Pshholoogia 6 Tunnetusprotsessid Taju Illusioonid Thelepanu Heli Maaslieb

Psühholoogia 6 Tunnetusprotsessid/ Taju/ Illusioonid/ Tähelepanu Heli Maaslieb

Tunnetusprotsessid Aisting ¡ Taju Tunnetusprotsessideks ehk ¡ Tähelepanu kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid ¡ Mälu psüühilisi protsesse, ¡ Mõtlemine mille käigus luuakse ¡ Kujutlus infotöötluse vahendusel vaimne ¡ Keel pilt tegelikkusest. ¡

Taju ¡ ¡ ¡ AISTING- annab infot eseme või nähtuse üksikomaduse kohta. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e. TAJUKUJUND vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest Tajukujund on ümbritseva maailma tõlgendus, erinevad vaatlejad pööravad tähelepanu maailma erinevatele külgede

Mis on? pildil? Kes on pildil?

Klassikaliselt on aistingud jaotatud meelte järgi- NÄGEMISMEEL Tähtsaim meel ¡ Väliskeskkonnast saame umbes 80% infot nägemismeele abil ¡ Pupill e. silmaava reguleerib valgusvoo tugevust ¡ Võrkkestas valgustundlikud rakudkepikesed, kolvikesed ¡

Silmade tervis ¡ Kuna viimastel aastatel on arvuti muutunud tavaliseks töövahendiks, tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka arvuti mõjule inimese silmadele ¡ Oluline on jälgida arvutiga järjest töötamise aega. Kindlasti tuleks teha töötamise vahele pause Täpsemalt võid arvutite mõju kohta silmadele lugeda ajakirjast "Arvutimaailm" 1995. a. nr. 5 ja 1997. a. nr. 4. Silmade tervishoiul on oluline jälgida ka toitumist. Normaalseks nägemiseks on vaja A, B ja C rühma vitamiini. ¡ ¡

KUULMISMEEL ¡ KUULMINE

KÕRVA ÜLESANNE … ¡ ¡ ¡ Vastu võtta helivõnkeid , analüüsida helispektreid, saata info edasi närvisüsteemi 18 - 20 000 Hz taju ulatus inimesel Alla 16 Hz ei taju inimene helina, kuid tekitab valu kõrvades, väsimust, peapööritust, hirmu Üle 20 000 Hz kasutatakse palju meditsiinis, kajaloodides Paljud loomad kuulevad neid- delfiinid, nahkhiired, koerad

Heliallika kaugust saab määrata hääle tugevuse kaudu ja kaugemate/ madalamate toonide vahekorra järgi (kaugelt kuuleme madalamaid toone, levivad õhus paremini) ¡ Heli lokalisatsiooni e. asukoha kindlaksmääramine aluseks on võngete erinev jõudmine vasakusse ja paremasse kõrva ¡

HAISTMIS- JA MAITSMISMEEL ninaõõs haistmisnärvid keelenäsad

Nina ülesanded- ? ¡ Nohu ja haistmisrakud ¡ Inimese haistmine nõrgem loomade omast ¡ Lõhnade klassifikatsioon ¡ Lõhnaaistingud seotud emotsioonidega- n. ? Inimene eristab max 10 000 lõhna ¡ 2004 Nobel - avastuste eest lõhnaretseptorite ja haistmissüsteemi uurimises ¡

KEELETUNDLIKKUS magus hapu soolane kibe Kõik teised maitsed on nende 4 kombinatsioonid

KOMPE- e. PUUTEAISTING ¡ ¡ ¡ Saame kindlaks teha eseme kuju, suuruse, materjali Kõige rohkem puuteretseptoreid sõrmeotstes, keelel, huultel. Oluline pimedatel!, kirurgidel, viiuldajatel Temp. Alla 15 C erutuvad külma suhtes tundlikud valusensorid Alates 30 C alust. impulsside väljasaatmist soojasensorid

Aistingute 4 põhidimensiooni INTENSIIVSUS KVALITEET AEG RUUM Alumine absoluutne lävi on minimaalse intensiivsusega stiimul, mis kutsub esile konkreetse taju (aistingu) ¡ Ülemine absoluutne lävi maksimaalse intensiivsusega stiimul, mille puhul on võimalik kvaliteetne taju n. täielikus vaikuses on käekella tiksumine kuulda 6 m kauguselt suhkru maitse on tuntav isegi siis, kui 8 l vees on lahustatud 1 teelusikatäis suhkrut Eristuslävi Kahe samalaadse ärritaja vahelist väiksemat erinevust, mida inimene märkab n. erinevust, kus puudutust hakkab inimene aru saama, et on 2 tera on 5 cm ¡

Aistingute seaduspärasused Adaptatsioon- ärritajaga kohanemine n. ? ¡ Kompensatsioon- ühe aistinguliigi korvamine teisega n. ? ¡ Sünesteesia - teiseste aistingute teke n. Sinine värv/ külmaaisting … ¡

Taju omadused ¡ Püsivus ehk konstantsus n. Kass jääb kassiks, järv on veekogu ka talvel ¡ Valivus e. selektiivsus n. Tähelepanu suunatakse objektile, millele on tajuja jaoks oluline tähendus Mõtestatus ¡ Kogemuste, hoiakute, emotsioonide mõju 75 ? 80 AS? R K ¡ Mis on keskmine number/ täht n. Kasside näide lk. 100 Psühholoogia gümnaasiumile TÜ 2002 ¡ Suunatavus

Taju suunamine

Ülekandmine e. projitseerimine RUUMI/ SÜGAVUSTAJU Nähtavat maailma tajume me kolmemõõtmelisena, vaatamata sellele, et silma võrkkestale langev kujutis on kahemõõtmeline. n. lk. 87 ¡ On olemas teatavad sügavustunnused, ja sügavust peab olema võimalik tajuda mitmel viisil. ¡ Sügavustaju tunnused (depth cues) võivad olla: -okulomotoorsed, -monokulaarsed, ja -binokulaarsed. ¡

nägemine - [ vt ka näiteid varemviidatud aadressil: interpositsioon ja http: //psych. hanover. edu/Krantz/sen_tut. html%20%20 kattumine - lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus

-varjud ja valgusnurk: Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil- binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine

- tekstuurigradiendid:

-õhuperspektiiv: (aerial, or atmospheric perspective)

Sügavustaju mitmed närvimehhanismid on ilmselt kaasasündinud, kuna avalduvad juba väga varases eas (nii inimestel kui loomadel), nagu kinnitavad katsed nägemisväljas olevate objektide väga järsu ilmumisega (suurenemisega) (looming) - see tekitab vaatajas reaktsiooni kiirelt lähenevale objektile (silmade pilgutamine, tõrjereaktsioon jm. ). Visual cliff (Gibson et al, 1960. . ) ¡

Vasakusse vs paremasse silma projitseeruvad erinevad vaated (vahe määrab ära disparaatsuse): Binokulaarne ehk kahe silmaga nägemine

LIIKUMISE TAJUMINE ¡ liikumise järelefekt (motion aftereffect) (seletatakse liikumisdetektorite selektiivse adaptatsiooniga; pikaaegne stimulatsioon ühes suunas tekitab väsimuse, pärast liikumise lakkamist erutuvad “vastassuunalised” detektorid) – vt veejoa illusioon! Jm illusioone! [ vt näiteid: http: //www. lifesci. sussex. ac. uk/home/George_ Mather/Motion/ võimalik eristada ka isegi meeleolu (vt Biological motion analyzer) vt demo: ¡ http: //www. biomotionlab. ca/Demos/BMLwalker. html

LIIKUMISE TAJUMINE ¡ ¡ ¡ indutseeritud liikumine (nt. K. Dunckeri katsed objekti ja fooniga: täpp ruudus, v liikuva võre foonil!; http: //psychlab 1. hanover. edu/Classes/Sens ation/induced/index. html VAATA seda kuu ja pilved - ei ole selge kumb liigub, interpreteeritakse valesti; seega kontekst indutseerib liikumise; sõltub fooni kiirusest, suurusest, kaugusest, vormist; pilgu fiksatsioonipunktist jm.

VORMITAJU ¡ Enne kui tuntakse ära vorm, toimub nägemisvälja liigendamine e. kujutise osade väljaeraldamine (segregation). See protsess hõlmab nt figuuri ja fooni eraldamise (mis iseenesest ei tulene proksimaalsest stiimulist, vaid juba tajusüsteemi tööst n. slaid 18 nagu näitavad katsed pööratavate figuuridega (reversible figures) – ajaline vastastoime!)

Vaas või näod? vana? Noor või

Pööratavad näod

Illusioonid ¡ On psühholoogilised pettekujutlused, mis näitavad meelte masinlikkust n. värvus mõjutab eseme suuruse taju - auto, rõivad- sama värvust tajutakse veidi erinevalt olenevalt teda ümbritsevatest värvidest n. Edward Culleni illusioon http: //givemesometwi. wordpress. com/2009 /11/12/edwardi-illusioon/

Müller-Lyeri illusioon - kui kaks sirglõiku on sama pikad, siis näib nooleotsaga sissepoole suunatud lõik pikemana, kui väljapoole suunatud nooltega lõik

Missuguse lille südamik on suurem?

Kumb punane joon on pikem?

Kas jooned on paralleelsed?

Ruudu küljed on kõverad?

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta tunnetusprotsesse 2. Millise meelega saab inimene kõige rohkem informatsiooni? 3. Millises sagedusvahemikus kuuleb inimene õhuvõnkeid? 4. Too näide adaptatsiooni kohta. 5. Millised on aistingute peamised seaduspärasused? 6. Kuidas tajub inimene ruumilisust?

Kasutatud kirjandus Allik, J. jt. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile (85 -109). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ¡ Hannust, T. , Rauk, M. (2008/2009) Loengumaterjalid tunnetuspsühholoogias. Tartu; Tartu Avatud Ülikool. ¡ Bachmann, T. , Maruste, R. (2008). Psühholoogia alused (lk 83 -100; 232 -252). Tallinn; Kirjastus Ilo. ¡