Ussid lle Irdt MHG 2013 Ussid Lameussid marussid

Ussid Ülle Irdt MHG 2013

Ussid Lameussid Ümarussid Imiussid Rõngussid Väheharjasussid Kaanid paelussid Hulkharjasussid

Ussid Umbes 1 miljon ussiliiki Mage- ja merevesi, maismaa, parasiitidena Hingavad naha kaudu Kahekülgne sümmeetria Olemas koed, organid ja elundkonnad Närviraku kogumik (närvitänk) keha eesotsas moodustab primitiivse „aju“ • Pikkus liigiti: mikroskoopilised kuni 15 m • • •

Lameussid • Lamedad, õhukesed • Puudub vereringe ja hingamiselundkond • Olemas: seede-, eritus-, sigimiselundkond ja närvisüsteem • Elavad veekogudes või parasiitidena • Pikkus olenevalt liigist mõni mm-10 m • Palju parasiite – Liitsugulised

Lameussid: Imiussid • Piimjas lamelane – Elab veekogudes, ~2, 5 cm – Silmtäpid valguse eristamiseks • Maksa-kakssuulane – Rohusööjate maksas – 2 iminappa – Kutiikula

Lameussid: Paelussid • ~10 m • Iminapad • Lülisid kasvab kaelast pidevalt juurde • Liitsugulised – Munad väljuvad koos viimaste lülidega väljaheitega • Olemas: närvisüsteem, eritus- ja sigimiselundkond • Puudub ka seedeelundkond!

Lameussid: Paelussid Parasiidid • Elutsüklis vaheperemehe olemasolu – Nudipaelussil veis – Nookpaelussil siga – Laiussil kala • Peremeheks üldiselt inimene

Paeluss • Laiussi lülid • Põistang-paeluss e. ehhinokokk

Ümarussid Mõlemast otsast ahenev silindriline keha Tihe tugev kest – kutiikula Puuduvad vereringe ja hingamiselundkond Leidub merede, mageveekogude põhjas, mullas • On taime- ja loomaparasiite • Mikroskoopilised kuni 40 cm üksikud liigid parasiitidena mitu meetrit • •

Ümarussid • Tuntumad taime ja loomaparasiidid – Kartuli kiduussid on 1200µm (Nematoodikindlad GMO taimed) – Solkmed – Naaskelsabad

Rõngussid • Väheharjasussid • Hulkharjasussid • kaanid

Rõngussid • Keha lüliline, painduv, iga lüli eraldab vahesein • Igaslülis korduvad elundid • Suguelundkond eraldi lülides • Nahklihasmõik • Kehaõõnes vedelik • Limavöö • Mõlemasugulised ehk hermafrodiidid

Väheharjasussid • ~300 liiki: – ~1 mm kuni 3 m • • • 1/3 elutseb vees (mudatuplased) Enamus maismaal (vihmaussid) Külgedel paarikaupa harjased Liitsugulised Tajuvad valgust kogu keha pinnaga Hapnikku omastavad läbi niiske naha

Väheharjasussid • Mudatuplased – Lagundavad veekogude põhjas taime- ja loomajäänuseid – 1 m² võib olla kuni 100 000 isendit! – Kasvatatakse ka akvaariumisöödana

Vihmaussid 120 milj. a. tagasi Lülid ühesugused v. a. esimene ja viimane Igal lülil 4 paarilist harjast Limanäärmed Suletud vereringe: ringsooned igas lülis, omavahel ühendatud. Esimesed moodustavad „südame“. Veri punane. • Kõhtmine närvikett • • •

nahk pikilihased vahesein ringlihased sooltoru harjased Närvikett Limavöö Aju Sooltoru Suu Närvikett

Vihmaussid • Puuduvad meeleelundid • Tunderakud kogu keha pinnal – Tajuvad valgust (eesmise osaga) – Keemilisi aineid: toit; partner, mullareostus • Hästi arenenud kompimismeel • Liigub piki- ja ringlihaste vahelduva kokkutõmbe abil – Abiks limakiht ja harjased • Hea regeneratsioonivõime

Vihmaussid • Eestis 13 vihmaussiliiki (puudutades tõmbab keha lamedaks) • Maapinna niisketes kihtides • Jagatakse 3 rühma eluviisilt: – maapinnal kõdus (Punane vihmauss)

Vihmaussid – mulla pindmised kihid (Harilik mullauss kuni 10 cm) – Kaevavad vertikaalseid sügavaid (kuni 2 m) käike (Harilik vihmauss 15 -30 cm) • Perekonda kõduuss kuulub: – Sõnnikuuss (puudutades hakkab vingerdama)

Vihmausside tähtsus • Toiduahela tähtis lüli • Lagundajad • Põllumaa omaduste parandajad – Vihmaussifarmid

Kasutatud kirjandus • • • • • http: //guillaume. doucet. free. fr/photos/TRICLADE/Dendrocoelidae/Dendrocoelum/lacteum/Dendr ocoelum_lacteum_%283%29. jpg http: //farm 5. staticflickr. com/4105/5019384355_4562 f 3 fb 76_n. jpg http: //www. polyclads. net/Lang/leptoplana-tremellaris-2 -big. jpg http: //2. bp. blogspot. com/_0 Buv. ID 10 bg. Y/S 9 TPs 82 AH 3 I/AAAAB_Q/a 2 X 0 Daqydrk/s 1600/twor m. jpg http: //1. bp. blogspot. com/_V-B 7 V 6 TDB 7 Y/TUKM 0 Tn. IDy. I/AAAAAg/28 G 20 z 8 v. No/s 1600/webimage 8 thumbshow. jpeg http: //www. merebioloogia. ee/public/images/teemarpilt/Taimestik/Loomastik/. gallery_pictures/ne reis 2. jpg http: //static 1. fotoalbum. ee/fotoalbum/25/197/025197347 aed 1 b. jpg http: //meri. akvarist. ee/images/upload/080421 -004. jpg http: //www. ff. ul. pt/~aduarte/pedag/scolex 1. jpg http: //nuestrasalud. mx/contenido/wp-content/uploads/2011/01/tenia. jpg http: //www. ferato. com/wiki/images/b/bc/20091220_pbv_teniasolium_. jpg http: //www. dpd. cdc. gov/dpdx/images/Morphology. Tables/Cestodes/Dlatum_scolex. gif http: //www. nationalgeographicstock. com/comp/06/266/509541. jpg http: //www. medicine. cmu. ac. th/dept/parasite/cestode/Egran_adult_op. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/et/thumb/a/ab/Varbussid. jpg/350 px-Varbussid. jpg http: //1. agrifish. dk/files/billeder/Skadegorer. Lex/Nematoder/Globo. jpg http: //planetadosfilhotes. com. br/wp-content/uploads/2011/12/Vermifuga%C 3%A 7%C 3%A 3 ofilhote-canil-cachorro-cachorrinho-planeta-filhotes-6. jpg

Kasutatud kirjandus • • • http: //www. discoverlife. org/IM/I_MWS/0803/640/Lumbricus_rubellus, I_MWS 803 44. jpg http: //g 3. nh. ee/images/pix/file 30017469_8 f 7064 bab 57 e 57 c 504. jpg http: //f 4. pmo. ee/f/2010/04/16/349949 t 9 h 541 d. jpg http: //meestekas. net/wp-content/uploads/2012/02/aus 1. jpg http: //www. hot. ee/egleeku/pildid/veresoonkond. JPG http: //www. miksike. ee/docs/referaadid 2005/vihmauss_einike. jpg http: //www. critterzone. com/animal-pictures-nature/stockphotos/AW 040904_29. jpg http: //www. imperial. ac. uk/pls/portallive/docs/1/73584037. JPG http: //www. solucanevi. com/wp-content/gallery/deneme/eisenia-foetida. jpg http: //gyo-ten. up. n. seesaa. net/gyoten/image/Megascolides 20 australis. JPG%3 Fd%3 Da 1 http: //g 1. nh. ee/images/pix/900 x 585/a 7554 ee 5/file 64980216_b 6780 f 5 b. jpg http: //www. hansaplant. ee/static/images/pilt_1990. jpg