Suhtlemispshholoogia Suhete areng kiindumus ja vanemlikkus Kaia KastepldTrs

Suhtlemispsühholoogia Suhete areng: kiindumus ja vanemlikkus Kaia Kastepõld-Tõrs

Lapse ja vanema suhe: primaarne arengukeskkond • Kiindumuskäitumine • laste ja vanemate interaktsiooni mõju laste sotsiaalsele kompetentsusele • peresuhted kui mudel • vanemlikud stiilid kui arengu kontekst • protsessid, mis vahendavad suhtlemist

Kiindumussuhe (attachment): intensiivne, emotsionaalne suhe • S. Freud: lapsel tekib seotus indiviidiga, kes annab süüa. • Harry Harlow (1965) katsed (reesusahvidega) vastupidise tõestamiseks

http: //psychclassics. yorku. ca/Harlow/ love. htm • Harry Harlow (19051981) • The Nature of Love (1958)

• 1970 -ndad: emadel kujuneb välja tugevam side lapsega, kui nad saavad kohe peale sünnitust koos olla (sünnitus aktiveerib teatud hormoonide tootmist).

• John Bowlby (19071990) • Briti arengupsühholoog, (psühhoanalüütilise taustaga)

John Bowlby (1973) • vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele • paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted (emaga) määravad hilisemad suhted • lapseea suhete baasil luuakse internaalsed representatsioonid ehk töömudelid (suhete prototüübid)

John Bowlby (jätk) • kaasasündinud hirm tundmatu ja võõra suhtes: seotus on evolutsiooniliselt kohastumuslik • separatsiooniärevus: lapse reaktsioon tema lahutamisel peamisest hooldajast: – protest – meeleheide – eemaldumine

• Mary D. Salter Ainsworth (19131999)

• Mary Ainsworth kiindumuskäitumised: – signaliseerivad (nutmine, naeratamine, häälitsemine) – orienteeruvad (vaatlemine, otsimine) – teisele isikule suunatud (järgnemine, lähenemine) – aktiivne füüsilise kontakti otsimine (ronimine, klammerdumine, kallistamine) • kehtib ainult siis, kui suunatud ühele või kahele hooldajale!

Mary Ainsworth (1978) • Võõra situatsiooni test: – Turvaliselt kiindunud lapsed (üle 2/3 lastest) – Vältiva kiindumusstiiliga lapsed – Ambivalentse kiindumusstiiliga lapsed – desorganiseeritud kiindumusstiiliga lapsed (hiljem lisatud)

Seotus täiskasvanueas. • Hazan, Shaver (1987): “romantiline armastus on seotusprotsess (kiindumise protsess), mida erinevad inimesed kogevad veidi erinevalt, sest neil on taustaks erinevad seotusmälestused (attachment histories)”. • Ainsworth’i tulemuste põhjal küsimustik täiskasvanutele • seotuse stiilid jätkavad oma eksistentsi ka nooruki- ning täiskasvanueas

individuaalsed erinevused emotsiooniregulatsioonis • turvalise seotusega indiviid teadvustab distressi ning vajaduse korral pöördub teiste poole abi, toetuse saamiseks; • vältiva seotusega indiviid ei tunnista distressi ning ümbritsevatelt abi või turvalisuse otsimist; • äreva seotusega indiviid on distressi suhtes väga tundlik, valvas ning pöördub koheselt ja murelikult abi saamiseks seotusfiguuride poole, mis aga pärsib tema autonoomsuse ja enesekindluse arengut.

täiskasvanute seotuse stiilide neljane • • jaotus (Bartholomew) Turvaline seotus - positiivne nägemus enesest ja hea suhtumine inimestesse üldiselt. Murelik seotus - madal enesehinnang, samas aga positiivne, idealiseeriv suhtumine teistesse. Tõrjuv-kartlik seotus - mina väärtusetunne ja ootus, et teised on ebausalduväärsed ja tõrjuvad Tõrjuv-eitav seotus - kõrge enesehinnang ja teistesse negatiivne, küüniline suhtumine.

Bartholomew & Horowitz’i (1991) Suhete Küsimustiku eestikeelne versioon I • Turvaline: Mulle ei valmista erilisi raskusi luua emotsionaalselt lähedasi suhteid. Tunnen end hästi, kui olen kellestki sõltuv ning keegi sõltub minust. Ma ei muretse, et suhted võivad kunagi katkeda ja ma jään üksi. • Tõrjuv-eitav: Tunnen ennast hästi ka ilma emotsionaalselt lähedaste suheteta. Mulle on oluline tunda, et olen vaba ja iseseisev ning seepärast eelistan olla ise sõltumatu ning mitte muuta kedagi endast sõltuvaks.

• Suhete küsimustiku eestikeelne versioon II Murelik: Ma tahaksin olla väga lähedane ja sõltuv. Samas mulle tundub, et inimesed kardavad olla nii lähedased nagu seda tahaksin mina. Tunnen ennast ebamugavalt, kui mul pole emotsionaalselt lähedasi suhteid. • Tõrjuv-kartlik: Tunnen ennast ebamugavalt, kui suhted muutuvad emotsionaalselt lähedaseks. Tegelikult ma isegi tahaksin olla emotsionaalselt lähedane, kuid mul on raske kedagi piiritult usaldada või olla sõltuv.

Zeifman, Hazan: täiskasvanute seotuse kujunemise protsess: • Eel-seotus (pre-attachment) meeldimine ja flirt. • Kujunemisjärgus seotus (attachment-inthe-making) - armumine. • Selgestiväljenduv seotus (clear-cut attachment) - armastamine. • Eesmärgipärane partnerlussuhe (coalcorrected partnership).

Laste ja vanemate interaktsiooni mõju laste sotsiaalsele kompetentsusele • Vahendatud mõju: vanemate- lapse interaktsiooni stiil ja afektiivse suhte kvaliteet • Otsene mõju: vanemate instruktsioonid, nõuanded, konsultatsioonid

Vahendatud mõju I • Kompetentsemate laste vanemad on reageerivamad, soojad (Attili, 1990; Hinde & Tamplin, 1983; Putallaz, 1987) • Vaenulikkust ja liigset kontrolli väljendavate vanemate lapsed omavad eakaaslastega enam konflikte (Barth & Parke, 1993; Mc. Donald & Parke 1984) • Kõrge positiivne sünkroonsus on seotud edukusega koolis; kõrge negatiivne sünkroonsus ema ja lapse vahel on seotud viletsa kohanemisega koolis ja eakaaslastega (Harris jt. , 1994)

Vahendatud mõju II • Populaarsete laste isad olid reageerivamad oma laste vajadustele (Henggeler jt. , 1991) • Populaarsetel lastel kõrge positiivse afektiivsuse tase laps- vanem suhetes (Burks, Carson & Parke, 1987) • Isad omavad erilist rolli selles, kuidas lapsed õpivad toime tulema negatiivsete emotsioonidega sotsiaalse interaktsiooni kontekstis • Lapsed, kelle isad olid agressiivsemad, olid vähem aktsepteeritud eakaaslaste poolt (Boyum & Parke, 1995)

Otsene mõju I • täiskasvanu assisteerimine tõstis mängu kvaliteeti just noorematel lastel (2 - 3. 5 aastased) (Bhavnagri & Parke, 1985, 1991) • Emad on sagedamini superviisori ja juhendaja rollis kui isad (Bhavnagri & Parke, 1991) • Isad veedavad enam aega lapsega mängides (Clarke-Stewart, 1978) ja lapsed algatavad enam mänge isadega (Russell, Russell 1987) • Clarke-Stewart (1978): emad algatavad enam intellektuaalseid, mänguasjadega vahendatud mänge, isad enam viimistlemata, füüsilisi mänge.

Otsene mõju II • Positiivse tulemusega seotud konsulteerimise vormid: – toetamine – mittesekkumine • Negatiivse tulemusega seotud konsulteerimise vormid: – Kõrge kontroll, mis pärsib lapse enda jõupingutusi arendada omaenda strateegiaid eakaaslastega suhetega toime tulemiseks (Cohen, 1989) – Liigne sekkumine

Peresuhted kui mudel • (Dunn, 1988) Perekonna funktsioneerimise tase on seotud lapse kohanemisega ja toimetulekuga interpersonaalsete konfliktidega • Lahkhelid ja konfliktid perekonnas on seotud: – antisotsiaalse käitumisega (Rutter, 1971) – käitumise internaliseerimise ja eksternaliseerimisega (Katz & Gottman, 1993; Katz & Kahen, 1993) – viletsa sotsiaalse kompetentsusega (Katz & Gottman, 1991, 1993; Emery & O’Leary, 1984) • Isa vaenulikkus ennustab kõige enam lapse negatiivsust ja agressiivset käitumist parima sõbraga mängides (Katz & Kahen, 1993).

• • Sotsiaalse õppimise teooria Albert Bandura Vaatlev õppimine (imiteerimine; mudelõpe) Näide: 5 aastane Mari näeb pealt vanemate tüli, kus vanemad löövad teineteist. Otsene imiteerimine - Mari lööb vaidluse käigus venda. Kaudne imiteerimine - Mari on sõpradega mängides agressiivne, rebib mänguasju teiste käest Otsene kontraimitatsioon - Mari keeldub venda löömast, isegi kui teda provotseeritakse selleks. Kaudne kontraimitatsioon - Mari on teistega mängides allaheitlik Mitteimiteerimine - vanemate käitumine ei mõjuta Mari käitumist

Vanemlikud stiilid I • Vanemlik stiil kujutab endast lapsele suunatud hoiakuid, mis loovad emotsionaalse kliima, kus vanemlikku käitumist (eesmärgipärane, mitteeesmärgipärane) väljendatakse. • Vanemliku stiili uuringud: • emotsionaalne suhe lapse ja vanema vahel • vanema käitumine • vanemate uskumuste süsteem

Vanemlikud stiilid II • vanemlik praktika- käitumised, mis on defineeritud spetsiifilise sisu ja sotsialisatsiooni eesmärkide poolt (kooliks ettevalmistamine jne. ) • vanemlik stiil- mõjutatud vanema eesmärkide ja väärtuste poolt, mitte-eesmärgipärased käitumised (hääl, tähelepanematus, kehakeel jne. )

Vanemlikud stiilid III • Lapsmudel (Symonds, 1939), nn. instrumentaalselt kompetentne laps on teatud vanemliku käitumise tulemus. Need vanemad on (Baldwin jt. 1948): · soojad · esitavad selgeid ja ratsionaalseid nõudmisi · lubavad last olla mainitud piirides autonoomne · väljendavad selgelt oma ootusi ja nende ootuste põhjusi

Vanemlikud stiilid IV • Vanemlikud kasvatusstiilid (Baumrind): · autoritaarne muster – jäik kontroll; reeglid on karmid ja nende eiramine toob kaasa füüsilise karistuse. · Lubav muster – ei ole keeldusid ega käskusid, piiranguid ega kontrolli. · Autoriteetne muster – paindlik kontroll ja laste nõudmistega arvestamine

Vanemlikud stiilid V • Maccoby & Martins (1983) kahedimensionaalne lähenemine: • reageerivus (responsiveness) • nõudlikkus (demandingness) – rangus (restrictiveness)- nn. psühholoogiline kontroll – kindel kontroll (firm control)- nn. käitumuslik kontroll • Vanemliku stiili defineerib: • vanemliku kinnituse juhuslikkus • vanemate poolt esitatud nõudmiste hulk ja tüüp

• Autoriteetsed vanemad: – nõudlikkus- kõrge – reageerivus- kõrge • Autoritaarsed: – – nõudlikkus- kõrge reageerivus- madal • Lubav-järeleandlik (indulgent) – nõudlikkus- madal – reageerivus- kõrge • Lubav-hoolimatu (neglecting) – nõudlikkus- madal – reageerivus- madal

• Autoritaarne – internaliseeritud viha: neuroos, depressioon, ärevus, suitsidaalsus – Leebem variant: “ülipüüdlik” vanemate soosingu püüdja • Autoriteetne – eneseregulatsiooni võime, arusaamine piiridest ja oskus neid kasutada • Lubav – Vaenulik: eksternaliseeritud viha (joovastavate ainete tarvitamine, agressiivsus, käitumishäired) – Armastav: rollikonfliktid (laps vanema rollis); ekstern. viha