TARTU LIKOOL geoloogia instituut KASARI DELTA ARENG JA

  • Slides: 16
Download presentation
TARTU ÜLIKOOL geoloogia instituut KASARI DELTA ARENG JA MATSALU LAHE MAISMAASTUMINE: TAUSTAUURING Mats Meriste

TARTU ÜLIKOOL geoloogia instituut KASARI DELTA ARENG JA MATSALU LAHE MAISMAASTUMINE: TAUSTAUURING Mats Meriste Tartu Ülikooli geoloogia instituut; Vanemuise 46, 51014 Tartu, matsm@ut. ee

Probleem. . . - roostike pealtung Matsalu lahe idaosas - Matsalu märgala maismaastumine -

Probleem. . . - roostike pealtung Matsalu lahe idaosas - Matsalu märgala maismaastumine - Kasari jõe/kanalisuudmete ummistumine - Matsalu ökosüsteemide kaitse ja kestvuse tagamine - kuhu tõmmata rannajoon Matsalu märgalal … … ja miks see paigal ei püsi?

Matsalu laht ja Kasari delta 100 aastat tagasi “Vene 1 -verstane” kaart (1903)

Matsalu laht ja Kasari delta 100 aastat tagasi “Vene 1 -verstane” kaart (1903)

Matsalu laht ja Kasari delta tänapäeval Eesti Baaskaart 1: 50 000 ja Matsalu Looduskaitseala

Matsalu laht ja Kasari delta tänapäeval Eesti Baaskaart 1: 50 000 ja Matsalu Looduskaitseala geobotaaniline kaart (1980)

Maismaastumine ja roostike pindala suurenemine roostik 1903 rannajoon 1903 0 1 km Ortofoto: mai

Maismaastumine ja roostike pindala suurenemine roostik 1903 rannajoon 1903 0 1 km Ortofoto: mai 1998 2 kaasaegne rannajoon (Baaskaart)

Miks on see nii ? ? ? kanalite rajamine ja kuivendamine 1927 -1937

Miks on see nii ? ? ? kanalite rajamine ja kuivendamine 1927 -1937

Miks on see nii ? ? ? Eutrofeerumine… 950 milj. m 3 biogeenide rikka

Miks on see nii ? ? ? Eutrofeerumine… 950 milj. m 3 biogeenide rikka vee aastane sissevool

Miks on see nii ? ? ? Deltasedimentatsioon

Miks on see nii ? ? ? Deltasedimentatsioon

Neotektooniline maakerge Vallner et al. , 1988 järgi

Neotektooniline maakerge Vallner et al. , 1988 järgi

Matsalu madaliku kõrgusmudel 30 m Matsalu laht, roostik ja luhad asuvad madalas, väga lauge

Matsalu madaliku kõrgusmudel 30 m Matsalu laht, roostik ja luhad asuvad madalas, väga lauge reljeefiga orundis 0 3 6 5 0 -4 a b

b m a Reljeefi gradient on Matsalu/Kasari orundis keskmiselt 0, 25 m/km

b m a Reljeefi gradient on Matsalu/Kasari orundis keskmiselt 0, 25 m/km

Maapinna tõusule ~25 cm vastab keskmine rannajoone nihkumine ~1 km võrra. 1 km 0,

Maapinna tõusule ~25 cm vastab keskmine rannajoone nihkumine ~1 km võrra. 1 km 0, 25 m Rannajoon 1903 Rannajoon 2003 100 aasta jooksul kerkib maapind Matsalus ligikaudu 25 cm.

Maismaastumine ja roostike pindala suurenemine roostik 1903 rannajoon 1903 0 1 km 2 kaasaegne

Maismaastumine ja roostike pindala suurenemine roostik 1903 rannajoon 1903 0 1 km 2 kaasaegne rannajoon

Mis on roostikus ? Tihe roostik (80 -125 võsu/m 2, võsude pikkus 2, 85

Mis on roostikus ? Tihe roostik (80 -125 võsu/m 2, võsude pikkus 2, 85 -3, 35 m) Tihe surnud roo kiht “pahn” Muda (kuni 2 m paks) Viirsavist põhi kallakusega ~0, 25 cm/km

Mis on roostikus ? Väga muutlik veetase Läänetormidega võib vee tase Matsalu lahes tõusta

Mis on roostikus ? Väga muutlik veetase Läänetormidega võib vee tase Matsalu lahes tõusta üle 1, 5 m. Vee taseme muutusele 0, 1 m vastab veepiiri nihkumine 400 m

Kus on siin rannajoon? ? ? 0, 3 m sügavune meri ? ? 0,

Kus on siin rannajoon? ? ? 0, 3 m sügavune meri ? ? 0, 8 m üle merepinna