekesisuse (biological diversity) dokumenteerimine p Inimtegevuse mõju uurimine p Praktiliste rakendusvõtete väljatöötamine negatiivse inimmõju peatamiseks p

Kaitse tasandid: p Bioloogilise mitmekesisuse kaitse 3 tasandist: n n n Maa liigirikkus Liigisisene geneetiline muutlikkus Koosluste mitmekesisus Vajalik erinevate teadusrühmade koostöö p Ennustatakse, et lähiaastatel sureb välja tuhandeid liike ja miljoneid unikaalseid populatsioone p Praegustes väljasuremistes süüdi inimtegevus p

merikilpkonnade kaitseprogramm p Merikilpkonnade liigiline koosseis n p 4 liiki, neist 1 saarelise eluviisiga Inimmõju uuringud n n Jaht Kuurortide rajamine Temperatuuri alanemine Rannavõrgud Seaduste väljatöötamine p 1986. a. võeti Brasiilias merikilpkonnad täieliku kaitse alla p n Loodi 2 uut kaitseala ja 1 mereline rahvuspark

Looduskaitsebioloogia kui kriisieriala p Tekkis 1980. aastatel n n n p Traditsioonilised rakenduslikud majandus- ja halduserialad ei suutnud käsitleda kõiki elusloodust mõjutavaid tegureid Vajadus eriteaduse järele, mis tegeleks looduses toimuvate seoste, muutuste, põhjuste ja tagajärgede analüüsiga ja pikaajalise kaitse planeerimisega Vajadus pidevalt teha kiirelt otsuseid, sest valitsus- ja äriringkonnad ei oota uuringuid tihti ära – kriisieriala n Oluline kaasata aruteludesse ja otsustesse ka kohalik elanikkond

Looduskaitse eetilised alused (Soulè 1985) Põhipostulaadid p Elurikkus ja looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist tuleb vältida n Biofiilia Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima p Evolutsioon peab jätkuma p Elurikkusel (ja liikidel) on iseväärtus p

Looduskaitse printsiibid p Ettevaatusprintsiip – ühtki ohtu ei tohi ignoreerida! p Dünaamilisuse printsiip – Loodus ei ole tasakaalus, toimub pidev muutumine! p Evolutsioonilisuse printsiip – Liigirikkus on evolutsiooni tulemus! p Pideva valveloleku printsiip – Enneta, mitte ära likvideeri! Ole muutustega kursis! p Inimese juuresoleku printsiip – Inimene on looduse osa – Õpeta ja arvesta temaga!

Elurikkus p Elurikkust vaadeldakse 3 tasandil: n n n Liigiline mitmekesisus Geneetiline mitmekesisus Koosluste mitmekesisus

Liigiline mitmekesisus p Kõik Maal elutsevad liigid n n Probleem liigitamisel-süstematiseerimisel Vajadus süstemaatikute järele suur Kirjeldatud ~1, 5 milj. liiki. Arvatakse, et kirjeldamata vähemalt 2 x rohkem! Uusi liike avastatakse pidevalt!

Liigiline mitmekesisus

Liigiline mitmekesisus Alates 1991. a. on Brasiiliast leitud 6 uut primaadiliiki p Madagaskaril vähemalt 3 uut leemuri liiki p Igal aastakümnel on kirjeldatud viit kuni kuutsadat uut kahepaikse liiki p Avastatakse ka uusi kooslusi (troopikametsade puuvõrades putukad, seened) p Raske uurida mikroskoopilist maailma p

Liigilise mitmekesisuse tasandid α-mitmekesisus: koosluses leiduvate liikide arv p γ-mitmekesisus: mingi suurema piirkonna (kontinendi) summaarne liigirikkus p β-mitmekesisus: seob α ja γ , esindades liigilise kooseisu muutumise kiirust p

Liigilise mitmekesisuse tasandid

Geneetiline mitmekesisus Erinev alleelide hulk nii populatsioonis kui liigis p Mitmekesisuse hulgast sõltub vastupidavus p Loodusliku valiku algmaterjal p Haruldaste liikide seas geneetiline mitmekesisus väike! p

Koosluste mitmekesisus Mingil kindlal territooriumil ja ühetaolises keskkonnas elavate liikide kogum p Ökosüsteem: kooslus ja eluta keskkond koos p Kooslust mõjutavad nii abiootilised tegurid kui ka organismide vahelised suhted. p Mitmekesisusest sõltub ökosüsteemi püsimajäämine p

Koosluste mitmekesisus p Liigirikkamateks kooslusteks loetakse troopilisi vihmametsi, troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani n Kogu troopikametsade pindala on 7% maismaast– üle poole maailma liikidest! Metsades on liigirikkaimad putukakooslused p Ookeanide liigirikkus seotud hiigelsuurest territooriumist, elustiku tohutust vanusest ja eraldatusest ja stabiilsusest p

Koosluste mitmekesisus p Väikeses mõõtkavas on liigirikkamad kooslused parasvöötme niidukooslused n n Suurim taimeliikide arv ruutkilomeetril on registreeritud Argentiinas madala rohuga kuival mägikarjamaal – 89 liiki! Laelatu puisniit Eestis on samas arvestuses II kohal maailmas – 76 liigiga!

Ökoloogia ökonoomika Majandusliku väärtuse omistamine geneetilisele mitmekesisusele, liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele p Majandusliku väärtuse hindamisel 2 lähenemisviisi: p n Majandusliku väärtuse 3 tasandit: Turu- e. tootmisväärtus (nt. kui palju küttimisel saadud liha väärt on) p Kasutamata ja looduslikus seisundis oleva ressursi väärtus (nt. loodusturism) p Tulevikuväärtus (nt. potentsiaal koduveise aretamisel) p

Ökoloogia ökonoomika n Majandusliku väärtuse 4 tasandit: Otsene kasutusväärtus (mida inimene otseselt kasutada saab) p Kaudne kasutusväärtus =avalik hüvis (mida annab otseselt kasutamata – turism, haridusobjekt, veekvaliteet, mulla tootlikkus jm) p Tulevikuväärtus – oodatav tulevane väärtus (nt. ravimitööstuses) p Olemasoluväärtus (mida inimesed oleksid nõus tegema, maksma selleks, et mingi liik, kooslus välja ei sureks) p

Ökoloogia ökonoomika St pööratakse tähelepanu sellele kaupade ja teenuste hulgale, mida loodus pakub p Arendusprojektide koostamisel uus vaateja analüüsinurk: p n Tuleb arvestada ka keskkonna mõjuga, mis varem tasuvusanalüüsist täielikult välja jäeti

Kasutatud kirjandus p Primack, R. B. , Kuresoo, R. , Sammul, M. “Sissejuhatus Looduskaitsebioloogiasse” 2008, Tartu, kirj. ”Eesti Loodusfoto”

Tänan tähelepanu eest! Ülle Irdt MHG 2009